Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.02.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt omas Xxxx(hageja) alates 2002 1/6 kaasomandist korteris Tallinnas, xxxx, mida kasutas elukohana. Korteri teised kaasomanikud olid Xxxx2/3 ja Xxxx(kostja) 1/6 kaasomandist. 13.10.2010 toimus sissenõudja Xxxxavalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 007/2010/76042 hageja kaasomandi osa võõrandamine enampakkumisel ning hageja kaasomandi osa ostis kostja. Selle kohta on 13.10.2010 koostatud enampakkumise akt.

Hageja on seisukohal, et temal on kostjaga alates 2010. aasta sügisest üürileping. Hageja ja kostja elasid ema xxxx koos alates 1976.a, kuni kostja lahkus 1987.a oma perega ja suvel 2010.a viis ema oma koju Xxxx külla ning 2013.a Xxxx Hooldekodusse. Kostja on leppinud hagejaga kokku, et hageja tasub korteri Xxxxkommunaalmaksete võla ja võib seal elada, kui kulutused tasub. Seda on hageja ka teinud. Kokkuleppe kohaselt on tegemist tähtajalise üürilepinguga, kus tähtajaks on kokku lepitud ema Xxxxsurm ja pärandi avanemine. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus ei ole kooskõlas eestkostetava Xxxxtahtega. Eestkostetaval on õigus pärandada oma vara oma lapselapsele ning eestkostetava tahe ei ole see, et tema vara võõrandataks võõrastele isikutele. Hageja on üürilepingu alusel korterit kasutades taganud selle säilimise ning arvestanud ema tahet. Sellistel tingimustel on kostjaga sõlmitud ka üürileping. Üürisuhte olemasolu kinnitab kostja vaikiv nõusolek, et hageja elab korteris, tasub selle kommunaalkulud ning üüri kostjale. Hageja selgitab, et on korteriga seotud kulud tasunud ka enne suulise üürilepingu sõlmimist. Seda tõendab hageja arvelduskonto väljavõte maist 2005 kuni detsembrini 2009 ja 30.12.2010 kuni 29.05.2014. Korteri kommunaalkulusid tasub hageja tänase päevani. Hageja on tasunud ka korteri Xxxxelektriarved, mida aastatel 2010 kuni 2016 on võimalik tõendada arvelduskonto väljavõttega. Hageja selgitab, et on perioodil 2010 kuni 2014.a seisnud hea korteri säilimise eest, investeerinud korteri remonti ning säilitanud kinnisvara väärtust. Teised kaasomanikud ei ole korteri väärtuse säilimisse investeeringuid teinud. Hageja on kommunaalteenuste võla tasunud 30.12.2010.a summas 2 537,50 krooni. Hageja on alates maist 2014.a täitnud kostja finantskohustusi ehk tasunud kostja, kui ema Xxxxülalpidamise eest Xxxx Hooldekodus. Kuna Xxxxeestkostjaks on määratud kostja ning kostjal on kohustus tagada eestkostetava ülalpidamine, on hageja täitnud kostja kohustusi. Hageja on kostja eest perioodil mai 2014.a kuni veebruar 2015.a tasunud 3 000 eurot. Hageja on kostjaga alates 2010.a oktoobrist üürisuhtes ning kostja ei ole sõlmitud üürilepingut üles öelnud. Hageja on üüritud eluruumi kasutanud oma alalise elukohana ning on selleks omanud seaduslikku õigust, mis tuleneb 2010.a sõlmitud üürilepingust. Hageja selgitab, et seoses tõsise haigestumisega 2009.a suvel on hageja 80% ulatuses töövõimetu ning tema ainsaks regulaarseks sissetulekuks on töövõimetuspension, mis seab väljatõstmise toimumisel hageja lootusetusse olukorda, kuna tal puuduvad rahalised vahendid eluaseme üürimiseks turutingimustel. Tuginedes eeltoodule palus hageja tuvastada hageja ja kostja vahel alates oktoobrist 2010 kehtiva üürlepingu olemasolu. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Oktoober 2010 müüdi enampakkumisel Xxxxkuuluv kaasomand Xxxxkorterist Harju Maakohtu 04.03.2009 tehtud otsusest tsiviilasjas 2-05-15082 tuleneva hageja võlgnevuse tõttu ja sellest ajast alates on antud korteriomandi omanikud 2/6 ulatuses kostja ja 2/3 ulatuses Xxxx(hageja ja kostja ema).

Kostja kinnitab, et suulist ega kirjalikku üürilepingut ta hagejaga Xxxxkorteri talle kuuluva osa osas ei ole sõlminud. Kostja ei ole sõlminud üürilepingut hagejaga ka kaasomaniku, Xxxxeestkostjana ning kostjal puudub igasugune muu kokkulepe hageja poolt Xxxxkorteri kasutamiseks. Hageja on korteri kasutajana kandnud sellega seotud otsesed kulud (s.h. tema ja ta poja poolt korteri kasutamise ajal tekkinud võlgnevuse KÜ ees), kuid ei ole maksnud üüri kummalegi kaasomanikule. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et ta oleks üüri maksnud kostjale või Xxxx. Antud juhul on Xxxxkorteri kaasomaniku Xxxxtütrena jäänud omavoliliselt korterit kasutama pärast ema haigestumist ja teovõimetuks muutumist. Üürisuhte korral oleks Xxxxpidanud tasuma üüri, kuid seda ta teinud ei ole. Kostjal puudub hagejaga ka kokkulepe korteri tasuta kasutamise osas, vastupidi – ta on korduvalt nõudnud endale valduse üleandmist, kuid hageja ei ole kostja nõuetele reageerinud. Seega puudub õiguslik alus hageja poolt Xxxxkorteri kasutamiseks. Vastuhagi 18.04.2016 esitasid Xxxxning Xxxxkohtule vastuhagi kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, mida täpsustasid 02.06.2016. Vastuhagi kohaselt kuulub Xxxxile ja XxxxTartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga xxxx registreeritud korteriomand aadressil Xxxx, kus Xxxx`ile kuulub 2/6 kaasomandist ja Xxxx2/3 kaasomandist. Xxxxeestkostja on kohtumääruse alusel Xxxx. Korterit kasutab hetkel oma elukohana kostja Xxxx(põhihagis hageja). Xxxxsai korteriomandi 1/6 omanikuks juuni 2002, samuti omandas Xxxxsamal viisil 1/6 kaasomandist. Vastuhagi kostja Xxxxoli antud korteriomandi kaasomanik kuni 8.11.2010, kui pärast Xxxxkaasomandi müüki täitemenetluses tehti enampakkumise akti alusel kanne kinnistusraamatusse. Samas jäi Xxxxkorterisse elama ka pärast tema kaasomandi osa müümist, kuigi Xxxxpuudus korteri edasiseks valdamiseks igasugune õiguslik alus. Xxxxon korduvalt juba alates 2011. aastast pöördunud vastuhagi kostja poole kinnisasja vabastamise nõudega, kuid vastuhagi kostja on keeldunud korteriomandit vabastamast. Poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut korteriomandi valdamiseks. Seega valdab vastuhagi kostja korteriomandit õigusliku aluseta ning Xxxxil ning Xxxxon korteriomandi omanikena õigus nõuda korteriomandi väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 lg. 1 ja 2 alusel. Tuginedes eeltoodule paluvad Xxxxning Xxxxkohustada Xxxxandma oma ebaseaduslikust valdusest välja hagejatele kuuluv korteriomand aadressil Xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga xxxx registreeritud korteriomand). Vastus vastuhagile Käesolevas asjas on vastuhagi kostja oma põhihagis ning hagile lisatud lisadega veenvalt tõendatud, et vastuhagi kostja tasus korteriga seotud kommunaalkulud ning elektrimaksed. Kommunaalkulude tasumise kohustus oli korteriomandi kaasomanikel. Arvestades, et vastuhagi kostja kaasomand oli seisuga 08.11.2010.a lõppenud, oli vastuhagi hagejatel korteri Xxxxkommunaalkulude tasumise aluseks kokkulepe vastuhagi kostjaga ehk suusõnaline tähtajaline üürileping. Fakt, et vastuhagi kostja tasus vastuhagi hagejatele kuuluva korteri kommunaalkulusid, viitab üürilepingu olemasolule hageja ja kostja vahel, sest muidu puudus hagejal maksete tegemiseks õiguslik alus.

Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi hageja käitumine, kus aktsepteeriti olukorda, kus vastuhagi kostja seisis hea korteriomandi väärtuse säilimise eest ning korteriga seotud halduskulude katmise eest, viitab, et vastuhagi hageja tegelik tahe oli kehtiva üürisuhte säilitamine, kuna see võimaldas vältida korteriomandiga seotud kulude tasumist, mis oleks aga iga kaasomaniku kohus tulenevalt seadusest. Xxxxelukoht rahvastikuregistri järgi, kui ka tegelikult on Xxxx vallas, Xxxx külas asuv eramu. Korteriomandi teine kaasomanik Xxxxasub alates 2013.a novembrist Xxxx Hooldekodus, kus hoolduskulusid on kandnud ka vastuhagi kostja. Vastuhagi kostja viitab, et Xxxxon enne haigestumist vormistanud kinkelepingu, millega kinkis Harjumaal, Xxxx vallas, Xxxx külas oleva Juhani kinnistu Xxxxile. Xxxxomab veel suvilat Harjumaal, Xxxx linnas, Xxxxja maatulundusmaad Harjumaal, Xxxx vallas, Xxxxkinnistu. Vastuhagi kostja hinnangul ei ole vajalik Xxxxkorteriomandi müük selleks, et tagada eestkostetava Xxxxheaolu ja tema hoolduskulude kandmine. Seega puudub Xxxxil sisuline vajadus kaasomandis oleva korteriomandi müügiks ja selle vabastamise nõudmiseks. Vastuhagi on rajatud eeldusele, et poolte vahel puudub eluruumi üürileping. Vastuhagi kostja on põhihagis hagejana selgitanud ja tõendanud üürisuhte olemasolu. Seega on vastuhagi eeldus vale. Vastuhagi kostja omab korteriomandi Xxxxkasutamiseks ja valdamiseks tähtajalist üürilepingut, vastuhagi kostja on täitnud kõik suulisest üürilepingust ning seadustest tulenevad kohustused. Menetluse käik 09.08.2016 määrusega rahuldas kohus Xxxx02.06.2016 avalduse astuda menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Kohtu põhjendused

Kohus märgib, et tasuta kasutamist eristab tasulistest lepingutest asjaolu, et kasutaja ei võlgne kasutusse andjale asja kasutamise eest midagi. Kui kasutajal mingite kulutuste kandmise kohutus siiski lasub, ei muuda see lepingut tasuliseks, kuna vastavalt VÕS § 391 peab kasutamiseks antud eseme säilimiseks vajalikud kulud kandma kasutaja. Lepingut ei muuda tasuliseks ka kokkulepe, mille kohaselt tasub kasutaja talle eseme kasutamisel osutatud teenuste eest ise. Seega on kohus seisukohal, et kommunaalkulude ja elektriarvete tasumine ei kinnita üürilepingu olemasolu. Üüri tasumist ei ole hageja aga kinnitanud ega esitanud ka tõendeid üüri tasumise kohta. Hageja poolt esitatud arvelduskontode väljavõtted tõendavad kohtu hinnangul üksnes kommunaalkulude ning elektri eest tasumist teatud perioodidel (kd I lk 14-28). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on küll ühe tõendina lisanud kostja 22.09.2010 e-kirja, milles kostja on märkinud „Manuses sept üür ja elektriarve“ (kd I lk

93), kuid manusest nähtuvalt on tegemist siiski ainult kommunaalkuludega. Juhul, kui ka tegemist oleks olnud üüri arvega, siis on see esitatud septembrikuu eest. Hageja nõue on tuvastada üürilepingu olemasolu oktoobrist 2010. Samuti ei tõenda üürilepingu olemasolu see, et hageja kasutab korterit alalise elukohana ega ka asjaolu, et hageja on tasunud alates maist 2014 kostja finantskohustusi ehk tasunud ema Xxxxülalpidamise eest Xxxx Hooldekodus. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka väidetava korteri remondi investeerimise kohta. Muude kohustuste väidetav täitmine ei tõenda kohtu hinnangul üürilepingu olemasolu. Hageja on märkinud, et on tasunud kommunaalteenuste võla 30.12.2010 summas 2537,50 eurot. Kommunaalteenuste võlg on tekkinud enne hagejaga väidetava üürilepingu sõlmimist ning hageja väitel loobuti vastutasuks üüri nõudest. Ka kommunaalteenuste võlgnevuse tasumine hageja poolt ei kinnita üürilepingu olemasolu. Tegemist on kõrvalkulude võlgnevuse tasumisega, mitte üüriga. Hagi rahuldamise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et hageja on kasutanud vaidlusalust korterit oma peamise elukohana ning majanduslikust olukorrast ja invaliidsusest tulenevalt ei ole tal võimalik korterit turutingimustel üürida. Nimetatu ei kinnita üürilepingu olemasolu. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning suulise üürilepingu sõlmimine on hageja poolt tõendamata. See, et hageja on tasunud kommunaalteenuste eest teatud perioodidel ei näita ega tõenda üürilepingu olemasolu. Kohus jätab hagi rahuldamata.

