lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-16714/59

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-16714/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16714

Kohtuasi

I.H avaldus J.T vastu alaealise lapse Z.P-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja (lapse isa) I.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Puudutatud isik I (laps) Z.P (isikukood XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Puudutatud isik II (laps ema) J.T (isikukood XXX) Eeskosteasutus Tallinna Linnavalitsus Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 14.08.2025 määrus muutmata ja J.T määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I.H (avaldaja, lapse isa) esitas 13.03.2025 Harju Maakohtule avalduse J.T (lapse ema, puudutatud isik II) vastu lapse Z.P-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt sündis laps XX.XX.XXXX ning vanemad elasid enne ja pärast lapse sündi koos Soomes. Lahku mindi 2024. aasta suvel, mil avaldaja jäi elama Soome ning lapse ema tuli lapsega Eestisse. Vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele lapsega suhtlemises. Isa saab lapsega kohtuda üksnes siis, kui ema seda võimaldab. Kohtumised toimuvad ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses. Isa palub kohtul kindlaks määrata suhtluskord.
2.Lapse ema leidis, et isa avaldus ei vasta lapse parimatele huvidele. Lapse emal puudub kindlustunne, et isa on võimeline pakkuma lapsele turvalist ja stabiilset kasvukeskkonda. Isal puudub väikese lapse kasvatamiseks vajalik vastutustunne ning seni on ta lapsega koos viibinud vähe aega. Isa ei järgi ta ema antud juhiseid, on impulsiivne, ettearvamatu ja emotsionaalne. Isa on emaga kooselu ajal kasutanud ema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Isal on sõltuvushäired. Isa ja lapse suhtlus võiks toimuda reedest pühapäevani paaris nädalatel, samas suhtluse pikendamine suveajal nõuab isa poolt koostööd, usaldust, lapse päevakavast kinnipidamist ning turvalise keskkonna tagamist. Praegu ei ole need tingimused täidetud. Vanemate omavaheline suhtlus ei toimi, isa ei teavita ema lapse päevakavast ja asukohast, ei võimalda kontakti lapsega; isa ei täida kokkuleppeid ja tarvitab lapse juuresolekul alkoholi; isal ei ole stabiilset elukohta ja sissetulekut; isa on varasemalt kriminaalkorras karistatud; isa võib sageli jätta lapse piisava järelevalveta või tuttavate hoida.
3.Lapsele määratud esindaja leidis, et isa ja lapse suhtlus on vajalik, kuid see peaks suurenema astmeliselt ja olema regulaarne. Kohtumised peaksid toimuma Eestis.
4.Eeskosteasutus märkis, et enamus ema poolt esitatud kahtlusi lapse isa võimekuse ja usaldusväärsuse osas on tõendamata. Suhtlus peaks suurenema järkjärgult ning kohtumised peaksid vähemalt esialgu toimuma Eestis. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas lapse isa avalduse osaliselt ning määras kindlaks vanemate ja lapse suhtlemise korra. Maakohus jättis menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
5.1.Maakohus leidis, et puudub alus kahelda lapse ema väidetes, mille kohaselt ei ole lapse isa käitumine olnud õiguskuulekas, ta on käitunud lapse ema suhtes vägivaldselt ning intsidentide korral on olnud üheks teguriks alkoholi- või narkojoove. Alkoholi ja narkootikumide kasutamist on tunnistanud ka lapse isa ise.
5.2.Mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe ning kumbki vanem on suuteline looma lapsele kasvamiseks vajalikud tingimused. Põhjendatud on lapse ema mure selle pärast, et isa ei suuda lapsega viibitaval ajal hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Seetõttu on mõistlik, kui vähemalt lapse 7-aastaseks saamiseni toimub isa ja lapse suhtlus vaid Eesti Vabariigis, kus lapse emal on võimalik vajadusel korral reageerida. Ka ei ole samal põhjusel mõistlik, kui laps reisib isaga enne 7-aastaseks saamist. Kui laps on juba vanem, on ta ka iseseisvam ning vanemliku hoolitsuse puudujääkide korral vähem haavatav.
5.3.Maakohus määras kindlaks suhtluskorra selliselt, et laps on koos isaga iga paaris nädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Suveperioodil asendub üks nädalavahetuse kohtumine igal suvekuul ühe pikema kohtumisega, mille kestus on 2026. aastal vähemalt kolm ööpäeva, 2027. aastal vähemalt neli ööpäeva ning alates 2028. aastast vähemalt üks nädal. Maakohus määras kindlaks ka pühade veetmise korra ning märkis, kellega laps millise koolivaheaja veedab.
5.4.Maakohus märkis, et kuna lahend on tehtud lapse huvides, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus
6.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda.
6.1.Kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, sest lapse ema pakkus kohtu eelselt isale kompromisslahendusi, kuid isa ei olnud nõus neid vastu võtma. Lapse isa ei püüdnud enne kohtusse pöördumist lahendada küsimus kokkuleppega. Lapse isa on ise loonud ebastabiilse suhtluskorra, sest ei osalenud lapse kasvatamises järjepidevalt ega vastutustundlikult.
6.2.Kohtuvaidlus on põhjustanud lapse ema perele märkimisväärse rahalise ja sotsiaalse tagasilöögi. Menetluse kestel on laps pidanud korduvalt lasteaeda vahetama. Kohtukulude osalinegi kandmine (ca 3500 eurot) tähendaks, et pere ei suuda lähiajal rahaliselt taastuda ning see piirab lapse arenguvõimalusi (trennid, huvitegevused, vajalikud kulutused). Menetluse edasine käik
7.Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud suhtluskorra kindlaksmääramise osas.
11.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Maakohus märkis õigesti, et kuna perekonnaasjas teeb kohus lahendi eelkõige lapse huvidest lähtuvalt, on põhjendatud ka menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine. Nii näeb ka nt TsMS § 164 ette menetluskulude jaotamise põhimõtted hagilistes perekonnaasjades. Viidatud sätte lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt jäävad sellistes asjades olenemata menetluse tulemusest menetluskulud poolte endi kanda. Eeltooduga tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel hagita perekonnaasjas. Asja materjalide põhjal ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et isa pöördus kohtusse põhjendamatult. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21 kohaselt, kui vanemad ei suuda vanema ja lapse suhtlemises kokku leppida, määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kindlaks kohus. Ema vaidles menetluses isa avaldusele vastu ning esitas mh omapoolse kompromisspakkumise (03.04.2025 seisukoha p 3.2). Kohus arutas vanematega 02.06.2025 ärakuulamisel kokkuleppe sõlmimist ning edastas neile seejärel ärakuulamisel arutatu põhjal kohtu poolt koostatud suhtluskorra projekti. Lapse ema vastas, et ei nõustu sellega täielikult ning tegi hiljem veel omapoolse ettepaneku. Maakohus määras seejärel lõpplahendis kindlaks suhtluskorra lapse huvidest lähtuvalt, arvestades seejuures osaliselt ka mõlema vanema pakutud tingimustega. Seega oli isa kohtusse pöördumine tingitud asjaolust, et vanemad ei suutnud kohtuväliselt suhtluskorras kokku leppida. Asjaolu, et lapse isa ei nõustunud kohtueelselt ema pakutud ettepanekutega, ei tähenda, et isa pöördus kohtusse põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks.
12.Lapse ema on määruskaebuses ja ringkonnakohtule 12.11.2025 esitatud menetluskulude taotluses märkinud, et menetlusega kaasnenud kulud on jätnud ta koos lapsega majanduslikult väga raskesse olukorda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodut ning seda, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes, tuleb ka määruskaebuse menetlemise kulud jätta praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda (välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda).

13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval