Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-15-16936/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.09.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2699

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 12.09.2016, Tallinnas 2-15-16936 OK hagi Korteriühistu Mooni Meleka vastu 10.08.2015 korteriomanike üldkoosoleku päevakorrapunkti 7 vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.04.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OK apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OK (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Kostja Korteriühistu Mooni Meleka (rk 80142889), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 20.04.2016 otsus muutmata ja OK apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta OK kanda.

3.Tagastada hagejale apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (kirjavahetus 3 lehel, Prokuratuuri ja Politseiameti kirjad hagejale), kuna samad tõendid olid maakohtu toimikus.

4.Jätta menetluskulud hageja kanda.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

3.Maakohus jättis 20.04.2016 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 600 eurot. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja ei ole 10.08.2015 üldkoosolekul muutnud päevakorda ning et üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kostja põhikirja p 6.7. kohaselt küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Pooled vaidlesid selle üle, kas üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorra p 6 raames küsimuste otsustamine võis toimuda päevakorra p 7 all ning kas p 7 raames vastuvõetud otsused olid hõlmatud selle päevakorrapunktiga. Vastavalt MTÜS § 20 lg-le 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida mh üldkoosoleku päevakord. Kohus ei nõustunud hagejaga, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ei võinud aru saada, et otsustakse selliste küsimuste üle, mis on vastu võetud päevakorra p 7 raames. Kohus tuvastas, et 10.08.2015 päevakorrapunkt 6 kohaselt pidi arutatama advokaadibüroo Alterna õigusabi lepingu lõpetamist ning päevakorrapunkt 7 järgi pidi arutlusele tulema OK hagi Korteriühistu Mooni Meleka vastu. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-181-12, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kohus leidis, et otsuste vastuvõtmine ühe või teise päevakorrapunkti all, kui on teada arutlusele tulevad küsimused, ei oleks selline arusaamatus, mille puhul mõistlik korteriühistu liige ei saaks aru, et sellised küsimused võivad üldkoosolekul otsustamisele tulla. Kostja põhistas veenvalt, et nimetatud päevakorra punktid on üksteisega seotud, sest vaidlust ei olnud, et Advokaadibürooga Alterna õigusabilepinguga seonduv küsimus on korteriühistu üldkoosolekul tulnud arutamisele vaid OK ja korteriühistuga seotud varasema kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr 2-15-627. Nimetatud lepingust olid korteriühistu liikmed hageja sõnul teadlikud, mistõttu võib mõistliku korteriühistu liikmena järeldada, et küsimused, mis tulid arutamisele päevakorra punktis 6 – advokaadibüroo Alterna õigusabi lepingu lõpetamine, võisid sujuvalt minna üle päevakorra punkti 7 aruteluks – OK hagi Korteriühistu Mooni Meleka vastu, siis oli võimalik aru saada, missuguste küsimustega seoses korteriühistu üldkoosolek otsuseid vastu

võttis. Otsustuse kajastamisest päevakorra ühes või teises punktis ei saa järeldada, et korteriühistu liikmed ei saanud aru, mida nad üldkoosolekul otsustavad. Kuna advokaadibüroo Alterna õigusabilepingut on korteriühistu arutanud vaid seoses kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr 2-15-627, siis võis mõistlik korteriühistu liige aru saada, et kohtuvaidluse pidamisega kaasnevad ka kulud, mille fikseerimine võis olla vajalik üldkoosoleku päevakorra p 7 all. Mõistlik isik peaks ka aru saama, et lepingu lõpetamisega võivad kuni lepingu lõppemiseni olla poolel tekkinud kohustused, mis arvestades korteriühistu liikmete omavahelisi suhteid, võiksid olla selguse mõttes ka avalikustatud korteriühistu liikmetele. Asja lahendamisel ei oma tähtsust poolte väited ja tõendid, kas ja mis ulatuses on Advokaadibüroo Alterna OÜ kostjale õigusabi osutanud. Kui korteriühistu liikmetele on teada, et otsustatakse ühe õigusabilepingu lõpetamine seoses korteriühistu liikme vaidlusega korteriühistuga, mille menetlemine on pooleli, siis on mõistlik arvata, et kohtuvaidluse jätkamiseks otsustatakse uue õigusabilepingu sõlmimise küsimus. Päevakorra p 7 sõnastus ei anna siiski alust hageja oletusele, et üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse vaid formaalselt kinnitada varasema üldkoosoleku otsuse, s.t et taolise küsimuse otsustamist päevakord ette ei näinud. Hageja väidet, et korteriühistu liikmetel peab olema võimalik tutvuda erinevate kuludokumentidega, et veenduda nende vajalikkuses, ei kinnita ei seadus ega kostja põhikiri, mistõttu kuludokumentide tutvustamata jätmine hagejale ei saa tuua kaasa ei üldkoosoleku otsuse tühisust ega kehtetust. Kuna hagejale endale oli teada, et vaidluses tsiviilasjas nr 2-15627 esindab korteriühistut advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, siis ei ole hageja väide veenev, et tema mõistliku korteriühistu liikmena ei saanud aru, et hakatakse ühe õigusabilepingu lõpetamisel arutama uue õigusabi lepingu sõlmimist või et uueks õigusabiteenuse osutajaks võiks olla advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid. Kuna hageja nõudis kostja 10.08.2015 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist samadel alustel kui tühisuse tuvastamist ning kohus tuvastas, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolekul ei ole arutatud küsimusi, mida ei oleks olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teates või mille arutamist poleks mõistlik korteriühistuliige aru saanud väljakuulutatud üldkoosoleku päevakorra punktide raames, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja 10.08.2015 üldkoosoleku otsuse p 7 raames vastuvõetud otsused oleksid vastuolus seaduse või põhikirjaga. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirjade kohaselt: kohtuasja materjalidega tutvumine ja nõupidamine kliendiga faktiliste asjaolude tuvastamiseks, vastuse koostamine hagiavaldusele, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine Harju Maakohtule 18.12.2015 - kokku 4,5 tundi; ettevalmistamine kohtuistungiks - 0,7 tundi ja osalemine 14.03.2016 kohtuistungil - 0,8 tundi; kokku 6 tundi. Kohus leidis, et kostja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu oli mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Õigusteenuse tunnihind 100 eurot on mõistlik, seega oli põhjendatud õigusabikuluks 600 eurot. Apellatsioonkaebus

Üldkoosoleku otsus kinnitada veelkord 16.10.2014 üldkoosoleku otsus Alterna OÜ-ga õigusabiteenuse lepingu sõlmimine, ei olnud kooskõlas väljakuulutatud päevakorra punktiga 7, sest seisuga 16.10.2014 ei olnud kohtu menetluses hageja hagi kostja vastu. Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata 16.10.2014 üldkoosoleku protokollis sisalduva teabe selle kohta, et 16.10.2014 ei otsustatud õigusteenuse lepingu sõlmimist kohtumenetluse ajaks. Maakohus viitas korduvalt tsiviilasjale nr 2-15-627, kuid nimetatud tsiviilasi ei olnud kohtu menetluses seisuga 16.10.2014. Sõna „veelkord“ otsuse p-s 7 kinnitab hageja väidet, et soovitakse sama otsuse teistkordset kinnitamist. Üldkoosoleku otsus kinnitada advokaadibüroole Alterna 2014.aastal õigusabi eest tasutud arved 2140 euro 80 sendi ulatuses ei olnud kooskõlas välja kuulutatud päevakorra punktiga 7, sest aastal 2014 ei olnud kohtu menetluses hageja hagi kostja vastu. Et tsiviilasi nr 2-15-627 oli algatatud aastal 2015, siis ei saanud mõistlik korteriühistu liige aru, et kinnitatakse kulud aastast 2014, kui kohtuvaidlust ei toimunud. Ekslik oli maakohtu poolt tuvastatu, et advokaadibürooga Alterna oli õigusabilepingu sõlmimine kõne all üksnes seoses kohtuvaidlusega, sest 16.10.2014 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on advokaadibüroo Alterna osutanud korteriühistule õigusteenust kohtumenetluse väliselt seonduvalt korteriühistu asjaajamise kordategemisega. Päevakorrapunkti 7 raames vastu võetud otsus kinnitada advokaadibüroole Alterna 2014.aastal tasutud arved ei saanud olla mingil viisil puutumuses hageja hagiga. 10.08.2015 üldkoosoleku protokolli p-st 6 nähtus, et Alterna OÜ-ga sõlmiti õigusabiteenuse leping eesmärgiga kaitsta ühistu liikmete huve ja saada selgus eelmise juhatuse esimehe RG tegevuse õiguspärasuses ning ühistut puudutava paberimajanduse lõpuni kordategemiseks. Asjaolu, et kostjale õigusabilepingu sõlmimise otsustamine tuli näha ette eraldi päevakorrapunktina, kinnitas kostja enda varasem tegevus. Kostja 16.10.2014 üldkoosoleku protokollis oli p-s 6 ette nähtud „Korteriühistule Mooni Meleka õigusabiteenuse lepingu sõlmimise otsustamine“. 10.08.2015 üldkoosoleku päevakorras oli nähtud ette p-s 6 „Advokaadibüroo Alterna õigusabi lepingu lõpetamine“, kuid Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimist ei olnud üldkoosoleku päevakorras. Seega ei oleks pidanud mõistlik korteriühistu liige saama aru, et üldkoosolekul otsustatakse õigusteenuse lepingu sõlmimist olukorras, kus seda küsimust ei ole pandud päevakorda, kuigi varasemalt oli seda tehtud. 10.08.2015 üldkoosoleku päevakorras oli õigusteenuse lepingu lõpetamise otsustamine. Tõenditel ei põhinenud maakohtu järeldus, et kui ühe päevakorrapunkti raames võetakse vastu otsus õigusteenuse lepingu lõpetamiseks, siis loogilise jätkuna võidakse järgmise päevakorrapunkti raames otsustada uue õigusteenuse lepingu sõlmimine. Advokaadibürooga Alterna õigusteenuse lepingu sõlmimine või selle lõpetamine ei seondu Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid õigusteenuse lepingu sõlmimisega. Mõistliku korteriühistu liikme jaoks tähendas p 7, et antakse ülevaade sellest, millises seisus oli hageja poolt kostja vastu esitatud hagi menetlemine. Praeguse vaidluse seisukohalt oli oluline tuvastada, kas korteriühistu juhatus oli üldkoosoleku kokkukutsumisel teavitanud korteriühistu liikmeid kavatsusest otsustada 10.08.2015 üldkoosolekul uue õigusteenuse lepingu sõlmimine või mitte. Apellandi hinnangul ei olnud õigusteenuse lepingu sõlmimisest korteriühistu liikmeid teavitatud ning seega oli vastava otsuse vastuvõtmine tühine. Kuigi hageja nõude rahuldamise aluseks ei olnud otseselt asjaolu, et ühistu juhtkond hoidus apellandile kui ühistu liikmele üldkoosoleku protokolli edastamisest peaaegu 3 kuud,

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Apellant leiab ekslikult, et maakohus ei hinnanud sisuliselt, kas vaidlustatud üldkoosoleku päevakorrapunkt 7 raames vastu võetud otsused olid kooskõlas üldkoosoleku päevakorrapunktidega, mis on eelnevalt koosolekut kokku kutsudes välja kuulutatud. Vastavalt MTÜS § 20 lg-s 6 sätestatule tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole eelnimetatud sätet ebaõigesti kohaldanud. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine eelviidatud sätte kohaselt toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RK otsus nr 3-2-1-181-12). Kostja 10.08.2015 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teates (tl 13) on päevakorrapunktis 6 nimetatud Advokaadibüroo Alterna õigusabi lepingu lõpetamine ning punktis 7 OK hagi KÜ „Mooni Meleka“ vastu. Nimetatud punktide sisukirjeldused on piisavad selleks, et anda mõistlikule korteriühistu liikmele arusaamise, millised küsimused koosolekul arutamisele tulevad. Seega oli üldkoosolek õigustatud nimetatud küsimustes otsustusi vastu võtma. Asjaolu, et eelnimetatud kahe punkti raames võttis üldkoosolek vastu otsused, mis märgiti koosoleku protokollis p 7 alla, ei anna alust väitele, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium märgib, et hageja seob meelevaldselt oma apellatsioonkaebuses õigusabilepingu, mis oli korteriühistul sõlmitud Advokaadibürooga Alterna üksnes tsiviilasjaga nr 2-15-627.