Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Viru Maakohus Priit Kama Deniss Iškin 15. jaanuar 2026, Jõhvi 2-25-16895 A. K., A. K. ja A. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes Hageja I nõude hind 23807 eurot Hageja II nõude hind 16167,50 eurot Hageja III nõude hind 11760 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
Hageja I: A. K. (ik XXX) Hageja II: A. K. (ik XXX) Hageja III: A. K. (ik XXX) Hagejate seaduslik J. N. (ik XXX; elukoht: XXX) esindaja: Kostja: A. K. (ik XXX; elukoht: XXX) 29. detsember 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 kokku summas 3089,93 eurot, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: alates 8. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 summas 250,22 eurot kuus (s.o 193,72 eurot (oktoober 2024, 24 päeva eest) + 250,22 eurot x 5 kuud (november 2024 kuni märts 2025)) ning alates 1. aprillist 2025 kuni 8. oktoobrini 2025 summas 264,24 eurot kuus (s.o 264,24 eurot x 6 kuud (aprill 2025 kuni september 2025) + 59,67 eurot (oktoober 2025, 7 päeva eest)).
3.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 kokku summas 2626,42 eurot, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: alates 8. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 summas 212,69 eurot kuus (s.o 164,66 eurot (oktoober 2024, 24 päeva eest) + 212,69 eurot x 5 kuud (november 2024 kuni märts 2025)) ning alates 1. aprillist 2025 kuni 8. oktoobrini 2025 summas 224,60 eurot kuus (s.o 224,60 eurot x 6 kuud (aprill 2025 kuni september 2025) + 50,71 eurot (oktoober 2025, 7 päeva eest)).
4.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 kokku summas 2524,43 eurot, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: alates 8. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini
2025 summas 204,19 eurot kuus (s.o 158,08 eurot (oktoober 2024, 24 päeva eest) + 204,19 eurot x 5 kuud (november 2024 kuni märts 2025) ning alates 1. aprillist 2025 kuni 8. oktoobrini 2025 summas 216,10 eurot kuus (s.o 216,10 eurot x 6 kuud (aprill 2025 kuni september 2025) + 48,80 eurot (oktoober 2025, 7 päeva eest)).
5.Kohtuotsuse punktides 2-4 nimetatud elatis kokku summas 8240,78 eurot (3089,93 + 2626,42 + 2524,43) tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja J. N. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „elatise võlgnevus“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse.
6.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks igakuine elatis alates 8. oktoobrist 2025 kuni A. K. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 264,24 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest) ja 37,50 eurot (pool kolmandikust lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega).
7.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks igakuine elatis alates 8. oktoobrist 2025 kuni A. K. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 224,60 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest) ja 37,50 eurot (pool kolmandikust lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega), samuti arvestades, et laps saab 15% vähendatud määra (264,24 x 0,85 = 224,60 eurot).
8.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks igakuine elatis alates 8. oktoobrist 2025 kuni A. K. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 216,10 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 50 eurot (50% lapse lapsetoetusest) ja 37,50 eurot (pool kolmandikust lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega), samuti arvestades, et laps saab 15% vähendatud määra (254,24 x 0,85 = 216,10 eurot).
9.Kohtuotsuse punktides 6-8 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
10.Määrata kindlaks kohtuotsuse punktides 6-8 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused – PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejatele makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot esimese ja teise lapse kohta ning 50 eurot kolmanda lapse kohta; PHS § 17 lg 3) ja pool kolmandikust lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega (käesoleval ajal 37,50 eurot; PHS § 21 lg 2).
11.Kohtuotsuse punktides 6-8 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja J. N. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is selgitusega „elatis A. K., A. K. ja A. K. ülalpidamiseks“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.
12.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagejate nõuded ja kostja vastuväited
1.A. K., A. K. ja A. K. (hagejad, lapsed) esitasid 8. oktoobril 2025 (täpsustatud 26. oktoobril 2025) Viru Maakohtule hagi, milles paluvad mõista enda isalt A. K.lt (kostja, laste isa) hagejate kasuks välja igakuine elatis A. K. ülalpidamiseks 395 eurot, A. K. ülalpidamiseks 395 eurot ja A. K. ülalpidamiseks 450 eurot. Samuti paluvad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 7. aprillist 2021 A. K. ülalpidamiseks kokku 20252 eurot, alates 21. märtsist 2023 A. K. ülalpidamiseks kokku 12612,50 eurot ning alates 6. maist 2024 A. K. ülalpidamiseks kokku 7710 eurot. Lapsed elavad koos emaga J. N.ga, kes saab lapsetoetust (A. K.le 80 eurot, A. K.le 80 eurot ja A. K.le 100 eurot) ning lasterikka pere toetust 450 eurot. Laste isa töötab, kuid ei toeta lapsi rahaliselt. Laste igakuised kulutused on A. K.l 576 eurot, A. K.l 671 eurot ja A. K.l 821 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab J. N. laste seadusliku esindajana kostjalt elatise väljamõistmist enda arvelduskontole.
2.A. K. esitas 19. novembril 2025 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei tunnista hagejate nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt 2021-2024. aastate eest. Kostja selgitas, et elas koos hagejatega kuni 8. augustini 2025 ning neil oli ühine majapidamine. Samuti vaidleb kostja elatise suuruse üle ning leiab, et esineb alus elatist vähendada alla miinimummäära. Kostja keskmine palk on 1234,11 eurot, mis ei võimalda maksta elatist miinimummääras ning mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära on see, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Kostja vaidles hagejate kulutustele vastu, kuna need ei ole kuidagi tõendatud. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega summas 200 eurot igale lapsele alates 8. augustist 2025.
3.29. detsembril 2025 toimunud kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja laste igakuiseid kulutusi ning kostja kinnitas, et ei vaidle hagejate kulutustele vastu. Laste ema kinnitas, et nad elasid kostjaga koos kuni augustini 2025, kostja andis kolme lapse peale 150 eurot kuus, samuti ostis toitu koju, kostja ema ka aitas. Pooled ei vaidle selle üle, et alates oktoobrist 2024 laste ema nõudis kostjalt rohkem raha, kui ta maksis. Laste ema nõustus elatise suurusega miinimummääras iga lapse kohta. Kostja selgitas kohtule, et töötab X (palk (bruto) 1200 eurot), kostjale ei kuulu ühtegi kinnistut, kostja nimel on auto (Opel Omega, 2003. aasta, ei ole töökorras), säästud puuduvad, kostja arvelduskonto on arestitud, on võlgnevused krediidiasutustele. Kostja elab oma ema juures. Kostjal on kokku viis last, lisaks hagejatele on X-aastane tütar P. ja X-aastane tütar S.. Kostjal oli elatise võlg vanemate laste ees 8000 eurot, alles on jäänud 1000 eurot. Kohtulahendi järgi jooksev elatis S. on 298 eurot kuus. P. pöördus praegu kohtusse täisealisena elatise hagiga kostja vastu, kus nõuab kostjalt elatist 250 eurot kuus. Mõlemad pooled avaldasid kohtule, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastuväidetega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
7.Hagejad esitasid kostja vastu PKS § 97 p 1 ja § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõude enne hagi esitamist, s.o ajavahemiku 7. aprillist 2021 kuni 8. oktoobrini 2025 eest A. K. ülalpidamiseks, ajavahemiku 21. märtsist 2023 kuni 8. oktoobrini 2025 eest A. K. ülalpidamiseks ja ajavahemiku 6. maist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 eest A. K. ülalpidamiseks ning igakuise elatise nõude kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, mistõttu on tal hagejate ülalpidamise kohustus.
8.Tagasiulatuva elatise nõudmine alates 2021. aastast on kostja hinnangul alusetu, kuna seadusest tulenevalt võivad hagejad nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava elatise osas leiab kohus, et asjakohane on kostja vastuväide selle kohta, et PKS § 108 piiras tagasiulatuva elatise nõudmise aega, mistõttu võivad hagejad nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist alates 8. oktoobrist 2024. Pooled ei vaidle selle üle, et alates oktoobrist 2024 laste ema nõudis kostjalt rohkem raha, kui ta maksis. Puudub ka vaidlus, et kostja viibis hagejate, nende ema ja kostja ühises elukohas kuni augustini 2025.
9.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks pärast ühisest elukohast lahkumist oma ülalpidamiskohustust laste ees täitnud. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Seega kui vanem ei ela lapsega koos, siis tuleb vanemal täita ülalpidamiskohustust lapsele perioodiliselt rahalist elatist makstes. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud ajavahemiku 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 eest.
10.Hagejate seaduslik esindaja nõustus kohtuistungil elatise suurusega miinimummääras iga lapse kohta. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest
eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei vaidle hagejate kulutustele vastu.
11.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
12.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt saab laste ema lastetoetust A. K.le 80 eurot, A. K.le 80 eurot ja A. K.le 100 eurot ning lasterikka pere toetust 450 eurot, s.o kokku 710 eurot. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejatele makstavast lastetoetusest ning pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust. Kohus märgib, et alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli PKS § 101 alusel hagejate A. K. ja A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 250,22 eurot ning hageja A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 240,22 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hagejate A. K. ja A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 264,24 eurot ning hageja A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 254,24 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5).
13.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on A. K. ja A. K. vanusevahe on vähem kui kolm aastat ning ka A. K. ja A. K. vanusevahe on vähem kui kolm aastat, mistõttu saavad A. K. ja A. K. 15% vähendatud määra. Kohtul tuleb alati olukorras, kus isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja kes ei ole mitmikud, vähendada järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes (vt RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p 20).
14.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on avaldanud, et tal ei ole hagejatele võimalik miinimumelatist maksta. Mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära on see, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kuid seda vaid mõjuval põhjusel, näiteks olukorras, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus
tuvastas rahvastikuregistri andmetest, et kostjal on viis last, lisaks hagejatele on täisealine tütar P. ja X-aastane tütar S.. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi andmetest, et kostja on kohustatud maksma S. K.le tulenevalt Viru Maakohtu 20. detsembri 2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-16249 ja PKS § 2172 lg-st 1 kuus 292 eurot, kuna tema kasuks oli enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahend, mille kohaselt pidi vanem talle tasuma elatist poole töötasu alammäära ulatuses kuus. See summa jääb mõnevõrra alla PKS § 101 alusel arvustatud seadusjärgsele elatisele, mis on praegu 301,74 eurot, ega muutu ka indekseerimise tulemusel. P. K.le pidi kostja elatist maksma 292 eurot kuus kuni 20. juunini 2025. Kohtu hinnangul võimaldab kostja sissetulek ja töövõime anda kõikidele oma lastele ülalpidamist PKS §-s 101 märgitud määras. Kohus märgib, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike, kuna vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus sissetulekut teenida. Elatise suuruse määramisel ei hinda kohus üksnes seda, milline on vanema sissetulek, vaid hindab ka vanema võimalusi sissetulekut saada. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul mõjuvat põhjust, miks tuleks hagejatele mõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõude alaealisele lapsele elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 ning edasi elatise kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
16.Lähtuvalt hagejate nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud hagejate elatise summa kanda hagejate seadusliku esindaja J. N. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.
17.Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Ka pooled on seisukohal, et menetluskulud on õige jätta nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.