Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-8446/42
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.11.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6149

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-8446

KOHTUOTSUS

Kohus

Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8446

Tsiviilasi

W.I hagi X.R vastu ühisvara jagamise ja kulutuste hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: W.I (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Valdre; Kostja: X.R (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Sandra Rivis

Kohtuistungi aeg

27.03.2025. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada W.I hagi X.R vastu ühisvara jagamise ja kulutuste hüvitamise nõudes osaliselt.

2.Jagada W.I Lubjaka ja X.R ühisvara alljärgnevalt:

Jätta O. M. , registrikoodiga 14553636, W.I ainuomandisse, kohustusega maksta X.R-ile tema osa eest 1250 eurot.

Jätta O. K. G. , registrikoodiga 14757008, W.I ainuomandisse, kohustusega maksta X.R-ile tema osa eest 123,50 eurot.

Müüa korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX 1, XXX 3, XXX , mille eriomandi esemeks on eluruum nr 2, avalikul enampakkumisel ja enampakkumisel müügiga saadud rahast täita esmajärjekorras korteriomandile, registriosa numbriga XXX , seatud hüpoteegiga tagatud kodulaenulepingust tulenevad W.I ja X.R kohustused AS-i SEB Pank ees, sh laenu jääk ja võimalikud lisakulud tulenevalt laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, ning peale nende kohustuste täitmist ülejäänud raha jagada W.I ja X.R vahel võrdsetes osades.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

2.2.Abielu lõppemise seisuga on poolte ühisvara koosseis alljärgnev: 1) korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX 1, XXX 3, XXX , mille eriomandi esemeks on eluruum nr 2, väärtusega 180 000 kuni 200 000 eurot; 2) O. M. , registrikoodiga 14553636, osa (100% osalus), väärtusega 2500 eurot; 3) O. K. G. , registrikoodiga 14757008, osa (100% osalus), väärtusega 247 eurot. Pooled omandasid Ülenurmes asuva korteriomandi 2017. aasta mais. Korteriomandi ostmiseks võtsid pooled eluasemelaenu AS-ilt SEB Pank summas 123 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg on 05.04.2047. a ja 04.06.2023. a seisuga oli laenu jääk 104 369,62 eurot ning 29.09.2025. a seisuga 99 137,65 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on seatud korteriomandile hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks. Korteriomandi ostmisel aitasid pooli rahaliselt ka hageja vanemad, I. ja L. W.I. I. ja L. W.I andsid pooltele 2017. aasta märtsist septembrini laenu kokku summas 21 865 eurot. Kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. I. ja L. W.I kandsid raha hageja kontodele ja osaliselt ka otse arendajale, sh: 2017 aprillis 2 makset (sissemakse/broneering) O. A. H. le kokku summas 8 000 eurot, 2017 märtsist 7 makset hageja SEB Pank kontole kokku summas 9865 eurot ja 2017 juulis 2 makset hageja LHV Pank kontole kokku summas 4000 eurot köögi ostmiseks. Kuna I. ja L. W.I ise olid võtnud hüpoteeklaenu oma maja ehitamiseks, millest osa kandsid pooltele Ülenurme korteri ostuks, siis lepiti kokku ka intressis 2,9% ja poolte poolt tagasimakstava summana lepiti kokku 25 200 eurot. Laenuperiood oli 10 aastat ja laenu tagastamise tähtaeg on 01.04.2027. a. 11.09.2023. a seisuga olid pooled I. ja L. W.I-le tagasi maksnud sularahas 15 615 eurot ja tagastamata on laen summas 9585 eurot. Hageja soovib ühisvara jagamist selliselt, et O. M. ja O. K. G. osad jäävad tema omandisse ja hageja hüvitab kostjale pool nende väärtusest ning korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja müügist saadava raha arvel täidetakse esmajärjekorras poolte laenulepingust tulenevad kohustused AS-i SEB Pank ees ja hageja vanematele tagastamata laen summas 9585 eurot ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

hinnaga 3600 eurot. Sõiduki ostmiseks oli võetud hageja nimel Bigbank AS-ilt laenu summas 3500 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 10.12.2024. a. 26.07.2024 sai hageja vastuse Bigbank AS-ilt, et autolaenu ennetähtaegsel tagastamisel on tagasimakse summa 534,93 eurot. Samal päeval tegi hageja ülekande pangale ja kandis kostja kontole 1532,54 eurot, s.o pool auto hinnast pärast laenujäägi mahaarvamist. Alates 2022 sügisest, mil hageja lõpetas suhte kostjaga ja välja kolis, oli hageja ja kostja vahel kokkulepe, et sõiduk XXX on selle käes, kelle juures on lapsed. Kuna lapsed olid enamasti kostjaga (lapsed olid hageja juures umbes 8 päeva kuus), siis oli kostjal kasutuseelis ühisvaraks oleva sõiduauto kasutamisel. Pärast abielu ametlikku lahutamist kohtu poolt maksis hageja autolaenu Bigbank AS-ile ja tegi hageja kulutusi sõiduki remondiks ja tagaklaasi vahetuseks. Autol oli mure väljalaskesüsteemiga (summuti sukk lekkis), aga kuna selle kohta pole remondiarvet ega muud tõendit, siis see remont jääb hageja kanda. Tagaklaasi vahetus - nimelt hageja ja kostja ühine laps viskas auto tagaklaasi kiviga katki. Hageja võttis algselt hinnapakkumise klaasi parandamiseks InfoAutolt, millega seoses kandis kulu 115,80 eurot. Kuna Info-Auto pakkumus oli liiga suur, siis otsis hageja soodsamat võimalust ja lasi klaasi parandada S. O. -l ja et saada veelgi soodsamalt, siis esitati arve hageja tuttava firmale A. O. -le, kellele hageja tasus 286,88 eurot. Pärast abielu lahutamist tasus hageja Bigbank AS-ile autolaenu makseid kokku summas 769,51 eurot. Kuna kostja ei kandnud autolaenu ega remondi kulusid ja takistas vara müümist ning omas sõiduki kasutusõigust üle poole ajast, siis leiab kostja, et on õiglane, kui kostja hüvitab hagejale 50% tema poolt pärast abielu lahutamist kantud laenumaksetest ja remondi kuludest, s.o 586,06 eurot (1172,19/ 2). Abielu ajal oli pooltel kokkulepe, et hageja tasub Ülenurme korteri kommunaalkulusid. Läbikukkunud läbirääkimiste ja uute kokkulepeteni mittejõudmise tõttu jätkas hageja kommunaalkulude tasumist ühisomandis oleva korteri eest lahusvara arvelt kuni 2024. aasta suve lõpuni, kuigi korteris elasid ainult kostja ning kostja ja hageja ühised lapsed. Hageja maksis sel perioodil korteri kommunaalteenuste eest kokku 1515,03 eurot. Kuna 80% kommunaalidest arvestatakse elatisena hageja poolt laste kasuks, siis 20% kommunaalkuludest, mida hageja tasus, oli ainult kostja hüvanguks pärast abielusuhte lõppu. Hageja leiab, et pärast abielu tehtud kulude katmised kostja hüvanguks tuleb kostjal tagastada hagejale summas 303,01 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ühisvara hulka kuuluva korteriomandi omandamiseks sõlmisid nad AS-iga SEB Pank kodulaenu lepingu, mille alusel said laenu 123 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kanti pooled kinnistusraamatusse korteriomandi, registriosa numbriga XXX , ühisomanikena sisse 31.05.2017. a. Kinnistu registriosa IV jakku on 31.05.2017. a sisse kantud AS-i SEB Pank kasuks hüpoteek summas 159 900 eurot. Hageja väitel on laenu tähtaeg 05.04.2047. a ja 29.09.2025. a seisuga on laenu jääk 99 137,65 eurot. Kohus leiab, et nimetatud AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused saab lugeda poolte ühisvaral lasuvaks kohustuseks, mis vastavalt PKS §-ile 38 tuleb ühisvara jagamisel täita või jagada sarnaselt muu varaga. Hageja taotlebki nimetatud kodulaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ühisvara arvel. Lisaks taotleb hageja, et ühisvara arvel täidetaks poolte ja hageja vanemate vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Hageja väitel sõlmisid pooled tema vanemate, I. ja L. W.I-ga suuliselt laenulepingu, mille alusel andsid I. ja L. W.I 2017. aasta märtsist septembrini pooltele laenu kokku summas 21 865 eurot, millest 8000 eurot tasuti 2017 aprillis otse O. A. H. -le korteriomandi sissemakseks/broneeringuks, 9865 eurot 2017 märtsis hageja SEB Pank kontole ja 4000 eurot 2017 juulis hageja LHV Pank kontole. Hageja väitel lepiti kokku ka intress 2,9% ja tagastatav laenusumma pidi olema kokku 25 200 eurot, laenuperiood 10 aastat ja laenu tagastamise tähtaeg 01.04.2027. a. Hageja väitel on pooled I. ja L. W.I-le tagasi maksnud laenu summas 15 615 eurot ja tagastamata on 9585 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja väiteid selle kohta, et hageja isa I. W.I on kandnud hageja kontole väidetud rahasummad ja kandis 2017 aprillis O. A. H. -le poolte ühiselt soetatud korteriomandi sissemakseks/broneeringuks 4000 eurot. Kostja ei tunnista aga vastavate rahasummade osas hageja vanematega laenulepingu sõlmimist, sh kokkulepete sõlmimist raha tagastamise ja intressi osas. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole väidetud laenulepingu sõlmimist tõendanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenuleping leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 24.11.2011. a nr 3-2-1-109-11, p 11), et üksnes rahasumma ülekandmine ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks ning lepingu sõlmimise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas väidetava laenusuhte pooled on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida. 8 (14)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt peab laenulepingu sõlmimist tõendama hageja, kes sellele nõude alusena tugineb. Hageja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtted (dtl 72 ja 78), mis tõendavad, et I. W.I kandis perioodil 2017. aasta märtsis ja septembris seitsme maksena hageja SEB Pank arvele kokku 9865 eurot ja 2017. aasta märtsis kahe maksena hageja LHV Pank kontole kokku 8000 eurot. Hageja on esitanud tõendina ka maksekorraldused (dtl 74-75), mis tõendavad, et I. W.I kandis 2017. aasta aprillis kahe maksena O. A. H. -le kokku 8000 eurot. Hageja on esitanud tõendina veel L. W.I poolt 20.09.2023. a digitaalselt allkirjastatud dokumendi (dtl 69-70), milles on kirjas hageja väidetud laenulepingu tingimused, sh see, et laenu andjad on I. ja L. W.I ning laenu saajad W.I ja X.R, laenusumma on 21 865 eurot, intress 2,9% aastas, tagasi makstav summa 25 000 eurot, laenuperiood 10 aastat, laenu tagastamise tähtaeg 01.04.2027. a. Selles dokumendis on lisaks kirjas, et 11.09.2023. a seisuga on W.I ja Kati W.I ja L. W.I-le tagasi maksnud sularahas 15 615 eurot ning 11.09.2023. a seisuga on W.I ja X.R kohustus I. ja L. W.I ees 9585 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud hageja tõendid tõendavad küll I. W.I poolt hageja kontole ja O. A. H. -le raha maksmist, kuid need tõendid ei tõenda poolte vastastikuseid tahteavaldusi sõlmida laenuleping. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi L. W.I poolt allkirjastatud laenutingimuste dokument poolte laenulepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldusi ja kokkulepet ei tõenda. Pealegi on L. W.I allkirjastanud dokumendi tagantjärele kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et seetõttu on L. W.I allkirjastatud dokument ka tõendina ebausaldusväärne. Eeltoodut arvestades ei saa lugeda tõendatuks poolte ja hageja vanemate I. ja L. W.I vahel laenulepingu sõlmimist ning poolte ühist kohustust I. ja L. W.I ees summas 9585 eurot nagu hageja seda väidab. Seega ei tule seda hageja väidetavat kohustust ka poolte ühisvara jagamisel arvesse võtta.

lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 10.04.2019. a nr 2-17-9749, p 11), et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kaasomandi lõpetamist ei takista ainult asjaolu, et üks kaasomanik on lõpetamise vastu. AÕS § 77 lg 2 järgi on lubatud kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil, s.o asja müümisega avalikul enampakkumisel. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi, siis saab kohus ühisvara jagada üksnes hageja taotletud viisil ja ühisomandi lõpetamata jätta saab kohus üksnes erandjuhul hea usu põhimõttest tulenevalt. Kostja on põhjendanud oma vastuväiteid ühisvarasse kuuluva korteriomandi müümisele sellega, et korteriomand on poolte nelja alaealise lapse kodu ja korteriomandi võõrandamisest poolele jääva raha eest ei saa soetada samaväärset kodu, mis tähendab, et korteriomandi võõrandamisel peaksid lapsed kolima senisest suurest kodust väikesele korteripinnale. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et neil on neli ühist alaealist last, kes elavad koos kostjaga poolte ühisvarasse kuuluvas korteris. Samuti ei ole vaidlust, et pooled on kokku leppinud, et nende ühiste laste põhiline elukoht on kostja juures ja hagejaga viibivad lapsed ühel nädalavahetusel kuus. Kuna poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand on kostja ja poolte laste elukohaks, siis on ilmne, et korteriomandi müümisel peab kostja endale ja lastele uue elukoha leidma. Võib ka eeldada, et korteriomandi jagamisel avalikul enampakkumisel müümisega kummalegi poolele jääva raha eest ei saa omandada senise korteriomandiga samaväärset eluaset. Kohus leiab, et hageja nõuet lõpetada korteriomandi ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel ei muuda hea usu vastaseks see, et kostja ja poolte ühised lapsed peavad ühisomandi lõpetamise järel oma senisest kodust lahkuma. Kohus peab ühisomandi lõpetamisel arvestama mõlema poole huvisid, sh hageja õigustatud huvi ühisvara jagamiseks. Poolte vahel on küll kokkulepe, et nende laste elukoht on kostja juures, kuid pooled ei ole sõlminud ühisomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kokkulepet. Pooltel vanematena on seadusest tulenev kohustus oma lapsi üleval pidada ja seda eelduslikult võrdsetes osades. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka laste eluasemevajaduse rahuldamisel. Laste ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Laste elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Seega ei saa pidada hageja nõuet lõpetada korteriomandi ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel hea usu vastaseks ainult põhjusel, et korteriomand on poolte ühiste laste koduks ja korteriomandi müümisel ei saa pooled omandada lastele samaväärset eluaset. Poolte laste ülalpidamisvajaduse, sh eluasemevajaduse rahuldamine ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks ega kuulu lahendamisele selle poolte ühisvara jagamise menetluse raames. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei esine alust jätta poolte ühisvarasse kuuluvat korteriomandit jagamata hageja taotletaval viisil, s.o müümisega avalikul enampakkumisel. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomand lõpetatakse kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega, tuleb enampakkumise tulem jaotada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Riigikohus on selgitanud (vt nr RKTKo 23.10.2024. a nr 2-22-2159, p 23), et kaasomandi lõpetamisel kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega võib kohus otsuses TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et kaasomandi ese võõrandatakse ilma koormatisteta selliselt, et enampakkumise tulemist rahuldatakse kõigepealt pandipidajate või teiste piiratud asjaõiguse omajate nõuded nii, et piiratud asjaõigused saab kustutada, ja et järelejääv tulem jagatakse vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 08.08.2023. a nr 2-20-17125, p 11), et kohus võib TsMS § 445 lg 1 alusel poole taotlusel muu hulgas otsuses kindlaks määrata, et enampakkumise tulemi arvelt makstakse tagasi laenujääk. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on hageja nõue jagada poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand selle müümisega avalikul enampakkumisel, määrates sealjuures kindlaks, et müügist saadava raha arvel täidetakse esmajärjekorras poolte kodulaenulepingust tulenevad kohustused koos ennetähtaegse laenu tagasimaksete kuludega ning sellest ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Kohus ei tuvastanud hageja väidetud poolte laenulepingust tulenevat kohustust hageja vanemate ees summas 9585 eurot. Seega hageja nõue, määrata kindlaks, et enampakkumise tulemist täidetakse lisaks kodulaenulepingust tulenevatele kohustustele ka kohustused 9585 euro ulatuses hageja vanematele, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on olukorras, kus kumbki pool ei taotle korteriomandi jätmist tema ainuomandisse, õiglane korteriomandi jagamine selle avalikul enampakkumisel müümisega selliselt, et enampakkumise tulemist täidetakse varal lasuv hüpoteegiga tagatud kodulaenulepingust tulenev kohustus ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Selliselt vara jagamisel saab ka hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõue rahuldatud ja pooled vabanevad solidaarkohustusest. Jõustunud kohtulahendi alusel korteriomandi avalikul enampakkumisel müüki saab korraldada täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Enampakkumise korraldab kohtutäitur ja kui kohtulahendi kohaselt tuleb abikaasade solidaarkohustus ühisvara jagamisel täita, tuleb kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast see kohustus võlausaldajale täita.

Poolte abielu ja varaühisuse varasuhe lõppes 12.12.2023. a, kui jõustus kohtuotsus abielu lahutamise kohta. Iseenesest ei vaidlusta kostja seda ja on õigeks võtnud hageja väited selle kohta, et pärast abielu lõppemist tasus hageja ühisvarasse kuulunud autolaenu makseid Bigbank AS-ile kokku summas 769,51 eurot, tegi kulutusi ühisvarasse kuulunud sõiduki remondiks summas 286,88 eurot ja tasus ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalkulusid kokku summas 1515,03 eurot. Hageja on esitanud ka tõendid, mis tõendavad nimetatud kulude kandmist hageja poolt (dtl 208-292). Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et hageja on tehtud maksete osas kasutanud oma lahusvara poolte ühisvara huvides ja tal on õigus PKS § 34 lg 2 alusel õigus nõuda kulude hüvitamist ühisvara arvel. Kohus leiab, et ühiste laenukohustuste ja ühisvara hulka kuuluva asjaga seotud kulude osas on pooled VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Riigikohus (vt RKTKo 30.10.2024. a nr 2-21-6200, p 33) on avaldanud seisukohta, et lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada PKS § 34 lg 2 alusel kui nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus, mitte kui solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul jõuda sarnasele tulemusele nagu ka hüvitamise nõudega PKS § 34 lg 2 alusel. Eeltoodut arvestades on hagejal iseenesest õigus nõuda kostjalt oma lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses. Kostja vaidleb hageja hüvitise nõuetele vastu. Kostja palub hageja nõude rahuldamata jätmisel võtta arvesse, et ka tema on teinud pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel ühisvara huvides kulutusi ja seda suuremas ulatuses kui kostja. Hageja väitel on ta tasunud alates lahutuse jõustumisest poolte ühise eluasemelaenu makseid summas 10 723,07 eurot, korteriühistu makseid summas 1286, 53 eurot ning gaasi ja elektri kulu summas 908,18 eurot, kokku 12 917,78 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et hageja on pärast abielu lahutamist maksnud ühise eluasemelaenu makseid ja kandnud ühisvara huvides kulusid kokku summas 12 917,78 eurot. Kostja on esitanud ka tõendid, mis tõendavad vastavate kulude kandmist (dtl 378-384). PKS § 34 lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist ühisvara arvel pooles ulatuses, s.o summas 6458,89 eurot. Kuigi kostja ei ole esitanud vastuhagi oma lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulude hüvitamiseks, siis taotleb kostja sisuliselt hageja nõuete tasaarvestamist kostja nõudega. Kohtu hinnangul on poolte hüvitise nõuete tasaarvestamine kostja vastuväite põhjal võimalik ja põhjendatud. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 12 (14)