Genet Air OÜ hagi OÜ Vaiest vastu 10 872,20 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
10 872,20 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Genet Air OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Genet Air OÜ (rk: 11320920), esindaja Kristjan Aava Vastustaja (kostja): OÜ Vaiest (rk: 10134018), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
esindajad
Tartu Maakohtu 16. märtsi 2016 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. märtsi 2016 otsus osas, millega maakohus jättis Genet Air OÜ hagi OÜ Vaiest vastu täielikult rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Genet Air OÜ hagi OÜ Vaiest vastu osaliselt ning mõista OÜ-lt Vaiest Genet Air OÜ kasuks välja 8941,37 eurot.
3.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 82% ulaatuses OÜ Vaiest kanda ja 18% ulatuses Genet Air OÜ kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Genet Air OÜ (hageja) esitas 05.08.2014 maakohtule hagi OÜ Vaiest (kostja) vastu 10 872,20 euro väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 16.03.2015 otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.08.2015 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Riigikohus jättis 16.11.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Hageja palus täpsustatud nõudes kostjalt välja mõista 10 872,20 eurot käsundita asjaajamise sätete, s.o VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 alusel. Hageja väidete kohaselt andis kostja hagejale poolte vahel 05.02.2007 sõlmitud üürilepingu (rendilepingu) alusel kasutada pesula ruumid Võrus Roopa 4. Hageja nõustus kostja ettepanekuga investeerida pesula renoveerimis- ja parendustöödeks 250 000 krooni ehk 15 977,91 eurot. Pärast renoveerimistööde lõppu alandati üüri 3540 kroonilt (266,24 eurolt) 500 kroonile (31,95 eurole) eesmärgiga hüvitada hagejale tehtud tööd. Renoveerimistööde tulemusena ehitati kostjale 2007. a välja täisfunktsionaalne autopesula. Hageja sai investeeringut kasutada kuni 2011. a augustini. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 872,20 eurot ehk vajalikud kulutused, millest tekkivat tulu pole hageja kasutada saanud.
3.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõue on alusetu nii käsundita asjaajamise kui ka üürilepingu sätete kohaselt. Kostja andis 2007. a pesula hagejale üürile suulise kokkuleppe alusel. Pooled leppisid kokku, et hageja kasutab pesulat ja maksab igakuiselt üüri 3000 krooni + käibemaks kuni pesula vabastamiseni üürileandja esimesel nõudmisel. Kostja võttis ruumid enda valdusesse 25.08.2011. Mingit investeerimiskokkulepet ei ole pooled sõlminud. Hageja esitatud kirjalikud lepingud on kostja nimel allkirjastanud Viljo Kuusik, kellel ei olnud õigust kostja esindamiseks, ning sellised tehingud on tühised. Kostja ei ole hageja poolt väidetavalt tehtud renoveerimis- ja parendustöid heaks kiitnud, kostjal puudus selliste tööde vastu huvi. Hageja ei tegutsenud töid tehes kostja kasuks, vaid soovis kasutada investeeringut iseenda tarbeks, mistõttu on käsundita asjaajamine VÕS § 1018 lg 2 kohaselt välistatud. Selleks, et hagejal oleks kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, oleks hageja pidanud VÕS § 1020 lg 1 järgi kostjat tööde tegemise kavatsusest teavitama.
Hageja ei ole seda teinud. Hageja nõue ei ole põhjendatud ka VÕS § 359 lg 1 alusel, kuna rendileandja nõusolek parenduste tegemiseks puudus. Hageja ei ole väidetud töid teinud. Esitatud arvetel puudub seos pesulaga. Esenter Systems OÜ arvamus ei ole tõend. Ekspert ei ole käinud kohapeal, arvamus on kujundatud hagejalt saadud info põhjal. OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo ei ole eraldiseisvalt tuvastanud parenduste olemasolu, vaid on tuginenud Esenter Systems OÜ arvamusele. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo arvamuse kohaselt on hageja teinud töid mitte rohkem kui 11 585,59 krooni (740,45 euro) ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 16. märtsi 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud ilma käibemaksuta 2280,25 eurot ja märkis, et hagejal tuleb tasuda kostjale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2280,25 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud hüvitise saamise nõude esialgses hagiavalduses VÕS § 359 lg 1 alusel ja täpsustatud hagiavalduses alternatiivselt VÕS §-de 1018–1024 järgi. Pooled sõlmisid 2007. a suulise rendilepingu Võrus Roopa 4b asuva autopesula kasutamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et poolte vahel oli suuline kokkulepe pesula renoveerimistööde tegemiseks. Kohus leidis, et kuigi V. Kuusikul puudus õigus sõlmida kostja nimel mistahes kokkuleppeid, on kostja rendi vähendamisega, seega tegevusega, hageja ehitustööde tegemise heaks kiitnud. VÕS § 359 lg 1 järgi võib nõuda tehtud parenduste ja muudatuste eest mõistlikku hüvitist. Hagiavaldusele lisatud kostja internetilehekülje väljatrükk, millest nähtuvalt on 2005. a hinnakirja järgi pakutud veoauto pesu 500 krooni ja käru 300 krooni, tõendab pigem seda, et juba 2005. a osutas kostja autopesu, sh veoauto pesu, teenust. Rendileping sõlmiti 2007. a. Seega on alusetu väita, et varem ei saanud rendile võetud ruumi pesulana kasutada. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et kostja põhitegevusalaks on alates 2002. a kaubavedu maanteel, 1995–2001 oli tegevusalaks mootorsõidukite hooldus ja remont. Kostja, olles eelnevalt tegelnud sõidukite hoolduse ja remondiga ning hiljem kaubaveoga, omas seega ka enne ruumide rendile andmist autode, sh veoautode, pesemise võimalust. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt tehtud remonditööde suuruse üle. Kohus nõustus kostja kriitikaga Esenter Systems OÜ arvamuse suhtes. Arvamus põhineb hageja esitatud andmetel ja arvetel, mis ei tõenda tehtud kulutusi rendieseme objektile. Seega tugineb Esenter Systems OÜ arvamus ebaõigetel andmetel ning lõpptulemust ei saa pidada õigeks. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et OÜ Uus Maa arvamuse kujundamisel on samuti lähtutud Esenter Systems OÜ arvamusest, samas kinnistu väärtuse muutus ei tõenda hageja tehtud tööde maksumust. Seega tuleb lähtuda kostja esitatud asjatundja (OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo) arvamusest, mille kohaselt on hageja teostatud parenduste maksumus 740,45 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 359 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt hüvitist rendieseme renoveerimistööde eest 740,45 eurot. Hüvitise summast tuleb maha arvestada summa, mille hageja säästis seoses rendi alandamisega. Poolte kokkuleppel vähendati renti 2950 krooni ehk 188,54 eurot. Hageja kasutas renoveeritud pesulat ajavahemikul märts 2009 kuni august 2011, seega 30 kuud. Hageja säästis rendi alandamise tõttu 5656,20 eurot (30 × 188,54). Kuna hageja poolt rendiesemele tehtud investeeringud on renditasu alandamisega tasa teenitud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue põhines VÕS § 359 lg-l 1, ei käsitlenud kohus hageja käsundita asjaajamisel põhinevat nõuet. Kohus märkis, et kuna kohus tuvastas kulutuste tegemiseks kostja nõusoleku, ei ole VÕS § 1018 lg 1 eeldused ka täidetud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. märtsi 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 872,20 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus hageja esitatud tõendid hindamata. Juhul kui kohus leidis, et kostja on hageja tegevuse heaks kiitnud, misläbi oli hagejal kostja nõusolek renoveerimistööde teostamiseks, pidanuks kohus samadel asjaoludel hindama ka hagile lisatud tähtajalist üürilepingut ja selle lisa, mis puudutas üürihinna alandamist; 2) on kohtuotsus üllatuslik VÕS § 359 lg 1 kohaldamise osas. Kohus palus hagejal nõuet täpsustada käsundita asjaajamise sätete alusel ja esitada sellekohased täiendavad tõendid. Õigusliku kvalifikatsiooni muutmine menetluse kestel ilma, et pooli sellest informeeritakse, ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga (3-2-1-51-15, p 15). Oleks kohus seda teinud, saanuks hageja täiendavalt osundada tõenditele, mis kohtu poolt otsuse tegemisel tähelepanuta jäid; 3) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 359 lg-t 1. Soodustatud isiku (kostja) heakskiit ei välista käsundita asjaajamise sätete kohaldamist nagu kohus ekslikult leidis. Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel ei kohaldu VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023. 4) on ebaõige väide, et Esenter Systems OÜ ekspertiis põhineb vaid hageja esitatud arvetel. Ekspertiis tugineb suures osas hageja edastatud fotomaterjalil, mille autentsuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Ekspert tuvastas fotodelt siseviimistlusmaterjalid, valgustid, tõstukse jm nõude aluseks olevad esemed. Asjaolu, et ekspertiisile olid lisatud ka fotod, jättis kohus käsitlemata. Hageja on tõendanud, et hagiavaldusele lisatud arvetel märgitud tööd ja ehitusmaterjalid on seotud kostja autopesula renoveerimisega ning tööd olid autopesula väljaehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikud ning tööde tõttu on kinnistu väärtus suurenenud 2011. a seisuga 2006. a võrreldes 14 000 eurot (OÜ Uus Maa Tartu büroo hinnang).
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on alusetu hageja etteheide, et maakohus ei hinnanud hagile lisatud tähtajalist üürilepingut ja selle lisa 1; 2) on käsundita asjaajamise regulatsioon subsidiaarne, st see kuulub kohaldamisele vaid lepingulise nõudealuse puudumise korral. Arvestades, et hageja nõudel esines lepinguline alus, ei tähenda selle eelduste puudumine automaatselt käsundita asjaajamise sätete kohaldamist. Kohus kontrollis ka käsundita asjaajamise eeldusi ja leidis, et neist olulisimat – soodustatu nõusoleku puudumist – ei esine. Arvestades, et kohus juhtis 23.11.2015 kirjas hageja tähelepanu võimalusele, et asjas võivad kohalduda käsundita asjaajamise sätted, ei saa kohtuotsust pidada üllatuslikuks; 3) on kohus otsuse p-s 28 märkinud, et kuna kulutuste tegemise aluseks on kohus tuvastanud kostja nõusoleku, ei ole VÕS § 1018 lg 1 eeldused täidetud. VÕS § 1018 lg 1 kohaldub vaid olukorras, kus isik on teinud midagi teise isiku kasuks ilma, et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Kohus nõustus hagejaga, et poolte vahel oli kokkulepe kulutuste tegemiseks, kuid leidis, et tööde tegemine on tõendamata;
4) viitas kohus õigesti, et hageja esitatud asjatundja arvamus põhineb vaid hageja esitatud andmetel ja arvetel. Ka fotod on esitatud hageja poolt. Asjatundja ei ole kohapeal käinud ega kohapealset olukorda tuvastanud, samuti ei ole asjatundja võrrelnud hageja esitatud fotosid olukorraga, milles hageja ruumid enda kasutusse sai, ega olukorraga, milles kostja peale hagejapoolset kasutust ruumid enda valdusesse sai.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Genet Air OÜ hagi OÜ Vaiest vastu osaliselt ning mõistab OÜ-lt Vaiest Genet Air OÜ kasuks välja 8941,37 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
8.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt rendilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus jättis 16.03.2015 hagi rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus 28.08.2015 otsusega maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise põhjuseks oli asjaolu, et maakohus ei olnud otsuses käsitlenud kulutuste hüvitamise nõuet ning seda, kas hagejal oli kulutuste tegemiseks kostja nõusolek. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et V. Kuusikul puudus esindusõigus kostja nimel lepingu sõlmimiseks ning, et kostja ei ole kirjalikku lepingut (I kd, tl 10-17) heaks kiitnud. Samas ei võtnud ringkonnakohus seisukohta lepingu lisa 1 kohta (I kd, tl 42), mille alusel nõudis hageja kostjalt kulutuste hüvitamist.
9.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et kostja kiitis rendisumma vähendamisega hageja poolt tehtud kulutused rendiobjekti esemele heaks. Maakohtu nimetatud seisukoht on põhjendatud ja kooskõlas esitatud tõenditega.
10.VÕS § 349 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib rentnik rendilepingu eseme tavalist majandamisviisi muuta, samuti teha tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi rendilepingu esemele üksnes rendileandja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Vastavalt VÕS § 359 lg-le 1 kui rendilepingu lõppemisel ilmneb, et rendilepingu eseme väärtus on rendileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu kestvalt oluliselt suurenenud, võib rentnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. 05.01.2009 on pooled sõlminud lepingu muutmise kokkuleppe (lisa 1, I kd, tl 42), mille p-s 2 on pooled kinnitanud, et üürnik on üüritud äriruume renoveerinud ning parendanud summas 250 000 krooni, millele lisandub käibemaks, ning sellest tulenevalt maksab üürnik lepingu eseme eest renti senise 3000 krooni asemel 500 krooni. Lepingu muutmise kokkuleppele on kostja poolt alla kirjutanud V. Kuusik, kes oli nimetatud ajal kostja nõukogu liige ja kellel puudus esindusõigus lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimiseks. Samas on õige maakohtu seisukoht, et kostja on tegevusega remonditööde tegemise rendilepingu esemel TsÜS § 129 lg 1 järgi heaks kiitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkõige tõendab kostja poolset heakskiitu see, et pärast lepingu muutmist esitas kostja hagejale rendi arveid lepingu muutmise kokkuleppes märgitud suuruses (s.o varasema 3000 krooni asemel 500 krooni kuus). Kuigi asja materjalide juures on kaks kostja arvet hagejale (I kd, tl 118, 119), milledest nähtub rendi suuruse
alandamine, on kostja tunnistanud (I kd, tl 76), et hageja tasus renti alandatud summas alates 05.01.2009 kuni 25.08.2011 ehk 31 kuud ja 20 päeva. Lisaks on E. Kuusik (kostja tolleaegne juhatuse liige) tunnistajana kinnitanud, et kliendiruumi juurdeehitusest oli firmasiseselt juttu, kuid ta ei oska vastata, miks renti alandati. A. Pokk (hageja seaduslik esindaja) on vande all kinnitanud, et pärast remonditööde tegemist oli kostja nõus alandama renti ning selle kohta sõlmiti eraldi kokkulepe. Ta ei kontrollinud äriregistrist, kas V. Kuusik on kostja juhatuse liige. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kostja ei ole esitanud menetluse kestel vastuväidet, millest nähtuks, et rendi nõudmise alandatud määras ca kahe ja poole aasta jooksul oleks tinginud mingi muu põhjus. Seetõttu on õige maakohtu järeldus, et rendi suurust alandati just seetõttu, et hüvitada hagejale tema poolt rendilepingu esemele tehtud kulutused. Kuna kostja on arvete esitamisega heaks kiitnud kirjaliku kokkulepe rendilepingu eseme parenduste kohta summas 250 000 krooni (15 977,90 eurot) ja sellest tuleneva igakuise rendisumma alandamise, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 359 lg 1 järgi mõistlikku hüvitist.
11.Mõistliku hüvitise suuruse kindlakstegemisel tuleb VÕS § 359 lg 1 kohaselt võtta aluseks parendustest tingitud rendilepingu eseme väärtuse suurenemine. Maakohus on jätnud rendilepingu eseme väärtuse suurenemise kindlaks tegemata ning kohtuotsus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 8 esitatud nõuetele. Sellest tulenevalt ei ole õige maakohtu lõppjäreldus, millega jäeti hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Koos hagiavaldusega esitas hageja oma nõude tõendamiseks kostja poolt heakskiidetud lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt on hageja parandanud rendilepingu eset summas 250 000 krooni (15 977,90 eurot). Asja uuel läbivaatamisel esitas hageja Esenter Systems OÜ arvamuse (II kd, tl 67-86), millest nähtuvalt on reaalselt teostatud parendustöid vähemalt 18 214,92 euro ulatuses. Samas on arvamuses märgitud, et tegelik rekonstrueerimise kulu on suuruses 23 274 eurot. Lisaks esitas hageja OÜ Uus Maa arvamuse (II kd, tl 88-95), millest nähtuvalt on parenduste tulemusel rendieseme turuväärtus suurenenud 14 000 euro võrra (turuväärtus 2006. a 69 000 eurot ja 2011 83 000 eurot). Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks asja esmakordsel läbivaatamisel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ arvamuse (I kd, tl 110-111), millest nähtuvalt on hageja poolt tehtud tööde väärtus 11 585,59 krooni (740,45 eurot). Asja uuel läbivaatamisel kostja täiendavaid tõendeid rendilepingu esemele tehtud kulutuste suuruse ja rendieseme väärtuse suurenemise kohta ei esitanud. Kohtuistungi protokollist (II kd, tl 107-109) nähtuvalt leidis kostja, et hageja esitatud tõendid koostanud asjatundjad võivad olla ebakompetentsed, nad ei käinud kohapeal rendieset vaatamas ning rendieseme väärtuse suurenemine 14 000 euro võrra ei ole usutav. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja vastuväited hageja poolt asja uuel läbivaatamisel esitatud tõendite suhtes on paljasõnalised. Esenter Systems OÜ arvamus parendustööde suuruse kohta kinnitab, et kostja poolt heakskiidetud lepingu muutmise kokkuleppes märgitud ulatuses on hageja rendilepingu eset parendanud. Nimetatud tõenditega on kooskõlas hageja seadusliku esindaja A. Poki vande all antud seletus, et parendustöid tehti vähemalt 250 000 krooni ulatuses. OÜ Uus Maa arvamus tõendab, et parendustööde tulemusel suurenes rendieseme turuväärtus 14 000 euro võrra. Nimetatud tõendite kogumi alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja poolt tehtud parenduste tõttu suurenes lepingueseme väärtus 14 000 euro võrra. Maakohtu tuginemine üksnes kostja esitatud Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ arvamusele on põhjendamatu. Nimetatud arvamus ei tõenda rendilepingu eseme väärtuse suurenemist ning põhjendatud on hageja seisukoht, et nimetatud tõend ei ole usaldusväärne. Hageja kasutas rendilepingu eset alandatud rendi alusel 05.01.2009 kuni 25.08.2011 (31 kuud ja 20 päeva) ning
maksis selle aja jooksul kostjale vähem renti 5058,63 eurot ((rendi suuruse vahe 159,78 eurot (191,73-31,95) x 31 kuud ja 20 päeva = 5058,63)). Kostja ei ole menetluse kestel põhjendanud, et juhul, kui parendustööde väärtus oli 740,45 eurot, siis mis põhjusel oli ta nõus alandama renti tunduvalt suuremas ulatuses. Lisaks sellele on kostja esitatud arvamus vastuolus hageja esitatud tõenditega (lepingu muutmise kokkulepe, Esenter Systems OÜ arvamus, OÜ Uus Maa arvamus, A. Poki vande all antud seletus). Tunnistaja E. Kuusiku ütlused ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid rendilepingu esemele tehtud parenduste ja turuväärtuse suuruse kohta.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja tehtud parenduste tõttu suurenes rendilepingu eseme väärtus 14 000 euro võrra, mis on mõistlikuks hüvitiseks VÕS § 359 lg 1 mõttes. Kuna hageja on renditasu alandamisega säästunud 5058,63 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8941,37 eurot (14 000-5058,63).
13.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 kohaldab seadust kohus. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas kohaldub VÕS § 359 lg 1 ning õige ei ole see hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohaldada tulnuks käsundita asjaajamise sätteid.
14.Hageja nõue 10 872,20 eurot rahuldati summas 8941,37 eurot, s.o ca 82% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.