15. september 2016.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-6276
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi OÜ Xxxxvastu võla ja viivise nõudes nõudes
Tsiviilasja hind
216,54 eurot Hageja: XXXXOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (XxxxAdvokaadibüroo, e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja seaduslik esindaja: Xxxx(e-post: xxxx). Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜ Xxxx(registrikood xxxx) hageja XXXXOÜ (registrikood xxxx) kasuks välja 53,69 eurot (viiskümmend kolm eurot ja 69 senti).
3.Mõista kostjalt OÜ Xxxx(registrikood xxxx) hageja XXXXOÜ (registrikood xxxx) kasuks alates kohtuotsuse tegemisest (15.09.2016) viivis põhivõlgnevuselt (53,69 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.1 Jätta hageja menetluskulud 45/100 ulatuses hageja ja 55/100 ulatuses kostja kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt OÜ Xxxxhageja XXXXOÜ kasuks menetluskuluna 41,25 eurot (nelikümmend üks eurot ja 25 senti).
4.3.Välja mõista kostjalt OÜ Xxxxhageja XXXXOÜ kasuks menetluskuludelt (41,25 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
2-16-6276 ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.XXXXOÜ (edaspidi hageja) esitas 20.04.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Xxxx(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis XxxxOÜ 18.06.2007 kostjaga töövõtulepingu raamatupidamisteenuste osutamiseks, mille hageja omandas XxxxOÜ-lt, hakates kostjale osutama kokkulepitud raamatupidamisteenust. 28.11.2015 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt oli viimane kliendilepinguga hõlmatud raamatupidamise arvestuse kuu november 2015 ja teenuse pakkumise viimane päev oli 30.11.2015. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja raamatu-pidamisdokumendid vastu võtma hiljemalt 18.12.2015 ja lõpetama 18.12.2015 ära kõik hageja töötajate õigused internetipanga kasutamiseks, kliendi esindamiseks Maksu - ja Tolliametis, Statisti-kaametis ning Eesti Haigekassas. Kostja võttis hagejalt raamatupidamisdokumendid üle alles 15.01.2016. Selleks, et kostja 2015. aasta novembrikuu raamatupidamine korrektselt lõpetada ja kostjale raamatupidamise dokumentatsioon üle anda, pidi hageja mitmeid raamatupidamis-toiminguid tegema veel detsembrikuus 2015. Selle eest on hageja esitanud kostjale kaks arvet – arve nr 20152852 summas 53,69 eurot raamatupidamisteenuse osutamise eest ja arve nr 20160062 summas 11,51 eurot Directo andmebaasi kasutamise eest. Kostja ei ole nimetatud arveid tänaseni tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 65,2 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 32,35 eurot ning viivise 0,5% põhivõlgnevuselt päevas alates hagi-avalduse esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja täiendavalt, et pooltevahelises kokkuleppes ettenähtud lepingu lõpetamise tasu puhul (200 eurot + km) ei ole tegemist tasuga novembrikuu raamatupidamise eest. Kuigi kostja ei andnud peale novembrikuud hagejale korraldusi raamatupidamiskannete tegemiseks detsembri 2015 ja jaanuar 2016 kohta, andis ta detsembris 2015 saadetud arvete alusel hagejale korraldusi raamatupidamiskannete tegemiseks oktoobri 2015 ja novembri 2015 eest. Kostja oli teadlik, et novembrikuu lõpetamiseks tuleb raamatupidamistoiminguid teha ka järgmisel kuul. Kuna kostja oli pöördunud hageja poole veel ka detsembrikuus, eeldas hageja sellest selgelt kostja arusaamist, et oktoobrikuu ja novembrikuu raamatupidamise arvestus toimub tagantjärele ka detsembrikuus, seega osutas hageja kostjale teenust edasi. Directo andmebaasi kasutamise kohta selgitab hageja, et pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel jäi andmebaas kostjale avatuks, et kostja uus raamatupidaja saaks küsimuste korral vajadusel hageja poole pöörduda ja Directo andmebaas oleks nähtav. Seetõttu esitati kostjale ka arve Directo andmebaasi kasutusõiguse kohta. Hageja on arvamusel, et isegi, kui asuda seisukohale, et pooltevaheline töövõtuleping lõppes 30.11.2015 ja detsembrikuu raamatupidamise arvestus, sh mistahes raamatupidamistoimingute tegemist detsembrikuus pooltevaheline leping ja lepingu lõpetamise kokkulepe enam ei hõlmanud, siis on hagejal alust nõuda detsembrikuus tehtud raamatupidamistoimingute eest tasu ka lepinguvälise võlasuhte alusel vastavalt VÕS § 1018.
2-16-6276
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Leping, mille alusel hageja kostjale raamatupidamisteenuseid osutas, on pooltevahelise 28.11.2015 kokkuleppega lõpetatud, kuna kostja ei olnud rahul teenuse osutamisega. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt on viimane arvestuskuu november 2015 ning kostjaga seotud emaettevõte OÜ Xxxx pidi lepingu lõpetamisel tasuma hagejale tasu 200 eurot + käibemaks. Nimetatud tasu on OÜ Xxxx hagejale ära maksnud ning hageja pidi olema teadlik, et nimetatud tasu hõlmas ka tasu hageja poolt novembris 2015 osutatud raamatupidamisteenuse eest. Kokkuleppe punktis 2 on märgitud, et kõik lepingujärgselt tasumisele kuuluvad summad on kostja kohustatud tasuma hiljemalt 17.12.2015. Hageja arved on aga esitatud 31.12.2015 ja 27.01.2016. Kostja pole andnud hagejale pärast lepingu lõpetamist 30.11.2015 mingeid korraldusi raamatu-pidamiskannete tegemiseks detsembri 2015 ega jaanuari 2016 eest. Alates 01.12.2015 korraldas kostja raamatupidamist juba uus raamatupidaja, kellega oli sõlmitud käsundusleping raamatupidamisteenuse osutamiseks ja kes teavitas hagejat 18.11.2015 raamatupidamisteenuse ülevõtmisest. Kostja poolt 04.12.2015 hagejale saadetud dokumendid ei puudutanud kostja raamatupidamisteenuse osutamist detsembris 2015. Kostja saatis 4. detsembril 2015 hagejale e-kirja, mille manused ei puudutanud üldse kostjat (v.a üks manus „Arve_NR_20152619“ – s.o hageja arve novembrikuu eest; lisa 1.1). Kostja poolt 08.12.2015 saadetud e-kiri puudutab novembrikuu teenuse eest esitatud arvet 30.11.2015 nr 20152619 ja selle kinnitamist kostja poolt. Hageja 31.12.2015 arve nr 20152852 on esitatud järgmisele teenusele „Raamatupidamisteenus jooksva kuu eest“, kuid kostja ei ole teadlik, mis kandeid ja kuhu hageja tegi. Kostja ei ole detsembrikuu raamatupidamisteenust hagejalt tellinud. Hageja 27.01.2016 arve nr 20160062 on esitatud järgmise teenuse eest „Directo andmebaasi kasutusõigus jaanuar 2016“, kuid kostja ei ole nimetatud teenust hagejalt tellinud ega kasutanud. Kostja leiab, et hageja nõude puhul pole täidetud ka õigustatud käsundita asjaajamise (VÕS § 1018) ja mittenõuetekohase asjaajamise (VÕS § 1024) eeldused. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb hagi tulenevalt TsMS §-st 405 lihtsustatud korras. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Hageja on esitanud kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, mille alusena tugineb sellele, et ta on osutanud detsembris 2015 lepingu alusel kostjale raamatupidamisteenust, kuid kostja ei ole osutatud teenuse eest täies ulatuses (kahe viimase arve eest) tasunud. Täiendavalt on hageja asunud seisukohale, et juhul kui lugeda pooltevaheline leping seisuga 30.11.2015 lõppenuks, tuleb lugeda, et hageja on osutanud kostjale detsembris 2015 raamatupidamisteenust käsundita asjaajamise alusel (VÕS § 1018). Seega võiks hagi rahuldamisele kuuluda lepingu täitmise nõudena (VÕS § 108) või käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena (VÕS § 1018).
7.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tõendatuks, et : - poolte vahel kehtis 18.06.2007 sõlmitud töövõtuleping nr xxxx, mille kohta pooled sõlmisid 28.11.2015 kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta. Töövõtulepingu p 1.1. kohaselt tellija teeb ülesandeks ja töövõtja võtab lepinguga endale kohustuse korraldada lepingu tähtaja vältel tellija
2-16-6276 raamatupidamist lähtudes lepingust, kehtivatest seadustest ja heast raamatupidamistavast. Lepingu p 3.1. kohaselt tellija tasub töövõtjale lepingu alusel tööd eest vastavalt töövõtja poolt kehtestatud hinnakirjale, mis on lepingu lahutamatuks osaks (tl 6-8); - poolte vahel 28.11.2015 sõlmitud kokkuleppe punkti 1 kohaselt lepingu lõpetamise kohta hageja ja kostja lõpetavad kliendilepingu, viimane kliendilepinguga hõlmatud raamatupidamise arvestuse kuu on november 2015, teenuse pakkumise viimane päev on 30.11.2015 (tl 9-10); - 18.11.2015 saatis kostja uus raamatupidaja Xxxxhageja raamatupidajale Xxxxkirja, milles palus seoses OÜ Xxxx, OÜ Xxxxja OÜ Xxxxraamatupidamisega ülevõtmisega saata nimetatud ettevõtete kohta raamatupidamisdokumendid (tl 35); - hageja raamatupidaja Xxxxvastas nimetatud kirjale 18.11.2015, et hageja pakub omaltpoolt kasutada edasi internetis asuvat tarkvara Directo kasutamist kuupõhise tasu eest ja palub teada anda, kuidas otsustatakse (tl 36); - 31.11.2015 esitas hageja kostjale arve nr 20152619 summas 53,69 eurot raamatupidamisteenuse eest jooksva kuu eest (tl 48); - 01.12.2015 sõlmis kostja AS-ga Xxxx01.12.2015 käsunduslepingu raamatu-pidamisteenuse osutamiseks (tl 37-39); - 04.12.2015 saatis OÜ Xxxx ja kostja seaduslik esindaja Xxxxhageja raamatupidajale e-kirja manusena 6 arvet, sh arve nr 20152619, st hageja arve kostjale novembrikuu eest (tl 16, 48); - 08.12.2015 saatis kostja raamatupidaja Xxxxhagejale e-kirja palvega panna maksesse hageja arve kostjale novembrikuu eest summas 53,69 eurot, mille hageja raamatupidaja Xxxxpanka pani ja palus kostjal kinnitada (tl 15,49); - kostjale raamatupidamisteenuseid osutav Xxxxnõudis 09.12.2015 ja 15.12.2015 e-kirjadega hagejal üle anda raamatupidamisdokumendid (tl 41-42); - 15.12.2015 e-kirjaga saatis hageja raamatupidaja Xxxxkostja uuele raamatupidajale Xxxxkostja raamatupidamisdokumendid kuni seisuga 30.11.2015 ja teatas, et novembrikuu raamatupidamine on koostatud ning muud toimingud tehtud (tl 44); - 31.12.2015 esitas hageja kostjale arve nr 20152852 summas 53,69 eurot raamatupidamisteenuse eest jooksva kuu eest (tl 13); - 15.01.2016 aktiga andis hageja esindaja kostja esindajale üle kostja raamatupidamisdokumendi (tl 12); - 27.01.2016 esitas hageja kostjale arve 20160062 summas 11.51 eurot Directo andmebaasi kasutusõiguse eest jaanuaris 2016 (tl 14).
8.Kohus kontrollib kõigepealt, kas hageja nõue võiks olla rahuldatud lepingulisel alusel. Kuigi hageja ja kostja vahel kehtinud leping nr xxxx, mis oli sõlmitud 18.06.2007 ja kehtis vastavalt 28.11.2015 kokkuleppele kuni 30.11.2015 on pealkirjastatud töövõtulepinguna (tl 6-8), leiab kohus, et raamatupidamiseteenuse osutamise leping kui objektiivselt mitte mõõdetavale tulemusele, vaid kui nõuetekohaselt läbiviidud protsessi läbiviimisele suunatud leping on käsitletav pigem käsunduslepinguna. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja nõue seisneb kostjale osutatud teenuste (käsundi täitmise) eest kokkulepitud tasu maksmata jätmises. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt saab kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lepinguliste õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldusteks on 1) kehtiv leping; 2) lepingu (st lepingust tuleneva kohustuse) rikkumine ja 3) vastutus kohustuse rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõigepealt tuvastada, kas hageja poolt kostjale detsembris 2015 osutatavate teenuste aluseks oli kehtiv leping. Kohus asub seisukohale, et kuna pooled on 28.11.2015 sõlmitud kokkuleppes selgesõnaliselt kokku leppinud selles, et viimane kliendilepinguga hõlmatud raamatupidamise arvestuse kuu on november 2015 ja teenuse pakkumise viimane päev on 30.11.2015, siis ei saanud pooled alates detsembrist 2015 omavahelise
2-16-6276 suhte puhul enam lähtuda lepingust, st pooltevaheline lepinguline võlasuhe oli kokkuleppe alusel lõppenud (VÕS § 186 p 4). Järelikult ei ole hageja nõuet lepingulisel alusel võimalik rahuldada.
9.Järgnevalt kohus kontrollib, kas hagejal alust nõuda detsembrikuus tehtud raamatupidamistoimingute eest tasu ka lepinguvälise võlasuhte alusel. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Lg 2 kohaselt käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. VÕS § 1023 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Lg 3 kohaselt kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
10.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-16 selgitanud (p 12), et VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine. Juhul kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused ning asjaajaja tegutses soodustatu asja ajades oma majandus- või kutsetegevuse raames, peab soodustatu VÕS § 1023 järgi hüvitama asjaajamisel tehtud kulutused (lg 1) ja tasu (lg 2), välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (lg 3). Eelviidatud sätete puhul on kolleegium varasemas praktikas tunnustanud võimalust, et käsundita asjaajajal võivad nende sätete alusel olla nõuded korteriomanike vastu, kellele ta lepinguväliselt on osutanud kommunaalteenuseid (sh müünud soojusenergiat).
11.Kohus leiab, et hageja poolt kostja raamatupidamise jaoks toimingute täitmisel 2015 detsembris, so pärast lepinguliste suhete lõppemist, on tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 mõttes, kuna kohtu hinnangul õigustatud asjaajamise eeldused (aetakse võõrast asja, asjaajaja tahab soodustada teist isikut, asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus) on täidetud, samuti esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 alapunktidest 1-3 toodud asjaoludest – asjaajamine vastab kostja, st soodustatu huvidele. Kohus leiab, et hageja poolt kostja uue raamatupidaja palvel vastava kohustuse (asjaajamiseks õigusliku aluse) puudumisel (leping oli lõppenud) kostja arve maksesse panek (tl 15,49) ja muude toimingute tegemine on hinnatav võõra (st kostja) asja ajamisena ja tahtena soodustada teist isikut, st hageja soovina osutada kostjale raamatupidamisalane teene. Kohtu hinnangul kostja kui soodustatud isiku huvi hageja poolt jätkuvalt teenuse osutamiseks järeldub kostja soovist, et hageja veel ka detsembris 2015 (mil leping oli lõppenud) tema asja ajaks (arvete saatmine seadusliku esindaja poolt 04.12.2015 tl 16, 48, kostja uue raamatupidaja 08.12.2015 palve panna kostja arve maksesse tl 15,49 jne). Kohus leiab, et käsundita asjaajamiseks tahet avaldanud soodustatu, kelle asja asuti ajama, ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt hiljem tugineda sellele, et käsundita asjaajamine polnud tegelikult tema huvides. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kui oma majandustegevuses tegutsenud käsundita asjaajajal õigus nõuda raamatupidamisteenuste osutamise eest detsembris 2015 mõistlikku tasu (VÕS § 1023 lg 2), milleks kohtu hinnangul on endine (st kuni 30.11.2015 kehtinud) tavaline kuutasu 53,69 eurot (tl 13).
12.Hageja nõude osas seonduvalt Directo andmebaasi kasutusõiguse eest (arve 11,51 eurot) kohus seevastu leiab, et nõue ei ole põhjendatud. Hageja on kostjale väljastanud nimetatud arve selgitusega „Directo andmebaasi kasutusõigus jaanuar 2016“ (tl 14). Kohtu hinnangul hageja poolt viidatud
2-16-6276 suuline kokkulepe Directo andmebaasi kasutusõiguse jätkumise kohta peale lepingu lõpetamist ei ole tõendatud. Hageja raamatupidaja Xxxx18.11.2015 kirjast nähtuvalt kuigi hageja pakkus, et kostja võiks ka edaspidi kuupõhise tasu eest tarkvara Directo edasi kasutada, puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks sellega nõustunud (tl 36). Kostja poolt esitatud 27.01.2016 e-kirjas (tl 47) on kostja seaduslik esindaja Xxxxteatanud hageja töötajale Xxxx, et kahjuks ei ole siiani mul juurdepääsu Xxxx OÜ Xxxx ega ka OÜ Xxxxkontodele. OÜ XxxxDirecto kontot pole mul kunagi olnud ja ma pole ka seda vajanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue Directo andmebaasi kasutusõiguse eest ei ole põhjendatud.
13.Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt lepingu p 4.1. alusel viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summast päevas. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõue lepingulisel alusel rahuldamisele ei kuulu, ei kuulu osaliselt rahuldamisele ka viivisenõue (0,5 % määras). Kohus märgib, et tasunõude käsundita asjaajamise alusel esitas hageja alles käesoleva menetluse ajal. Seega mõistab kohus hageja nõudelt summas 53,69 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni (TsMS § 367). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 53,69 eurot ning VÕS § 113 lg 1 ja 94 ettenähtud määras viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kuna kohus rahuldas hageja nõude 55% ulatuses (summas 53,69 eurot hageja poolt nõutud summast 97,55 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 55/100 ulatuses kostja kanda ja 45/100 hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on 26.08.2016 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 86-89), milles palub kindlaks määrata ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 75 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv). Hageja on 20.04.2016 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 75 eurot (tl 20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
16.Kostja esitas 10.08.2016 kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 73-83), milles palub kohtul kindlaks määrata menetluskulud summas 936 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja juhatuse liige Xxxxka käesolevas tsiviilasjas lepinguline esindaja ning on osutanud õigusteenust XxxxOÜ kaudu.
17.Hageja esitas 26.08.2016 kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas (tl 9195), milles palub jätta täies ulatuses rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja märgib, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei esindanud kostjat kohtumenetluses lepinguline esindaja. Kogu kohtumenetluse käigus on kostja ise ennast menetluses esindanud. XxxxOÜ on esitanud kostjale arve õigusteenuse osutamise eest summas 936 eurot. XxxxOÜ seadusliku esindaja kui kostja lepingulise esindaja kohta tsiviilasjas nr 2-16-6276 puuduvad mis tahes andmed ja dokumendid. Antud tsiviilasja materjalidest
2-16-6276 nähtuvalt on kõik kostja poolt menetluses kohtule ja hagejale esitatud seisukohad esitatud ja allkirjastatud kostja enda poolt. Sealjuures puudub maakohtus esitatud menetlusdokumentides märge selle kohta, et kostjal oleks maakohtus olnud lepinguline esindaja. Seega ei olnud hagejal maakohtus lepingulist esindajat, kes oleks menetlus-osalise nimel teinud mõne menetlustoimingu.
18.TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus nõustub hageja seisukohtadega ning märgib, et tsiviilasja menetlusdokumentides ei kajastu, et kostjat oleks esindanud lepinguline esindaja. Kõigile kostja dokumentidele on alla kirjutanud juhatuse liige Xxxxseadusliku esindajana. Puuduvad igasugused viited, et Xxxxoleks kostjat esindanud Xxxx OÜga sõlmitud kliendilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 41,25 eurot (vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 55/100).
19.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.