Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12924
Kohtuasi
R.D avaldus alaealise lapse Y.E suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse igakordse viibimiskoha ja haridusküsimuste lahendamise osas ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks P.M-i avaldus alaealise lapse Y.E suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse igakordse viibimiskoha ning haridusküsimuste lahendamise osas ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
P.M-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (lapse isa) R.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Avaldaja II (lapse ema) P.M (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Dmitri Santašev Puudutatud isik (laps) Y.E (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-24-12924 Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
Lapse isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.D (avaldaja, lapse isa) esitas 27.08.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada osaliselt avaldaja ja P.M (lapse ema) ühine hooldusõigus alaealise lapse Y.E suhtes lapse igakordse viibimiskoha ja hariduse ning huvialade osas ja anda lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja huvialade osas ainuhooldusõigus üle lapse isale.
1.1.Lapse isa avalduse ja tema täiendavate seisukohtade kohaselt on vanemate abielulised suhted lõppenud. Lapse ema on kolinud koos lapsega vanemate ühisest elukohast Tallinnas välja ning lapse ema on avaldanud, et kolib koos lapsega Saaremaale ning laps hakkab õppima Kuressaare Vanalinna Koolis. Hetkel õpib laps XXX Keskkoolis. Lapse ema tegi isa teadmata avalduse lapse registreerimiseks Kuressaare Vanalinna Kooli. Samuti algatas ema lapse elukohaandmete muutmise rahvastikuregistris. Lapse isa ei anna nõusolekut lapse kolimiseks Saaremaale ning lapse koolivahetuseks. Isegi kui lapse ema soovib kolida Saaremaale, peaks laps jääma endale tuttavasse, turvalisse ning sobivasse keskkonda isa juures. Lapse isal on Tallinnas olemas tugivõrgustik oma perekonna näol, kes on lapsele tuttavad isikud. Lapse isal on lapsega lähedasem suhe kui lapse emal, lapse isa suudab tagada lapse koolikohustuse täitmise ning isal on majanduslik võimekus last üleval pidada. Lapse isa ei ole kunagi olnud ema ega lapse suhtes vägivaldne. Lapse emal puudub võimekus oma eluga iseseisvalt, ilma abistajate ja toetajateta toime tulla. Lapse ema ei käi tööl ja tal puudub kindel elukoht. Saaremaale kolimisega kaasneb lapse senise elukvaliteedi märgatav halvenemine ning lapse huvides ei ole kolida oma harjumuspärasest keskkonnast ära, kaugele oma isast. Lapse ema avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Lapse ema esitas 15.11.2024 (mida täiendas ja täpsustas 21.11.2024, 12.02.2025 ja 21.03.2025) maakohtule avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha ning haridusküsimuste lahendamise osas ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks.
2.1.Lapse ema avalduse ja tema täiendavate seisukohtade kohaselt lõppes vanemate kooselu, kuna lapse isa oli lapse ema suhtes vaimselt, füüsiliselt ja seksuaalselt vägivaldne. Lapse ema lahkus koos lapsega lapse isa korterist 21.10.2024 ning on pärast seda koos lapsega elanud Saaremaal ja Tallinnas naiste turvakodus. Alates 2025. aasta aprillist viibib ema koos lapsega Tallinnas Männikul asuvas sotsiaalmajutusüksuses. Lapse ema on pöördunud ka ohvriabisse. Lapse ema soovib kolida koos lapsega Saaremaale, kus on tema kodu. Laps hakkaks sellisel juhul käima Kuressaare Vanalinna Koolis. Saaremaal on lapse ema perekond ja sugulased ning Saaremaa on lapsele tuttav ja turvaline paik. Lapse emal on Saaremaal võimalik lapsega viibida nii oma ema juures XXX, kui ka oma õe juures Kuressaares, kuni lapse ema leiab oma elamise. Kuna lapse ema kavatseb kolida Saaremaale, aga laps käib praegu XXX Keskkoolis, siis otsustas lapse ema kohtumenetluse ajal Tallinnas elada turvakodus, kuna lapse emal ei ole tööd ning mõistlik ei ole teha kulutusi, mis ei pruugi olla vajalikud – kinnisvara ostmine või üürimine Tallinnas. Lapse ema on olnud tavapäraselt last hooldav isik ning lapse isal ei ole vaimset võimekust lapse eest hoolitseda. Lapsel on tugev emotsionaalne side emaga ning laps soovib elada koos emaga. Lapse ema ei ole pikalt tööl käinud, kuna ta taastus operatsioonist
2-24-12924 (lapse emal diagnoositi 2019. aasta jaanuaris hepatiit ja talle siirdati kahjustuste tagajärjel uus maks) ja tegeles lapsekasvatamisega. Lapse ema ei ole töövõimetu ja tal ei ole takistusi tööle asumiseks. Lapse ema käib alates 2025. aasta juulist osakoormusega Kuressaares tööl. Puudutatud isikute seisukohad
3.Tallinna linna seisukoha järgi on lapsel võrdselt turvaline viibida mõlema vanema juures. Mõlemad vanemad armastavad ja hoolivad oma lapsest ning laps armastab ja hoolib oma mõlemast vanemast. Mõlema vanema võimekus ja valmisolek lapse haridusküsimuse lahendamisel on sarnane. Ema ja laps on väga lähedased. Lapse suhe oma isaga on toetav ja eakohane. Emal on toimiv tugivõrgustik peamiselt Saaremaal, isal on välja kujunenud tugivõrgustik eelkõige Harjumaal. Lapse ema soovib kolida koos lapsega Saaremaale ning vastavalt Saaremaa valla lapse heaolu spetsialisti 10.10.2025 hinnangule on Saaremaal (XXX) olemas lapsele vajalikud tingimused elamiseks ja õppimiseks, kuni perele püsiva elukoha leidmiseni Kuressaares. Laps on avaldanud soovi elada koos emaga Saaremaal ja käia seal koolis. Laps on viimase aasta jooksul pidanud korduvalt vahetama elukohta, elades koos emaga nii Tallinnas varjupaigas kui ka sotsiaalmajutusüksuses, koos emaga Saaremaal või koos isaga Tallinnas. Tallinna linn on arvamusel, et lapse isa avaldus on lapse huvides ja see tuleks rahuldada. Lapse isa suudab pakkuda lapsele stabiilset elukorraldust, lapse huvides on elada koos isaga tema elukohas ja käia harjumuspärases koolis (XXX Keskkool), kus on lapse sõbrad ning suhelda igapäevaselt oma emaga ja külastada teda regulaarselt.
4.Lapse esindaja on seisukohal, et lapse ema avalduse rahuldamine võib olla üheks võimalikuks viisiks lapse parimate huvide tagamisel. Laps kaldub pigem ema poole ning soovib elada koos emaga.
5.Maakohus kuulas lapse ära 02.09.2024, 14.02.2025 ja 24.07.2025. Laps avaldas, et tal on mõlema vanemaga head suhted. Laps soovib elada koos emaga Saaremaal. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 10.10.2025 määrusega rahuldati lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning anti lapse ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamise osas üle lapse isale. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada, kuna vanematevaheline vaidlus lapse viibimiskoha osas ning haridusküsimuses kahjustab lapse heaolu (perekonnaseadus (PKS) § 137 lg 1).
6.2.Lapsel on usalduslik side mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on olemas vanemlikud oskused ja tahe lapse eest parimal viisil hoolt kanda. Mõlemad vanemad tulevad toime lapse eest hoolitsemisega ning mõlemal vanemal on hingeline side lapsega. Vanemate kooselu ajal oli lapse eest hoolitsemine jagatud.
6.3.Arvestades vanemate majanduslikku ja vaimset võimekust last kasvatada ning lapse tulevasi elutingimusi, leidis maakohus, et hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamise osas tuleb anda lapse isale (PKS § 137 lg 3).
6.4.Lapse isal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ning lapse elutingimused on paremad lapse isa juures. Lapse isal on stabiilne sissetulek ning temale
2-24-12924 kuuluv eluase. Lapsel on isaga lähedane suhe ning puudub põhjus arvata, et lapse isa ei ole seni lapse eest kohaselt hoolitsenud. Tõendatud ei ole lähisuhtevägivalla esinemine vanemate vahel. Lapse isale kuulub 4-toaline korter, kus on lapsele olemas oma tuba koos lapsele vajaliku mööbliga. Laste heaolu spetsialist on teinud kodukülastuse ning märkinud elutingimused lapsele sobivaks. Isa juures elades saab laps jätkata õpinguid XXX Keskkoolis.
6.5.Lapse emale ei kuulu kinnisvara. Lapse ema on avaldanud, et tal ei ole majanduslikke vahendeid, et üürida korterit Tallinnas. Lapse ema ei ole käinud pikalt tööl, ta oli raske terviserikkega pikalt haiguslehel ja töövõimetu, ning tegeles lapsekasvatamisega. Lapse ema on esitanud kohtule tõendi, et ta töötab osakoormusega Kuressaares Y AS-is. Vaidlus puudub, et lapse emal ei ole hetkel elukohta Kuressaares. Lapse ema on selgitanud, et Saaremaal on lapse emal võimalik koos lapsega viibida oma emale kuuluvas korteris XXX või oma õele kuuluvas korteris Kuressaares. Seega ei ole selge, millistes tingimustes ja kellele kuuluvas korteris hakkaks laps Saaremaale kolides elama. Lapse ema ei ole kohtumenetluses avaldanud, kuidas oleks tagatud lapse transport XXX ja Kuressaares asuva kooli vahel. Lapse igapäevane logistika muutuks võrreldes tänase olukorraga lapsele ja vanemale (emale) oluliselt kurnavamaks. Samuti seavad asja materjalid kahtluse alla lapse ema vaimse võimekuse lapse eest hoolitseda. Lapse ema ei ole alati oma hooldusõigust teostades lähtunud lapse parimatest huvidest. Nimelt seab lapse ema valik viibida lapsega pikaajaliselt turvakodus selle asemel, et viibida üürikorteris (lapse isa on selgitanud, et andis lapse emale raha üürikorteri jaoks Tallinnas ning on valmis toetama lapse ja ema elamist üürikorteris Tallinnas seni, kuni ema asub tööle) kahtluse alla lapse ema vaimse valmisoleku lapse eest hoolitseda. Lisaks ei ole lapse ema otsuse tegemisel kolida lapsega Saaremaale arvestanud lapse parimate huvidega muuhulgas põhjusel, et laps plaanitakse ära võtta temale tuttavast koolist ja huviringidest, mille vanemad on koostöös lapsele valinud. Samuti ei ole Saaremaale kolimisega tagatud stabiilne suhtlus isaga, kuna vahemaa Saaremaa ja Tallinna vahel on suur.
6.6.Lapse viibimiskoha otsustamise küsimuses tuleb eelistada lapse igapäevast viibimist stabiilses koduses keskkonnas koos vanemaga. Lapse huvisid kahjustaks olukord, kus laps peaks lahkuma omale tuttavast elukohast, koolist, huviringidest ja sõpradest. Lapse elutingimused Saaremaal ei ole oluliselt paremad või lapsele sobilikumad, kui Tallinnas. Ei ole selge, kus ja milliste isikutega koos hakkaks laps elama ning kuidas toimuks transport kooli, huviringidesse ja koju. Lapse huvides on jätkata elamist temale tuttavas keskkonnas, koolis, huviringides ning igapäevarutiinis. Määruskaebus
7.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles lapse isa avaldus rahuldati ja jäeti lapse ema avaldus rahuldamata ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta lapse isa avaldus rahuldamata ning rahuldada lapse ema avaldus ja anda ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamise osas üle lapse emale. Lapse ema palus jätta menetluskulud lapse isa kanda.
7.1.Määruskaebuse kohaselt on lapse ema vanemlikud oskused ja võimed paremad kui lapse isal. Lapse ema tegeles lapse kasvatamisega alates lapse sünnist ning lapse ema on taganud lapse koolikohustuse täitmise. Lapse isa ei ole suuteline ainuisikuliselt otsustama lapse elu olulisi küsimusi. Lapse isal on pikad tööpäevad ja ei ole selge, kuidas saaks lapse isa toetada last koolitööde ning muude igapäevaste vajaduste täitmisel, kui ta ei ole seda kunagi teinud. Elamine turvakodus oli otseselt tingitud lapse isa vägivallast – sh lapse ema vaimsest ja seksuaalsest väärkohtlemisest. Asjaolu, et lapse isa suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud, oli tingitud aegumisest. Kohtu seisukoht, justkui oleks lapse emal olnud võimalus elada
2-24-12924 üürikorteris, on põhjendamatu. Kõik läbirääkimised ja pakkumised üürikulude katmisel on jäänud lapse isa poolt sisutühjaks. Üheselt ei ole arusaadav kohtu järeldus, et lapse ema otsus kolida lapsega Saaremaale ei ole lapse parimate huvidega kooskõlas ning stabiilne suhtlus isaga ei ole tagatud. Tegemist ei ole sedavõrd suure vahemaaga, et suhtlus isa ja lapse vahel oleks raskendatud. Samuti on tagatud transport XXX ja Kuressaares asuva kooli vahel. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et lapse elutingimused ei ole Saaremaal sobilikumad kui Tallinnas. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel lapse arvamuse ja soovidega. Laps on kohtule ärakuulamisel korduvalt avaldanud, et soovib elada koos emaga Saaremaal. Menetlusosaliste seisukohad
8.Tallinna linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.
10.Lapsele määratud esindaja märkis, et laps on avaldanud soovi elada koos emaga Saaremaal. Samas on ema püsiva elukoha, töökoha ja sissetuleku küsimus Saaremaal siiani lõplikult lahendamata. Hetkel on lapse elutingimused isa juures paremad ning ei saa öelda, et lapsel puuduks isaga emotsionaalne side. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis tõsikindlalt tõendaks kohtu poolt kaalutlusvea tegemist, mis omakorda tingiks kohtulahendi muutmise vajaduse. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
14.Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud ning need rikkumised võisid kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Nimelt on maakohus jätnud vanemad ära kuulamata ning on jätnud osaliselt lahendamata lapse isa avalduse (s.o osas, millega lapse isa palus lõpetada ühise hooldusõiguse huvialade osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle lapse isale). Sellised menetlusõiguse normi olulised rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel (koosmõjus §-ga 659) kaasa maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
2-24-12924
15.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vanemad osas, mis puudutab ühise hooldusõiguse lõpetamist, ära kuulanud. TsMS § 558 lg 1 esimese ja teise lause järgi vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Riigikohus on selgitanud, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine puudutab vanema isiklikke õigusi, peab kohus vanemad üldjuhul isiklikult ära kuulama. Vanema isiklik ärakuulamine asjas, mis puudutab tema isiklikku suhet lapsega, on äärmiselt oluline, tagamaks asja õige lahendamine ja kõigi õigustega piisav arvestamine, eriti kuna tegu on suuresti kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 13). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vanemate ärakuulamine on hooldusõiguse asjades vajalik, et võimaldada (tavaliselt õigusteadmisteta) vanematel maksimaalselt tõhusalt kohtule enda seisukohta avaldada, samuti et kohus saaks luua endale vahetu mulje vanematest. Ainuüksi asjaolu, et kohtu hinnangul on asja lahendus kirjalike dokumentide alusel selge, ei anna alust jätta vanemad ära kuulamata. Riigikohus on ka selgitanud, et kui kohus on jätnud vanemad ära kuulamata, siis seda rikkumist ei saa kõrvaldada tagantjärele kaebeõigust realiseerides kirjalike seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamisega (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 15). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest TsMS § 558 lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, mis annaksid alust jätta vanemad ära kuulamata.
16.Asja materjalide järgi on toimunud tsiviilasjas küll istung 21.02.2025, mille osas maakohus protokolli koostanud ei ole. Maakohus on kajastanud istungil räägitut 27.02.2025 esialgse õiguskaitse määruses ning on nimetatud määruses välja toonud, millises suhtluskorras vanemad kohtumenetluse ajaks kokku leppisid (TsMS § 477 lg-d 4 ja 8). Ringkonnakohus tutvus 21.02.2025 istungi helisalvestisega ning tuvastas, et kohus ei arutanud vanematega istungil hooldusõiguse lõpetamisega seonduvat (sh hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha ja hariduskoha küsimustes, lapse elutingimused Saaremaal ja transpordivõimalused kooli), vaid istungi fookuses oli lapse isa 05.02.2025 esialgse õiguskaitse taotlus, suhtluskorra arutamine ning vanemate lepitamine. Lisaks ei olnud maakohus 21.02.2025 istungi toimumise ajaks veel menetlusse võtnud lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (lapse ema avaldus võeti menetlusse 14.04.2025 määrusega) ning menetlusosalised ei olnud lapse ema avalduse osas seisukohti esitanud. Ringkonnakohus märgib, et vanemate ärakuulamine üksnes esialgse õiguskaitse avalduse lahendamisel ei ole piisav õigusliku ärakuulamise tagamiseks ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 14).
17.Jättes vanemad ühise hooldusõiguse lõpetamise osas ära kuulamata, on maakohus rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks (TsMS § 656 lg 1 p 1).
18.Lisaks ei vasta maakohtu määrus TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 teises lauses ja § 442 lg-tes 5 ja 8 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2) sätestatud nõuetele, kuna maakohus on jätnud lahendamata lapse isa avalduse osas, milles lapse isa palus lõpetada ühise hooldusõiguse ka huvialade osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle lapse isale. Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata iga valdkonna puhul eraldi (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 22.2). Selliselt on maakohus muuhulgas rikkunud lahendi põhjendamiskohustust, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine (TsMS § 656 lg 1 p 5).
19.Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-24-12924
20.Asja materjalide kohaselt viibib laps koos emaga arvestava osa ajast Saaremaal ning ema on menetluses avaldanud, et Saaremaal asub tema kodu ning ema soovib elada koos lapsega Saaremaal. Tallinna linna seisukoha järgi on Saaremaa valla lapse heaolu spetsialist edastanud 10.10.2025 Tallinna linnale info selle kohta, et Saaremaal (XXX) on olemas lapsele vajalikud tingimused elamiseks ja õppimiseks (dtl 617). Saaremaa valla seisukohta toimikus ei ole. TsMS § 552 lg 2 järgi küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Arvestades asjaolu, et laps viibib koos emaga tihti Saaremaal ning ema soovib koos lapsega kolida Saaremaale elama, tuleb asja uuel lahendamisel kaasata menetlusse Saaremaa vald.
21.Lapse isa on esitanud 03.11.2025 uued tõendid (kuvatõmmised ema ja lapse vahelisest sõnumivahetusest ja fotod). Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada.
22.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja edasisel läbivaatamisel maakohtus (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
23.Kuna ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, ei ole praegune määrus TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav (vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.