lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-10777/10

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-10777/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10777

Tsiviilasi

LL-A hagi EA vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. juuli 2016. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LL-A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: LL-A (isikukood XXXXXXXXX), riigiõigusabi korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kostja: EA (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 14. juuli 2016. a määrus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.LL-A (hageja) esitas 13. juulil 2016. a Harju Maakohtule EA (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada omandiõigust 1⁄4-suurusele mõttelisele osale korteriomandist, asukohaga XXX.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Hagiavalduse kohaselt pärisid U-RA ja EA võrdsetes osades LK pärandavara, milleks oli nimetatud korteriomand. Tegelikkuses oli pärandvaraks pool korteriomandist.

Seega oleks kostja pidanud pärima korteriomandist 1⁄4-suuruse mõttelise osa. 14. mail 2008. a kinkis U-RA kogu oma vara hagejale, millest tulenevalt palub hageja tunnustada enda omandiõigus 1⁄4-suurusele mõttelisele osale vaidlusalusest korteriomandist. Maakohtu määrus

3.Maakohus keeldus 14. juuli 2016. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.
4.Maakohus märkis, et hageja on varasemalt esitanud hagid tsiviilasjas nr 2-15-11347, milles hageja palus tunnustada U-RA õigust pärida LK järelt 1⁄4 võrra suurema osa vaidlusalusest korteriomandist ja seeläbi oleks ühtlasi hageja pärinud U-RA järelt 1⁄4 võrra suurema korteriomandi osa, ja tsiviilasjas nr 2-10-15500, milles hageja palus tuvastada, et korteriomand oli abikaasade ühisvara ning tuvastada, et LK surma järel välja antud pärimisõiguse tunnistus tuleb valeandmete tõttu uuesti väljastada.
5.Maakohus oli seisukohal, et antud tsiviilasja aluseks olevad asjaolud ühtivat eelnimetatud varasemate tsiviilasjade raames esitatud hagide aluseks olevate asjaoludega ning hageja eesmärgiga – saada korteriomandi 1⁄4-suuruse mõttelise osa omanikuks. Tulenevalt eeltoodust keeldus kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja selle põhjendused
6.Hageja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada.
7.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi TsMS § 371 lg 1 p 4, mis sätestab, et kohus ei võta asja menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.
8.Antud juhul on Harju Maakohtu 10. veebruari 2012. a määrusega jäetud hageja hagi tsiviilasjas nr 2-10-15500 läbi vaatamata ja tsiviilasjas nr 2-15-11347 on kohus 31. augustil 2015. a keeldunud hagi menetlusse võtmast. Sellises olukorras ei esine TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud aluseid keelduda hagi menetlusse võtmisest.
9.Lisaks leiab hageja, et ei esine aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks põhjendusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaolude alusel võimalik või et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
12.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kõnealuse sätte kohaldamine eeldab kohtulahendit, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest ebaõigel alusel, leides ekslikult, et hageja on esitanud hagi, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Hageja esitatud nõude osas ei ole tehtud kohtuostust (TsMS 434), samuti ei saa tsiviilasjades nr 2-10-15500 ja nr 2-15-11347 tehtud määruseid pidada menetluse lõpetamise määrusteks TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi

ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 372 lg-s 6 on sätestatud, et hagi menetlusse võtmata jätmisel loetakse, et hagiavaldust ei ole kunagi esitatud ja et hagi ei olnud kohtu menetluses. Kui pidada TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata jätmise määrust või TsMS § 371 lg 2 menetlusse võtmisest keeldumise määrust asja sisuliselt lahendavaks menetluse lõpetamise määruseks, siis kaotaks TsMS § 426 lg-s 1 sätestatud uuesti kohtusse pöördumise võimaldamine oma mõtte.

13.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi tsiviilasjades nr 2-10-15500 ja nr 2-1511347 on kohus varasemate hagide menetlusse võtmisest keeldumist või läbivaatamata jätmist piisavalt põhjendanud ja jõudnud järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, ei saanud maakohus praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise üle uuesti otsustada, lähtudes esitatud nõudest. Kui maakohus jõuab ka asja uue läbivaatamise tulemusena järeldusele, et esitatud hagi ei peaks menetlema, tuleb maakohtul täita kõrgendatud põhjendamiskohustust ja selgitada, miks kohus esitatud hagi ei menetle (vt nt Riigikohtu 11. veebruar 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13; 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13407, p 13; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14).
14.Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja