Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-55459
Tsiviilasi
Genet Air OÜ hagi OÜ Vaiest vastu 10 872,20 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 872,20 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Genet Air OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Genet Air OÜ (rk: 11320920), esindaja Kristjan Aava Vastustaja (kostja): OÜ Vaiest (rk: 10134018), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
esindajad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
saadetud leping ja hagiavaldusele lisatud leping ei ole identsed, mis viitab sellele, et hageja on tagantjärele koostanud erinevaid lepingutekste. Üürilepingu ja selle lisa on kostja nimel allkirjastanud V.K.. V.K.l ei ole kunagi olnud õigust kostja esindamiseks. V.K. ei ole olnud kostja juhatuse liige ega prokurist, samuti ei ole kostja juhatus volitanud V.K.D sõlmima kostja nimel tehinguid või esindama kostjat suhetes kolmandate isikutega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole 05.02.2007 üürilepingut heaks kiitnud. V.K. oli 2007. a kostja nõukogu liige. Arvestades, et nõukogu liikmel on äriseadustiku (ÄS) § 308 lg 3 ja § 318 lg 3 järgi keelatud täita samaaegselt juhatuse liikme ülesandeid, olnuks V.K. volitamine vastuolus ka TsÜS § 31 lg-s 6 sätestatud juhatuse liikme õiguste üleandmise keeluga. Hageja ülesütlemisavaldus on esitatud pärast mõistliku aja möödumist ning on tühine. Hagiavalduses toodud arved on 2007. ja 2008. aastast. Hageja nõue tööde eest, mis on tehtud 6–7 aastat tagasi, on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ning kostja palus kohaldada hageja nõudele aegumist.
nähtuvalt oleks tal olnud lootus kohtuväliselt kostjaga lepingulised suhted taastada või et tema poolt avalduse esitamine oleks olnud muudel põhjustel takistatud. Hageja on esitanud nõude lähtuvalt VÕS § 286 sätetest. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 286 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates lepingu lõppemisest ning enne lepingu lõppemist ei saa parenduste eest hüvitist nõuda. VÕS § 286 lg 2 järgi võib üürnik aga muude kui sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud kulutuste hüvitamist nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Viimati nimetatud kulutuste hüvitamise nõude õigus on üürnikul sõltumata sellest, kas oli järgitud VÕS § 285 lg-s 1 sätestatut ning kas üürileping on lõppenud või mitte (3-2-1-21-08, p 13; 3-2-1-126-08, p 15). VÕS § 338 lg 1 järgi on üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud, sama sätte lõike 2 teine lause täpsustab, et üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Samad tähtajad kehtivad VÕS § 341 järgi rentniku nõuete osas rendileandja vastu. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on lühendatud lepingulise aegumistähtajaga TsÜS § 146 lg-ga 1 võrreldes. Isegi kui lepingulise nõudega samal ajal saaks esitada mõne muu seadusest tuleneva nõude, kohalduks sellele TsÜS § 152 lg-st 1 tulenevalt nõuete konkurentsi tõttu lepingulisele nõudele ette nähtud aegumistähtaeg (3-2-1-179-13, p-d 20, 21). Kohus tuvastas, et kostja lõpetas poolte vahel sõlmitud suulise kasutuslepingu 25.08.2011, hageja esitas kostja vastu nõude 05.08.2014 ja seega on nõue aegunud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks nõude aegumine aegumistähtaja kestel peatunud või katkenud. Kuna kohus kohaldas kostja taotlusel nõudele aegumist, ei võtnud kohus seisukohta, kas hageja on investeerinud pesulasse väidetud summa ja kas investeeringule oli saadud kostja nõusolek.
üürileping sõlmiti. Pooled ei vaidle, et leping sõlmiti. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud on kehtiv investeerimiskokkulepe ja kas üürilepingu järgi võis kostja lepingu igal ajal lõpetada. Hageja esitas kohtule kostja 20.10.2008 arve nr 221, millest nähtub, et enne üürilepingu lisa sõlmimist on kostja esitanud hagejale lepingujärgse üüritasu arve summas 3000 krooni. Samas arvest nr 48 nähtub, et kostja on asunud täitma üürilepingu lisa ja on alandanud üüri 500 kroonile. Seega isegi kui V.K.l ei olnud volitusi sõlmida kostja nimel hagi aluseks olevat üürilepingut ja selle lisa, on tehingud kehtivad seetõttu, et kostja on oma tegevusega tehingud heaks kiitnud ning pooled on sellest tulenevalt ka oma kohustusi täitnud. Täiendavalt juhindus hageja V.K. volituste sisustamisel TsÜS § 116 lg-st 2, mis sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Hageja esitas kohtule kostja ja Sevenoil Est OÜ vahel sõlmitud lepingu ning kostja ja AS K. G. Knutsson vahel sõlmitud lepingu, mille pinnalt saab järeldada, et V.K.l oli lisaks nõukogu liikme volitustele ka volitus esindada kostjat majandus- ja kutsetegevuses kolmandate isikute juures, seejuures õigus sõlmida lepinguid. Kohus ei ole nimetatud tõendeid analüüsinud. Tõendite analüüsimata jätmise tagajärjel kohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise üürilepingu, mille kostja ütles 25.08.2011 kaudse tahteavaldusega üles, ning seetõttu on hageja nõue aegunud.
eelmenetluses selgitamiskohustust ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja on tuginenud sellele, et kulutuste tegemiseks oli tal kostja nõusolek. Sellisel juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 359 lg 1 ning nimetatud sättest tulenevalt on hagejal õigus nõuda eseme väärtuse suurenemist. Hageja esitatud arved (I kd, t.l 18-41) ei tõenda pesula väärtuse suurenemist ning pealegi ei nähtu nendest, et arvetel märgitud tööd oleks tehtud rendiesemeks olevale pesulale. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama, et kui hageja jääb seisukohale, et kulutused on tehtud kostja nõusolekul, tuleb tal tõendada nii kostja nõusolekut kulutuste tegemiseks kui ka rendieseme väärtuse suurenemist tehtud kulutuste tõttu. VÕS § 359 lg 3 kohaselt muud kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutused peab rendileandja hüvitama üksnes juhul, kui ta on selleks kohustatud käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Nimetatud sättest tuleneb, et kui hageja kulutused ei kuulu hüvitamisele VÕS § 359 lg-te 1 ja 2 järgi, on võimalik esitada nõue VÕS § 1023 järgi. Sellisel juhul tuleb kindlaks teha, kas on täidetud käsundita asjaajamise eeldused ning mõistlikult vajalike kulutuste suurus. Maakohus peab hagejale selgitama, et nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja poolt vastavate tõendite esitamisel peab maakohus andma kostjale võimaluse esitata omapoolne seisukoht hageja tõenditele ning vajadusel omapoolsed tõendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.