2-25-13526
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2025, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-13526
Tsiviilasi
A.V. ja K.V. hagi M.V. vastu elatise nõudes Hageja I: A.V. (isikukood: XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja II: K.V. (isikukood: XXX); Hageja seaduslik esindaja: O.K. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxXXX-i, xxxxx XXX; e-post:); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Kirsimaa (Advokaadibüroo LMP OÜ; e-post:); Kostja: M.V. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariik; epost:); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja advokaat Anett Lõoke (Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik OÜ; e-post:).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus
1 (4)
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
hagejate kasvatamises ega ülalpidamises piisaval määral ei osale. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotlevad hagejad kostjalt elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras muutuva suurusena alates hagiavalduse esitamisest (s.o alates 19.08.2025) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Mõlemale hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Summad laekuvad hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva
3 (4)
kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse hagejatele makstavaid lapsetoetusi ning arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi, kujuneb elatis alates 19.08.2025 hagejatele järgnevalt:
hagejale I ja hagejale II, mõlemale, 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3 % Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 1981 * 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest - 80/2)). Hageja I saab täisealiseks xxxxxxxxxx ning hageja II saab täisealiseks xxxxxxxxxx.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.