Hageja: J. T. (isikukood XXX) Kostja: A. T. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kohtuistung 20.11.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lahutada J. T. ja A. T. abielu, mis on registreeritud Perekonnaseisuametis.
XXX Tallinna
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.J. T. esitas 16.06.2025 Harju Maakohtule hagi A. T. vastu abielu lahutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel halvenesid poolte suhted aasta tagasi, kui kostja muutus hageja suhtes vägivaldseks ja tal tekkisid püsivalt mõtted nagu hageja petaks teda. Kostja hakkas hagejat kontrollima pidevate helistamistega, sh ajal, kui hageja täidab oma tööülesandeid, sidus hageja Google’i konto oma sidevahenditega ning jälgib pidevalt hageja käike ja tegemisi, nõudes hagejalt iga sammu osas aruannet. Kostja suunas isegi hageja kõned oma telefonile selliselt, et kui hageja ei saanud telefonikõnet vastu võtta, nägi kostja, kes hagejale helistab. Kostja keelab hagejal suhelda hageja sugulaste, tuttavate ja sõpradega, korraldab pidevalt skandaale ja seda kõike kuulevad ka lapsed. Kui hageja ei ole käitunud kostja ootustele vastavalt, on kostja muutunud vägivaldseks ja hagejat füüsiliselt väärkohelnud, viimati 05.06.2025, kui kostja lõi hagejat vastu nägu selliselt, et hagejal oli ümber silma verevalum. Kuigi hageja ei ole pöördunud politsei poole, ei tähenda see, et hageja lepiks sellise kohtlemisega ja oleks nõus sellise vägivaldse suhte ja abielu jätkumisega. Hageja ei soovi elada
pidevas füüsilise väärkohtlemise hirmus ja on seisukohal, et sellises õhkkonnas on abielu jätkamine võimatu. Poolte abielulised suhted on füüsilise ja vaimse vägivalla tõttu pöördumatult lõppenud. Kostja elab hageja juures ja keeldub lahkumast, kuigi hageja ei soovi enam sellises olukorras abielu jätkata.
3.Kohus võttis hagi menetlusse 21.07.2025 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostjale on hagi kätte toimetatud 08.08.2025.
4.Kostja selgitab 11.09.2025 vastuses, et ta ei nõustu oma naisega ja et las naine mõtleb laste peale, pooltel on neid kaks. Hageja varasem elu ei tohiks poolte lapsi mingil moel mõjutada. Las nad õpivad kuulama oma meest, mitte uusi sõpru. Oma pere parandamiseks peab igapäevastest probleemidest pausi tegema, mitte uusi probleeme looma.
5.Kohus kuulas pooled ära 20.11.2025 kohtuistungil. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Hageja eeldas, et kostja tarvitab narkootikume. Hagejal oli üks meesterahvas, kelle kohta kostja ütleb kui hageja ülemus. Nad suhtlesid omavahel, aga midagi tõsist ei olnud. Ta polnud ülemus, vaid lihtsalt töötaja, tema nimi oli M.. Nad suhtlesid ja käisid söömas, aga nende vahel ei olnud midagi. Kostja muutus siis armukadedaks ja ei uskunud, et neil ei olnud suhet; kostja arvab siiani, et nende vahel on midagi. Nad seisid rõdul ja kostja kauples, et annab hageja kätte kogu oma palga. Hageja ütles, et raha niikuinii ei jätku. Selle peale kostja läks marru, et hageja ütles, et ta saab vähe raha ja lõi hagejal silma siniseks. Hageja püüdis ka kostjaga suhteid parandada, võib-olla kostja ei ole seda näinud, aga hageja püüdis. Teraapias pole käinud. Hageja ei näe enam mõtet edaspidi suhet jätkata. Neil on 2 last ja nad näevad, kui hagejat pidevalt solvatakse, mõnitatakse. Hageja ei taha, et nad seda näeks. Viimati solvas kostja hagejat ja tõstis tema peale häält kuu aega tagasi. Kostja süüdistas hagejat selles, et ta on kergemeelne, et teda ümbritsevad igal pool mehed. Hageja ei saa end panna riidesse nii nagu talle meeldib, sest kui selliselt paneb, siis „keegi ootab teda väljas“. Sellel põhjusel ei saa hageja isegi tüdrukutega tööl suhelda. Hageja on tööl üle poole päeva, töölt koju tulles on väsinud, tahab puhata ja olla loomulik. Kõik taandub armukadedusele. Armukadeduse pärast ei saa hageja rahulikult poes või tööl käia, ei saa sõbrannadega suhelda, mees nõuab pidevalt tähelepanu. Hageja ei tunne, et elab täisväärtuslikku elu. Kokku on nad 10 aastat koos olnud. Esialgu olid normaalsed suhted, kuid alates poja sünnist ei pööranud nad enam üksteisele tähelepanu. See oli 1 aasta enne abiellumist, siis enam suhted ei taastunud. Armukadedus oli alati, lihtsalt viimase 1,5 aasta jooksul on see halvemaks muutunud. See kõik taandus sellisetele raamidele, et hageja ei saanud olla tema ise. Ta ei saanud end meikida, värvida, sest siis tuli küsimus, kelle jaoks. See on olnud varem ka, aga mitte nii pidevalt. Hageja ei näe leppimisel ja