Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-18061
Kohtuasi
Xi hagi Yi vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
X (ik XXX; elukoht: xxx), lepinguline esindaja Maksim Fedotov
Kostja:
Y (ik XXX; elukoht: xxx), lepinguline esindaja Paul Paas
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
2-25-18061 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa X (hageja) esitas 27. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus alates 1. septembrist 2025 kuni kostja poolt XXX lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja kanda kostja kanda. Kostja esitas 30. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles nõustub elatise maksmisega kooskõlas hageja tegelike vajadustega ja kostja sissetulekuga. Samas leiab kostja, et menetluskulude kandmine ei saa jääda tema kanda, kuna hageja pole kohtuväliselt pöördunud kostja poole elatise küsimusega. Kohtule 10. novembril 2025 esitatud menetlusdokumendis selgitas kostja, et võttis haginõuded (200 eurot elatist kuus alates 1. septembrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni) omaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus järeldab kostja 30. oktoobri 2025 ja 10. novembri 2025 vastustest, et kostja võttis hageja nõude õigeks, mistõttu hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 200 euro suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2, § 99 ja § 108 alusel. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja pangakontole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
2-25-18061 menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.