Hageja: L L (isikukood xxx); Hageja seaduslik esindaja: E-A E lepinguline esindaja A Ž; Kostja: A L (isikukood xxx)
(isikukood xxx),
28.10.2025 toimunud kohtuistungil Ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda tuvastatuks, et xxx sündinud L L (isikukood xxx) põlvneb A List (isikukood xxx).
2.Rahuldada hagi elatise nõudes.
3.Mõista kostjalt A L (isikukood xxx) hageja L L (isikukood xxx) kasuks välja igakuine elatis alates 21.04.2025 kuni hageja L L täisealiseks saamiseni s.o xxx summas 301,74 eurot (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohustada kostjat tasuma igakuine elatise makse E-A E arvelduskontole iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord 1(5)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtule esitas 21.04.2025 L L hagi A Li vastu elatise nõudes. E-A E (edaspidi ka lapse ema) ja A L (edaspidi lapse isa / kostja) kooselust sündis xxx L L (edaspidi nimetatud kui hageja). Hageja seaduslik esindaja ning kostja kooselu lõppes 2024. aasta novembri kuus ning laps (hageja) jäi elama emaga. Peale vanemate lahkuminekut kohtus kostja lapsega kolmel korral. Kohtumised lapsega toimuvad harva ja seda isa äranägemise järgi. Laps kostja juures ei ela. Hageja vanemate vahel lapsega suhtluskorda kokkulepitud ei ole. Hageja isa ei täida ülalpidamiskohustust, kostja keeldub elatise maksmisest miinimummääras. Lapse ema on pöördunud suuliselt korduvalt lapse isa poole elatise tasumise nõudes, kuid kostja on keeldunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 301, 74 eurot muutuvas suuruses. Kostja vastus
2.Kostja ei nõustu hagiavaldusega. Kostja soovib, et asja arutataks kohtus ja langetataks otsus alles pärast asjaolude põhjalikku uurimist. Kostja avaldas 28.10.2025 toimunud kohtuistungil, et ta kahtleb, et ta on lapse isa. Lapse emal oli peale kostja ka teistega suhteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.28.10.2025 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ta kahtleb, et ta on lapse isa. Lapse emal oli peale kostja ka teistega suhteid.
5.Esmalt lahendab kohus hageja kostjast põlvnemise küsimuse ja seejärel kostjalt elatise väljamõistmise nõude. Põlvnemise tuvastamine
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse 2(5)
isaks mees, kes on ta eostanud. PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
7.L Li sünnitõendilt nähtub, et hageja on sündinud xxx ning selle kohta on väljastatud sünni tõend nr xxx (tl 8). Sünni tõendile on kantud lapse emana hageja seaduslik esindaja E-A E, lapse isana on kantud A L. Ka rahvastikuregistrist nähtub lapse isana A L.
8.Kostja palub tuvastada, et laps põlvneb kostjast, A List.
9.Harju Maakohtu 31.10.2025 määruse alusel on läbi viidud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 19.11.2025 ekspertiisiakt nr xxx. Ekspertiisiaktist nähtub, et kostja A L saab 99,999999999% tõenäosusega olla L L’i bioloogiline isa.
10.Seega on kohus käesolevas menetluses DNA-ekspertiisiga tuvastanud, et L L põlvneb 99,999999999% tõenäosusega A List. Elatis
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
12.Kohus on eelnevast tulenevalt tuvastanud hageja põlvnemise kostjast. Seega on kostja hageja isa. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.
13.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-1515909, p 12).
14.Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
15.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse 3(5)
lapsetoetust pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et lapsetoetus laekub hageja eest tema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.
16.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda hageja kostja juures regulaarselt aega, määratud suhtlemiskord puudub. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud sellekohasele väitele vastu vaielnud. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
17.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja pere ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole PKS § 101 lg 7 kohaldamiseks alust.
18.Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 282,31 eurot (PKS § 101 lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2025) + 59,43 eurot (PKS § 101 lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2025) – 40 eurot (PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest). Seega on hagejale alates 21.04.2025 väljamõistetav miinimumelatis summas 301,74 eurot kuus. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2026.
19.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud kandma elatise summa E-A E arvelduskontole nr xxx iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest, selgitusega „elatis“. Tsiviilasja hind
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.Põlvnemisega seotud kulu jättis kohus 31.10.2025 määrusega kostja kanda. Kostja on tasunud ekspertiisikulud 140 eurot. Kostja on tõendina esitanud maksekorralduse (dtl 34). Elatishagiga seotud menetluskulu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4(5)
23.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.