2-25-13837/15 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.Kostja, M.M esitas 06.10.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja väitel avastas ta XXX. aasta XXX lõpus järjekordse hageja kõrvalsuhte. Kostja leiab, et seda hetke ei saa siiski lugeda poolte abieluliste suhete lõppemiseks, sest hoolimata ka hageja varasematest kõrvalsuhetes on abielu jätkunud, aga kostja möönab, et poolte abielulised suhted on lõppemas. Hageja ei ole omal soovil perekonna eluasemes, XXX, viimastel kuudel enam aega veetnud, kuigi tal on endiselt olemas võtmed, võimalus eluaset kasutada ning tema asjad on endiselt perekonna kodus. Kostja selgitab, et pooltel on kaks ühist alaealist last – A. M.M, sündinud XXX a, ja B. M.M, sündinud XXX a. Lapsed elavad perekonna eluasemes koos emaga. Hageja ei ole soovinud aega viita ei perekonna eluasemes ega lastega ning ei ole nende eest hoolt kandnud. Alates hageja poolt kodust lahkumisest on hageja keskmiselt veetnud lastega koos ühe nädalavahetuse kuus, viies lapsed isapoolsetele vanavanematele külla, kus ka hageja ise viibib. Hageja on teinud ettepaneku, et lapsed võiksid jääda vanemate juurde 50/50 süsteemis, aga kostja leiab, et see ei ole mõeldav, kuivõrd lapsed on veel piisavalt väikesed ning vajavad suuremat hoolt. Lisaks kasutavad perekonna eluaset abikaasade loomad – koos võetud koerad ja kassid, kelle eest hoolitsemise on hageja jätnud kostja kanda. Vara jagamisega tuleb jagada ära ka ühised loomad ja nende hoolekandmisega seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et kuigi poolte isiklikud abielulised suhtes on lõppenud, siis ei ole lõppenud varalised suhted, mis on osaks abielulistest suhetest. Seega on pooltel vajalik leppida kokku varaliste suhete lõppemises ning õiguste ja kohustuste jaotumises, et lõpetada abielu. Kostja on teinud hagejale ettepaneku ühisvara jaotamiseks, kuid ei ole sellele tänaseni sisulist vastust ega hagejapoolseid ettepanekuid saanud. Kostja ootab hagejalt vastust ning leiab, et mõislik oleks lõpetada nii abielu kui poolte varalised suhted kompromissiga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti Tartu Linnavalitsuses ja XXX a on välja antud abielutunnistus nr XXX. Poolte kinnitusel lõppes nende abieluline kooselu 2025. aasta veebruari lõpus ja pooled on praeguseks ligi 10 kuud elanud eraldi. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi abieluliste suhete taastamist. Hageja taotleb kohtult abielu lahutamist ja kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Poolte esitatust nähtuvalt on neil kaks alaealist ühist last ja jaotamata vara. Kohus leiab aga, et need asjaolud, sh võimalikud vaidlused lastega suhtlemise korra või ühisvara jagamise üle, ei anna alust jätta kostja õigeksvõttu vastu võtmata ja jätta abielu lahutamise hagi rahuldamata. Kui pooled laste hooldusõiguse teostamise, sh suhtlusõiguse teostamise või ühisvara jagamise osas kokkulepet ei saavuta, on võimalik nendes küsimustes oma õiguste ja nõude maksmapanemiseks pöörduda eraldi kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus