lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-14873/7

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14873/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus, osaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

16. detsember 2025. a

Tsiviilasja number

2-25-14873

Tsiviilasi

A.Z hagi C.Y vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes C.Y hagi A.Z vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja A.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja A B Kostja C.Y (isikukood XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat A M

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
2.Lahutada A.Z ja C.Y abielu, mis on registreeritud 23. augustil 2013.
3.Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ning kanda see A.Z arveldusarvele nr xxx.
4.Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited
1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Harju Maakohtu menetluses on A.Z hagi C.Y vastu abielu lahutamise nõudes ja ühisvara jagamise nõudes ning C.Y vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted novembris 2024, kui hageja kolis välja poolte ühisest elukohast. Kostja ei ole nõustunud abielu kohtuväliselt lahutama.
2.Kostja palus vastuses hagile abielu osaotsusega lahutada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.
3.Hageja kinnitas 16.12.2025 telefoni teel kohtunikule, et jääb abielu lahutamise nõude juurde ning ei soovi selleks istungi korraldamist. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja taotleb lahutuse hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kostja

2-25-14873 kinnitas 16.12.2025 samuti telefoni teel, et ei soovi istungi korraldamist, nõustub abielu lahutamisega osaotsusega, loobub samuti edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused

4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb abielu lahutamise nõudes rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Poolte abielu sõlmiti esitatud abielutunnistuse kohaselt 23.08.2013. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja on võtnud hagi õigeks ning palunud abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et asjas on otstarbekas vaadata abielu lahutamise nõue läbi õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
5.TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Hageja taotles riigilõivu tagastamist enda kontole. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud abielu lahutamise nõudes TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
6.Kohus selgitab, et jätkab menetlust ühisvara jagamise nõudes. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Kohtuvälise kokkuleppe saavutamine aitaks vältida eelduslikult aastatepikkust menetlust (arvestades praegust kohtu koormust, eeskätt juba varasemalt menetluses olevate asjade mahtu). Kokkulepet on võimalik arutada mitmel moel. Lisaks poolte omavahelistele aruteludele ja esindajate vahendusel aruteludele tuleks tõsiselt kaaluda ka vahendust lepitusseaduse alusel. Lepituse läbiviimist reguleerib lepitusseadus (LepS). LepS § 2 p-de 1-3 kohaselt võib lepitajaks olla kas: füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks LepS § 1 lõikes 2 kirjeldatud tegevuse; vandeadvokaat lepitajana või notar lepitajana. Lepitaja vahendusel kokkulepe saab olla (sund)täidetav. See on tagatud mitmel viisil:  kui kohtumenetlus on alanud, siis saab lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe kinnitada kohtuliku kompromissina  aktiivse kohtumenetluse puudumisel saab esitada vandeadvokaadist lepitaja või notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse TsMS § 6271 lg 1 kohaselt (riigilõiv 50 eurot). 2(3)

2-25-14873 

notarist lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe saab vormistada notariaalse sundtäitmist võimaldava dokumendina (notari tasu 51,13 eurot).

Lepitusel on mitmeid eeliseid, võrreldes kohtumenetlusega. Eriti tuleb rõhutada kulutõhusust (eelduslikult tasutakse kulud pooleks ja maksmine peaks toimuma tegelikult kulunud aja eest), kiirust (võimalus jõuda vara jagamises kokkuleppele kasvõi mõne tunniga) ja konfidentsiaalsust. Taoline kokkulepe on poolte endi kokkulepe (võrreldes kohtuotsusega, millega ei pruugi rahul olla kumbki pool); pooled saavad ise valida neile sobiva vahendaja; võrreldes kohtumenetlusega vabam õhkkond; arutatakse kõiki konflikti lahendamiseks olulisi küsimusi, võimaldab pooltel vabalt valida vastuvõetavaid lahendusi. Vahenduses võivad osaleda ka teised isikuid, kui pooled on selles kokku leppinud (praegused esindajad). /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval