lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-119763/12

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-119763/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-119763

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-25-119763

Tsiviilasi

U.N-i ja W.Z-i hagi R.U vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: U.N (isikukood XXX; elukoht XXX-i); Hageja II: W.Z (isikukood XXX; elukoht XXX-i); Hagejate seaduslik esindaja: S.K (isikukood XXX; elukoht XXX-i; e-post: XXX); Kostja: R.U (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

08.12.2025. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hagejate U.N-i ja W.Z-i (seadusliku esindaja S.K kaudu) ning kostja R.U vahel 08.12.2025. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.R.U maksab alates 2026. aasta jaanuarist lastele U.N-ile ja W.Z-ile elatist kummalegi 90 eurot kuus, kokku 180 eurot kuus.
1.2.R.U maksab kokkulepitud elatist hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. Elatis tuleb maksta laste ema S.K pangakontole.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.3.
Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-119763 menetlus U.N-i ja W.Z-i hagis R.U vastu elatise nõudes.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S.K esitas alaealiste laste U.N-i ja W.Z-i nimel 11.08.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.U-lt elatise saamiseks kokku kahe lapse kohta 260 eurot kuus. Kohus tegi 12.08.2025. a R.U-le makseettepaneku, mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 29.08.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.S.K esitas 08.09.2025. a Tartu Maakohtule laste U.N-i (hageja I) ja W.Z-i (hageja II) nimel hagiavalduse R.U (kostja) vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad S.K ja kostja ühised alaealised lapsed. Hageja I, U.N on sündinud XXX a ja hageja II, W.Z on sündinud XXX .a. Vanemate kooselu on lõppenud ja hagejad elavad ema juures. Kostja juures on hagejad keskmiselt 8 päeva kuus. Perelepituses leppisid vanemad kokku, et kostja elatist ei maksa lastele, aga maksab lasteaia arved. Samuti lepiti kokku, et suvel on lapsed 50% ajast kostja juures. Asjaolud on aga muutunud, sest hageja I ei käi enam lasteaias ja käib koolis, samuti ei ole hagejad suvel kostja juures 50 % ajast. Seega varasem kokkulepe kostja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei toimi ja hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist. Elatise osas vanemad kokkulepet ei ole saavutanud. Kostja teatas, et suveperioodil ta elatist maksma ei pea, juunis maksis kostja elatist 70 eurot ja augustis 120 eurot, mis ei ole piisav. Hagejate esindaja taotles, et kohus mõistaks kostjalt alates 2025. aasta septembrist välja elatise hageja I kasuks 140 eurot kuus ja hageja II kasuks 120 eurot kuus.
3.Kohus võttis hagi 15.09.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, R.U esitas 26.09.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta hagiga ei nõustu. Kostja märgib, et ta soovib, et lapsed oleksid tema juures rohkem kui 8 päeva kuus. Kostja palve oleks saada lapsi vähemalt 10 päeva kuus ja tulenevalt sellest olen nõus maksma elatist teisele lapsevanemale 160 eurot kuus.
5.Hagejate seaduslik esindaja, S.K esitas 09.10.025. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ta kostja vastuväidetega hagile ei nõustu. Hagejate esindaja toob välja, et kuigi kostja märgib hagi vastuses, et soovib olla lastega vähemalt 10 päeva kuus, siis varem ei ole kostja sellist soovi avaldanud ja isegi, kui lapsed oleksid kostja juures 10 päeva kuus, siis oleks seaduse alusel arvutatud elatise miinimumsumma suurem kui 160 eurot kahe lapse peale kokku.
6.08.12.2025. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja S.K ja kostja R.U isiklikult. Hagejate seaduslik esindaja täpsustas, et hagiavalduses nõutav igakuine elatist, hagejale I 140 eurot ja hagejale II 120 eurot, on arvutatud seaduse alusel, sellise arvestusega, et hagejad on kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hagejate esindaja teatel on kostja kohtumenetluse ajal maksnud hagejatele elatist kokku 160 eurot kuus. Hagejate esindaja avaldas, et on kompromissi korras valmis tegema elatise nõude osas järeleandmisi. Kostja pakkus, et on kompromissi korras valmis edaspidi maksma hagejatele elatist kokku 180 eurot kuus. Hagejate esindaja nõustus kostja pakkumisega. Pooled sõlmisid kohtuliku kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-24-13430/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium