Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Maksim Lütter
Määruse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-17500
Kohtuasi
O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja kohtuistungiaja tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
O. K. (ik XXX)
Hageja seaduslik esindaja:
A. K. (ik XXX; elukoht: XXX)
Hageja lepinguline esindaja:
jurist J. T.
Kostja:
M. K. (ik XXX; elukoht: XXX)
Kostja lepinguline esindaja: eadvokaadi abi Maris Tekkel
vand
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtu kaudu.
Viru Maakohtu menetluses on O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes. Hageja esitas 30. detsembril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, milles taotleb menetluse lõpetamist
2-25-17500 kohtulahendit tegemata, sest lapsevanemad A. K. ja M. K. sõlmisid oma alaealise poja O. K. suhtes 19 detsembril 2025 notar Ülle Mesi juures kokkuleppe, mis hõlmab ka O. K.le makstavat elatist. Pooled leppisid kokku, kuidas nad peale lahkuminekut oma poja elu edaspidi korraldavad ning ei pea vajalikuks kohtumenetlust jätkata. Seega uue kohtuistungi pidamise vajadus puudub. Hageja palub lõpetada tsiviilasjas menetlus kohtulahendit tegemata, kohtuistungi aeg 08.01.2026 kell 11.00, tühistada ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Taotlusele on lisatud notariaalne kokkulepe. Kostja esitas 05.01.2026 kohtule vastuse, mille kohaselt on ta nõus, et poolte menetluskulud jäävad menetluskulu kandnud poole kanda.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, 4 ja p 4-1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud; pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; või vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe. Käesolevas asjas taotleb hageja menetluse lõpetamist kohtulahendit tegemata põhjendusel, et lapsevanemad on notari juures sõlminud kokkuleppe alaealise poja suhtes, mis hõlmab ka hagejale makstavat elatist. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja taotleb menetluse lõpetamist üksnes viidates väljaspool kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppele ega soovi selle kinnitamist kohtuliku kompromissina, ei ole tegemist kompromissiga TsMS § 430 lg 1 tähenduses ega ka riikliku perelepitusteenuse seaduse § 12 mõttes kinnitatava vanemluskokkuleppega. Kui pooled sooviksid, et notari juures sõlmitud kokkulepe saaks kohtuliku kinnituse, tuleks esitada taotlus kompromissi kinnitamiseks TsMS § 430 lg 1 alusel. Sellisel juhul tuleb hageja avaldust käsitada hagist loobumisena TsMS § 428 lg 1 p 3 tähenduses. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Tutvunud lapsevanemate vahel sõlmitud kokkuleppega, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole hagist loobumine vastuolus alaealise huvidega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu saab kohus hagist loobumise vastu võtta. Kostja hageja menetluse lõpetamise taotluse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
2(3)
2-25-17500
Seoses menetluse lõpetamisega, leiab kohus, et 8. jaanuaril 2026 kell 11.00 määratud kohtuistung tuleb tühistada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 ja 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna hageja loobus hagist seoses väljaspool kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppega, kostja on menetluse lõpetamisega nõus ning alaealise lapse ülalpidamisasjades jäävad menetluskulud üldjuhul poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), jätab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluskulud poolte endi kanda. Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.