Hageja: X (isikukood XXX) Hagejale määratud esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova (e-post [email protected]) Hageja seaduslik esindaja: C Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja esindaja: Roman Märtson (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 08.06.2024-03.08.2024 eest 47,64 eurot X kasuks.
3.Välja mõista Ylt elatis perioodi 04.08.2024-31.10.2025 eest 758,19 eurot X kasuks.
4.Välja mõista Ylt 08.03.2023 sündinud alaealise lapse X kasuks alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 254,24 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,50 (lasterikka pere toetus 450:2:2:3 last)), mis muutub iga aasta
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 II lause) ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuste muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 8. kuupäevaks C kontole XXXXXXX.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Lapsevanemad lahutasid abielu 15.12.2023. Hageja jäi elama emaga. Vanemad leppisid kokku, et kostja tasub elatist 290 eurot kuus. Alguses kostja täitis kokkulepet, kuid alates 2024.a. juunist vähendas makseid 200 euroni kuus. Hageja igakuised vajadused jäävad vahemikku 659,20 - 867 eurot kuus (sh eluase 63,2 eurot suvel /101 eurot talvel, toit 306 eurot (sh piimasegu), transport 30 eurot, tervishoid 35-50 eurot, hügieen 115 eurot, haridus 10-15 eurot, riided-jalanõud 50-100 eurot, meelelahutus 50-150 eurot). Kostja lapsega regulaarselt ei kohtu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:
1.1.elatisevõlgnevuse perioodi 08.06.2024 – 03.08.2024 eest 100,44 eurot;
1.2.igakuise elatise alates 04.08.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 250,22 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei saa anda ülalpidamist enam kui 200 eurot kuus, sest 2024.a. mai lõpus juhtus kostjal õnnetus, mille tõttu ta viibis üle kuu aja haiglaravil. Alates 03.07.2024 on kostjal osaline töövõime. Kostja töötas kuni traumani tellingute monteerijana, millist tööd ta ei saanud enam edasi teha. Peale elatise tasumist peaks kostjale jääma minimaalne summa enda toidukuludeks. Muud kulud (eluasemekulud, sidekulud, vajalikud ravimid) kannab hetkel seoses kostja töövõimetusega kostja ema. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma ema juures.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024.a. on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Hageja on ema vanuselt kolmas laps ning saab lapsetoetust 100 eurot kuus (dtl 221). Peres on kolm lapsetoetust saavat last. PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus või enam.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -
alates 08.06.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (100:2) - 37,50 (450:2:2:3));
-
alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 50 - 37,5).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on osaline töövõime. Esitatust nähtuvalt on kostjal osaline töövõime tuvastatud alates 03.07.2024 (dtl 107-109, 110-112, 208210).
13.Kostja on välja toonud, et kuni 2024.a. mais juhtunud õnnetuseni töötas ta XXX-s, tema netopalk oli 2 803,69 eurot kuus. 2024.a. augustist kuni 2025.a. septembrini on kostja saanud töövõimetoetust keskmiselt 358,84 eurot kuus (arvestus dtl 223, konto väljavõte dtl 341-407). Kostja märkis ka, et alates 2025.a. maist töötab ta YYY AS-is, kostja palgasissetulek maist septembrini on olnud keskmiselt 662,49 eurot (arvestus dtl 224-225, konto väljavõtted dtl 341-407, 308-340). Kohus tuvastab kostja konto väljavõttelt täiendavalt, et 2025.a. märtsis laekus kostjale QQQ OÜ-lt kokku 684,79 eurot. Kohtu 14.10.2025 kohtumääruses esitatud küsimusele, kas tegemist oli töötasuga, kostja ei vastanud. Kohus leiab, et eelviidatud andmed sissetuleku kohta tõendavad, et kostja on võimeline teenima netosissetulekut (koos toetusega) vähemalt ulatuses 1 021,33 eurot kuus.
14.Kostja konto väljavõtetelt nähtuvad ka kümned kanded (nii sissetulekud kui väljaminekud) seoses teiste füüsiliste isikutega. Kostja selgitas, et need on kas lühiajaline omavaheline laenuandmine või kulude jagamine, kus sõbrad või kolleegid teevad ühise kulutuse ja pärast kannavad raha kulu
tegijale iga üks oma osas. Kohus leiab, et kannete sagedus ja sisu kostja selgitusega kooskõlas ei ole. Kannete suurus on kohati sadades eurodes ning makseid on tehtud väga sageli. Nt W on makseid teinud peaaegu igakuiselt, kandes nt 03.06.2025 kostjale 530 eurot ja 07.07.2025.a. 520 eurot. Erinevaid isikuid nähtub nt dtl 135-201 kostja esitatud konto väljavõttest, kelle kohta kohus 14.10.2025 küsis, kakskümmend kaheksa. Et tegemist on tuttavate vahel ühiste kulutuste jagamisega ei ole sellise mahu juures eluliselt usutav. Kohus leiab, et kanded viitavad täiendavale varjatud sissetulekule. Lisaks sellele on kohus nõudnud kostjalt nii 08.07.2025 kui 14.10.2025 kõigi oma pangakontode väljavõtete esitamist alates 08.06.2024. Kostja esitatud väljavõtetest puudub jätkuvalt periood 08.06.2024-31.07.2024, millele kohus 14.10.2025 eraldi tähelepanu juhtis. Kostja ka ei vastanud samas esitatud kohtu küsimusele, et kui kostja haigestus töötamise ajal 2024.a. mais või temaga juhtus tööõnnetus, kas ja mis asjaoludel ei saanud kostja haigushüvitist või kui kostja sai hüvitist, siis millises suuruses ning mis perioodil seda maksti.
15.Oma igakuiste vältimatute püsikulutuste osas selgitas kostja 15.07.2025, et eluasemele kulub ca 150 eurot, toidule 350 eurot, sidele 25 eurot ning hügieenitarvetele 25 eurot, so kokku 550 eurot. Kohus tegi 14.10.2025 kostjale ettepaneku esitada tõendeid väidetud eluaseme- ja sidekulude kandmise kohta või selgitada, millised kanded konto väljavõttelt vastavaga seonduvad. Kostja kohtule ei vastanud. Esialgses vastuses hagile märkis kostja, et need kulud tasub tema eest ema. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma igakuiste vältimatute püsikulutuste ulatust, kuid isegi, kui need oleksid kokku 550 eurot, piisaks sissetulekust 1 021,33 eurot, et nende eest tasuda ning täiendavalt anda hagejale ülalpidamist PKS § 101-järgses ulatuses. Kohus asub seisukohale, et mõjuv põhjus, mis annaks alust kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla nimetatud ulatuse, puudub.
16.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 08.06.2024 03.08.2024 eest pidi kostja andma ülalpidamist kokku 447,64 eurot ((240,22:30x23p) + 240,22 + (240,22:31x3p)). Pooled ei vaidle, et kostja tasus 2024.a. nii juunis kui juulis elatist 200 eurot, so kokku 400 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 08.06.2024 - 03.08.2024 eest elatisevõlgnevuse 47,64 eurot (447,64 - 400).
17.Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 2025.a. oktoobrini (k.a). Hageja esitatud väljavõtete (dtl 413-414) kohaselt on kostja teinud menetluse kestel järgmised maksed:
18.Kostja märkis, et kõik maksed on elatise tasumiseks. Hageja väitel on lapsevanematel ühiselt võetud laen, mida nad maksavad iga kuu võrdselt tagasi ning 150-eurosed ülekanded on laenu katteks.
19.Kohus leiab, et maksete väljavõttelt nähtuv on kooskõlas hageja selgitusega. Kuni 2025.a. juunini on kostja tasunud eraldi ülekannetega 200 ja 150 eurot kuus, mis viitab erinevate kohustuste täitmisele. Osadel 200-eurostel ülekannetel on ka selgituseks märgitud „alimenty“ ning kostja märkis esimeses vastuses hagile ka ise, et vähendas 2024.a. juunist elatisemakseid 200 eurole kuus. Alates 2025.a. juunist on kostja tasunud ühe maksena 350 eurot. Kuna maksetel selgitusi ei ole, loeb kohus, et maksed on elatise tasumiseks 200 euro osas.
20.Perioodi 04.08.2024 - 31.10.2024 eest pidi kostja andma ülalpidamist kokku 3 678,19 eurot ((240,22:31x28p) + (240,22x7k) + (254,24x7k)). Kohus tuvastab eelviidatud väljavõttelt, et kostja on sel perioodil ülalpidamise andmiseks tasunud järgmised summad: kuupäev 09.08.2024 06.09.2024 09.11.2024 07.12.2024 08.01.2025
21.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 04.08.2024 - 31.10.2025 eest 758,19 eurot (3 678,19 - 2 920).
22.Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 254,24 eurot kuus.
23.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 8. kuupäevaks.
24.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna hagejale määrati riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, jäävad seonduvad kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.