teraapial perspektiivi ja ei hakka nii elama. Hageja sisse on nii palju hirmu kogu selle aja jooksul kogunenud, ta ei näe sellel mõtet. Hagejal on lapsed, kelle nimel tahab elada. Lapsed saavad kõigest aru. Need suhted ei ole normaalsed ja hageja ei taha, et poeg kasvaks samasuguseks. Viimaste kuude jooksul on kostja püüdnud asja parandada ja hageja näeb, et ta teeb katseid, aga hageja tunneb enda sees, et hageja ei pea vastu. Kostja vastas kohtule, et ta ei ole abielulahutusega nõus, ta ei näe põhjust lahutamiseks, nad elavad koos, korter kuulub hageja emale. Kostja vabandab, et lõi hagejat 05.06 vastu nägu selliselt, et hagejal oli silma ümber sinikas, kostja ei oleks tohtinud seda teha. Kostja oli väga emotsionaalne ja talitas nii nagu hageja temaga käitus. Kostja tundis, et hageja käitub sama moodi nagu kostja. Hageja suhtles mingi mehega. Mehi oli kaks, üks mees oli 11 aasta jooksul ja teine mees ilmus välja 2-3 aastat tagasi. Kostja ei tea kõiki üksikasju, kuidas hageja 2-3 aastat tagasi välja ilmunud mehega suhtles. Kostja töötas pikalt oma probleemide kallal, kaalus mida on ja mida ei ole vaja. Olid skandaalid, vastastikku solvumised, kuid kostja võttis end kätte, andis talle andeks ja otsustas, et elavad edasi. Kostja kujutab umbes ette, kuidas ta teise mehega suhtles, nad suhtlesid omavahel nii tihedalt, et hageja oli valmis oma ülemust asjasse mässima, peaasi, et kostja sellest teada ei saa. Kostja ei ole viimase 3 aasta jooksul
narkootikume tarvitanud, varem küll. Ta ei ole seoses sellega sattunud psühhiaatriahaiglasse ravile. Võib öelda, et narkootikumid mõjutasid kostja käitumist ja tegusid, siis oli rohkem emotsionaalne. Praegu umbes aasta jooksul kostja narkootikume ei tarbi ja tasapisi rahuneb. Armukadedust ikkagi esineb ja olmetasandi tülid on ka olemas. Ainus asi, mida kostja hagejalt palub, et ta ütleks kostjale paar head sõna ja lähebki pehmeks. Kostja lõi hagejat, sest hageja rääkis kui hea mees see M. on ja kuidas suhtlevad omavahel ja et kostja on perekonna jaoks nii halb, teeb nii vähe. Kostja ostab naisele asju ja kosmeetikat, aga ei näe, et hageja neid kannaks, teised küll näevad. Olid ajad, kus nad omavahel ei rääkinud nädalate viisi. Kostja ei mõelnud sellele, et sellest võivad sellised tagajärjed tulla. See viis kostjat mehena tasakaalust välja ja tal oli vaja aega, et endasse uuesti uskuda. Kostjal ei ole midagi selle vastu, kui hageja ennast ilusaks teeb, kui väljas käib. Kostja ei keela hagejal olla ilus. Kostja tahab, et hageja oleks ka kostja silmis kena. Nad rääkisid omavahel ja jõudsid kokkuleppele, et kirjutavad avalduse ja lahutavad kokkuleppel. Kostja suhtub vastutustundlikult pereelu küsimustesse, rahateemadesse ja laste kasvatamisesse. Tekkinud probleeme tuleb lahendada samm-haaval. Pooled tahavad sama asja. Igaüks tahab end kaitstuna tunda. Kostjal on ükskõik, kas hagejal minevikus olid mehed või mitte. Hageja arvab, et ta saab teha üksi kõike seda, mida teevad praegu kahekesi. Need on olmeküsimused, lapsed viia kooli, lasteaeda, koeraga jalutada jne. Hageja peab aru saama, et solvas kostjat oluliselt. Kostjale on pere tähtis. Hageja pettis kostjat. Kostja on ise süüdi, et lubas sellisel olukorral sündida. Kostja ei luba endaga käituda nii nagu tegi seda varem. Kostja aitab hagejat igas asjas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8.Kohus arutas pooltega kohtuistungil põhjalikult läbi poolte seisukohad, senised asjaolud ning edasised väljavaated. Kohus veendus, et hageja on oma abielust väsinud, soovib poolte vahel XXX sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostja jäi kohtuistungil selgelt oma varem kirjalikus vastuses avaldatud seisukoha juurde ja ütles, et ta ei ole abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
9.Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et hagejal ei ole mingit soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Hageja on kinnitanud oma kindlat soovi abielu lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohus võib PKS § 67 lg 3 alusel anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Samas on võimalik leppida ainult siis, kui mõlemad abikaasad seda tõepoolest ise soovivad. Hageja ei nõustunud kohtuistungil sellega, et kohus annaks pooltele leppimisaja. Kohtu hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja igaühel on õigus teha abielu suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
11.TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.