lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-13546/18

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-13546/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
718
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number

Harju Maakohus Ahti Kuuseväli 25.november 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) 2-25-13546

Kohtuasi

X ja Y abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXX), esindaja Erika Scholler esindajad Kostja Y (isikukood XXX), esindaja Valentin Moto Kohtuistung toimus

19.novembril 2025. a

RESOLUTSIOON

1.Lahutada Xi (isikukood XXX) ja Y (isikukood XXX) abielu.
2.Taastada Xi varem kantud perekonnanimi S.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud, menetluse käik

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 04.07.2014. Hageja soovib lahutada, sest hageja ja kostja suhted on pöördumatult lõppenud.
2.Kohus võttis hagi 25.08.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja vastas kohtule 13.11.2025, et tema soovib abielu jätkumist.
3.Kohus määras abieluasjas kohtuistungi 19.11.2025 ning kohustas pooli isiklikult istungile ilmuma. Hageja avaldas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, palus poolte abielu lahutada ning ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks. Kostja soovis kolme kuulist leppimisaega. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Kohtu põhjendused
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5.PKS § 67 lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde, kostja jäi istungil oma seisukoha juurde, et ta ei ole lahutusega nõus. Kohus proovis istungil pooli lepitada, kuid hageja jäi oma seisukoha juurde, et kostjal on olnud võimalusi oma käitumist parendada, aga seda teinud ta ei ole. Kostja sellega nõus ei olnud ning palus abielu lahutamata jätta.
6.Kohtu hinnangul ei ole võimalik abielu jätkata kui üks pool ei tunne selle vastu huvi ning tal puudub vähimgi soov pingutada selle nimel, et suhteid taastada. Hageja on kohtuistungitel selgitanud, et tema abikaasa sõitis tahtlikult hagejal üle jala 2024. aasta sügisel. Selle kohta on algatatud ka kriminaalasi. Pärast seda ei ole kostja hagejale oma eksimust tunnistanud ega tema ees vabandanud. Kuigi pooled osalesid 10-st kohtumisest koosneval nõustamisel (ohvriabi poolt suunatud teenus), ei ole kostja oma tegu kahetsenud. Viimane kohtumine nõustamisteenuse raames leidis aset juunis 2025 ning pärast seda ei ole kostja püüdnud võtta hagejaga ühendust abieluliste suhete taastamiseks. Kostja ei ole neid hageja avaldatud asjaolusid vaidlustanud, vaid on leidnud, et soovis anda hagejale nn rahuaega, et hageja ei tunneks kostja poolset survet. Arvestades hageja valmisoleku puudumist suhete taastamiseks ning kostja senist käitumist on kohus veendumusel, et kolme kuu pikkune leppimisaeg ei saa tuua muutust poolte suhetesse. Sellises olukorras on poolte lepitamine võimatu ning neil põhjustel rahuldab kohus hagi ning lahutab poolte abielu.
7.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.
8.Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama sätte lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib

olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotles hagiavalduses taastada X varem kantud perekonnanimi S.

9.Rahvastikuregistri andmetel on hageja perekonnanimi alates kostjaga abiellumisest XS. Enne seda kandis hageja perekonnanime S. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse tema abielu-eelse perekonnanime taastamiseks selliselt, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisest on hageja perekonnanimi S. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval