Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldus Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski vastu juhatuse kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Menetluskulude jaotuse vaidlustamine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 11. augusti 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige MM Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aleksei Ratnikov ja Kaupo Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11. augusti 2020 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ja määruskaebusega seonduvad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Jätta rahuldamata avaldaja taotlus määrata määruskaebusega seonduva hüvitatava menetluskulu rahaliseks suuruseks 113,22 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 4) võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDAJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas 27. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski (puudutatud isik, korteriühistu) vastu juhatuse kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
1.1.Avaldaja 8. mai 2020 täpsustuse kohaselt soovis ta tutvuda järgmiste dokumentidega: (1) korteriühistu pangakonto väljavõte ajavahemikus 1. oktoober 2017 – 31. märts 2020; (2) korteriühistule vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest AS Tallinna Vesi poolt esitatud arved ajavahemikus 1. oktoober – 31. november 2017, 1. – 17. jaanuar 2018, 1. mai – 1. august 2018 ja 1. september 2019 – 31. märts 2020; (3) korteriühistule soojusenergia eest AS Utlitas Tallinn poolt esitatud arved ajavahemikus 1. oktoober – 31. detsember 2017, 1. – 31. jaanuar 2019, 1. mai 2019 – 31. märts 2020; (4) Eesti Energia AS või mõne muu elektrimüüja, Elektrilevi OÜ poolt korteriühistule esitatud arved, millel on näidatud tarbitud elektrienergia kogused (kW/h) kõikide kaasomandi osa esemeks olevate seadmete poolt ja korteriomandi nr 37 poolt, ajavahemikus 1. oktoober 2017 – 31. märts 2020.
1.2.Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud: -
-
avaldaja on korteriomandi nr 37 omanik; avaldaja esitas 17. aprillil 2020 korteriühistule taotluse dokumentidega tutvumise võimaldamiseks, sest soovis kontrollida talle esitatud majanduskulude arveid. Avaldaja taotles võimalust tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõtte ning vee-, kütte- ja elektriteenuse ostuarvetega teataval ajavahemikel; korteriühistu vastas 20. aprillil 2020 sisuliselt keeldumisega, sest ei pakkunud dokumentidega tutvumise võimalust. Vastuses märgiti, et korteriühistu on nõus esitama ajavahemiku kohta alates märtsist 2019 kuni märtsini 2020 ostuarved, mis võimaldavad kontrollida arvete kujunemist. Samas puudus ettepanek, kus ja kuidas tutvumine toimub. Korteriühistu ei nõustunud esitama pangakonto väljavõtet. Seega on puudutatud isik keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest.
1.3.Avaldaja esitas 14. juunil 2020 seisukoha, milles märkis, et 9. juunil 2020 esitas korteriühistu talle osa nõutud dokumentidest. Avaldaja leidis, et sellega täitis korteriühistu tema algse taotluse üksnes osaliselt, sest esitatud dokumentidest ei saa kõiki neid andmeid, mis võimaldaks kontrollida avaldajale esitatud arvete õigsust.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Samade menetlusosaliste vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-7316 (edaspidi: teine tsiviilasi), milles vaieldakse korteriühistu rahalise nõude põhjendatuse üle. Teises tsiviilasjas esitati kõik ostuarved, millega tutvumist avaldaja nõuab. Avaldaja saab nendega tutvuda teises tsiviilasjas. Korteriühistu ei pea korteriomanikule tutvustama andmeid ebamõistlikus ulatuses. Samas ei soovi puudutatud isik käesolevat vaidlust jätkata, mistõttu esitas olemasolevad dokumendid vastavalt nõudepunktidele (1)–(4).
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis avalduse 11. augusti 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
3.1.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mh pöörduda kohtusse. Neil alustel on avalduse rahuldamine õiguslikult võimalik. 2 (4)
3.2.Avaldus tuleb siiski jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: -
korteriühistu esitas osa nõutud dokumentidest teises tsiviilasjas; osaliselt esitati nõutud dokumendid käesoleva menetluse raames; teises tsiviilasjas tegi maakohus lahendi, milles pidas puudutatud isiku esitatud arveid põhjendatuks ja arvutusi õigeks; korteriühistu praegustel juhatuse liikmetel puuduvad ülejäänud andmed sellisel kujul nagu seda nõuab avaldaja, osaliselt pärinevad need ka ajast enne korteriühistu kohta registrikande tegemist.
3.3.Menetluskulude jaotamisel võttis maakohus arvesse, et osaliselt esitas puudutatud isik avaldaja nõutud dokumendid vabatahtlikult, sh täiendavalt ka 12. mai 2020 päringu osas. Seega ei olnud avaldus algselt tervikuna põhjendamatu. Seejärel jäi avaldaja aga oma 14. ja 28. juuni 2020 menetlusdokumentides jäigalt nende nõuete juurde, mis kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud. Vastasel korral oleks kohus saanud menetluse lõpetada sisulist lahendit tegemata. Neil kaalutlustel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel on õiglane, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Puudutatud isik esitas 26. augustil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning panna kõik kulud avaldaja kanda. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja põhjendas, miks pöördus avaldaja kohtusse alusetult. Sellises olukorras tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtuvaidluse põhjustas avaldaja ja käesolev menetlus on alustatud avaldaja avalduse alusel, mis jäeti rahuldamata. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb järelikult jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. septembril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isik kannab sellega seonduvad menetluskulud.
7.Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, milles korteriühistu kulud jäid tema enda kanda. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on sama määrus ülejäänud osas jõustunud.
8.Hagita menetlused on olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma menetluskulud. Seetõttu annabki TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kas jätta menetluskulud menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teine lause järgi siiski avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 17 teine lõik).
9.Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seega lähtudes õiglusest (Riigikohtu 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29 teine lõik). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 13. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12 esimene lõik). 3 (4)
10.Riigikohus on pidanud võimalikuks ka avalduse läbi vaatamata jätmise korral jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (14. juuni 2017 määrus tsiviilasjades nr 3-2-1-66-17, p 16, samuti nr 3-2-1-52-17, p 16). Sarnaselt on jäänud kaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda olukorras, kus kaebus jäi rahuldamata (14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 18).
11.Ringkonnakohus leiab, et ka TsMS § 172 lg 7 teises lauses käsitletud juhul saab maakohus kohaldada TsMS § 172 lg 1 teise lauset. Kummagi normi sõnastusest ei nähtu, et ainult avalduse alusel algatatavas menetluses TsMS § 172 lg 1 teine lause ei kohalduks. Eelkõige viitab selle lause lõpuosa (kui seadusest ei tulene teisiti) selgelt võimalusele, et kohalduvad ka muud menetluskulude jaotust reguleerivad normid. Seega võis maakohus käesolevas asjas TsMS § 172 lg 7 teise lause asemel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset.
12.Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, samuti on maakohtu otsustus asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Õige ja tsiviilasja toimikuga on kooskõlas maakohtu arusaam, et osaliselt rahuldas puudutatud isik avalaja taotluse menetluse ajal. Kuigi avalduse sisulisel lahendamisel maakohus juba rahuldatud taotluse osaga eraldi ei arvestanud, siis ei piira see sama asjaolu mõju menetluskulude jaotusele. Vähemalt osaliselt on tegemist TsMS § 168 lg-s 4 kirjeldatud olukorraga, mis õigustaks menetluse kestel esitatud dokumentide osas kulude jätmist puudutatud isiku kanda. Seega kokkuvõtvalt ongi õiglane, et kumbki menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et korteriühistu ja korteriomaniku vahelises vaidluses KrtS § 45 alusel võib üldjuhul eeldada, et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Ka see õigustab käesolevas asjas menetluskulude osaliste endi kanda jätmist.
13.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel puudutatud isiku kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
14.Avaldaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata talle hüvitatava menetluskulu suuruseks 113,22 eurot õigusnõustamise kuluna. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, sest hüvitatav menetluskulu peab vaidluse vastaspoolele olema eelnevalt ettenähtav, aga käesoleval juhul see nii ei ole (vt pikemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu
13.jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-6276, p 25 jj koos seal viidatud Riigikohtu praktikaga). Avaldajat esindas menetluses seaduslik esindaja ja menetluskulude nimekirjast ega selle lisast ei nähtu, et taotletav kulu oleks tulnud kanda seadusliku esindaja toimingu eest.
15.Maakohtu kulujaotuse põhjal otsustas maakohus õigesti, et avalduse lahendamise kulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Kokkuvõttes puudub kulude kindlaksmääramise vajadus.
16.TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 2 järgi ei saa vaidlustada otsustust jätta 113,22 eurot menetluskuluna hüvitamata, sest see summa on väiksem viidatud sättes märgitud 200 euro suurusest piirmäärast. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.