lahendis 3-2-1-178-14 p 11 märkinud, et kohus peab kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte. Kohtu kohustus on kohaldada asjas õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel sõlmitud ühtegi lepingut korteriomandi valdamiseks. Kohus on otsuse punktis 5 tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud ka üürilepingut. Vastuhagi kostja ei ole muudele õiguslikele alustele korteri valdamiseks tuginenud. Ka kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et vastuhagi kostja kasuks oleks kantud kinnistusraamatusse mõni AÕS § 5 lg 1 kohane piiratud asjaõigus, mis annaks talle õiguse piiratud asjaõiguse sisu järgi korteriomandit vallata. Seega valdab vastuhagi kostja korteriomandit õigusliku aluseta ning korteriomandi omanikel on õigus nõuda korteriomandi väljaandmist vastuhagi kostja ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 lg 1 ja 2 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et see, kas Xxxxning Xxxxtegelik elukoht on mujal, milleks nad korterit vajavad vms, ei ole vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks. Käesoleval juhul on Xxxxning Xxxxkorteri kaasomanikud ning neil on seaduse kohaselt õigus esitada hagi valduses väljanõudmiseks isiku vastu, kes valdab neile kuuluvat kinnisasja ilma õigusliku aluseta. Xxxxon esitanud kohtule e-mailid aastast 2011, 2012 selle kohta, et üürileping puudub ning ta on otsinud lahendusi korteriomandi kasutamiseks või vabastamiseks (kd I lk 68-69). Ka nimetatud e-kirjadest nähtub kohtu hinnangul asjaolu, et vastuhagi kostjal puudub õiguslik alus korteris viibimiseks. Kohus on selgitanud vastuhagi kostjale ka tasuta kasutamise sätteid 08.04.2016 määruses (kd I lk 103), kuid vastuhagi kostja on tuginenud esitatud dokumentides ainult üürilepingu olemasolule. Tuginedes eeltoodule on vastuhagi põhjendatud ning Xxxxtuleb Xxxxile ning Xxxxvälja anda oma ebaseaduslikust valdusest korteriomand aadressil Xxxx. Hagi tagamisest 23.02.2016 määrusega rahuldas kohus Xxxxhagi tagamise avalduse ning peatas Tallinna kohtutäituri Mati Roodese menetluses oleva täitemenetluse täiteasjas nr 026/2016/298. TsMS § 386 lg 3 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulud

-

Vastuhageja Xxxxavaldas lepingulise esindaja kuludeks maakohtus kokku 966 eurot (kokku 11,5 tundi, koos käibemaksuga). Vastuhageja esindaja on osutanud vastuhagejale õigusteenust järgmiselt (II kd, tl 1, 2): vastuse koostamine 08.03.2016 Xxxxhagile tsiviilasjas nr 2-16-2800, 2 tundi. seisukohad 18.04.2016 hageja vastuse osas, 2,5 tundi. vastuhagi koostamine, 2 tundi. Xxxxvastuhagi vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine, 2,5 tundi. 26. mai 2016 kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga ja vastuhagi muutmine/täiendamine, 1,5 tundi. vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine, vastuväited ja lõplik seisukoht kohtule 01.09., 1 tund.

11.1 Vastuhageja väljatoodud kulu – vastuse koostamine 08.03.2016 Xxxxhagile tsiviilasjas nr 2-16-2800. Ajakulu 2 tundi – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 20.02.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (I kd, tl-d 2-44, hagi sisuline osa tl-d 2-5, hagi lisad tl-d 7-44). 23.02.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale (vastuhagejale) tähtaja hagile vastamiseks (I kd, tl 46, 47). 08.03.2016 esitas kostja (vastuhageja) kohtule vastuse (I kd, tl 57-81). Kohus on seisukohal, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida hagiavaldust ja sellele lisatud tõendeid, koostada kostja vastus ning teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Seejuures arvestab kohus, et hagiavalduse sisuline maht on 4 lehte ja hageja esitatud tõendite maht on 37 lehte, samuti arvestab kohus, et kostja vastuse sisuline maht on 4 lehte ja kostja esitatud tõendite maht on 19 lehte. Seega on kostja (vastuhageja) kulu põhjendatud 168 eurot ulatuses. 11.2 Vastuhageja väljatoodud kulu – seisukohad 18.04.2016 hageja vastuse osas. Ajakulu 2,5 tundi – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses ning põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. 15.03.2016 esitas hageja kohtule vastuse kostja vastuse osas (I kd, tl 89-95). 08.04.2016 kohtumäärusega andis kohus pooltele tähtaja soovi korral avalduste ja dokumentide esitamiseks (I kd, tl 103). 18.04.2016 esitas kostja (vastuhageja) vastuse hageja 14.03.2016 seisukohtadele (I kd, tl 111-114). Ühtlasi esitas kostja kohtule ka oma menetluskulude

nimekirja, millest nähtub, et üheks esindaja poolt tehtud toiminguks on ka: seisukohad 18.04.2016 hageja vastuse osas, ajakulu 2,5 tundi (I kd, tl 116). Kohtule on toimiku materjalidest arusaadav, et eelnimetatud kostja esindaja tehtud toiming – 18.04.2016 kostja vastus on vastus hageja 14.03.2016 seisukohtade osas. Kohus on seisukohal, et 2 tunni jooksul on võimalik hageja vastuse osas kohtule seisukoht esitada, sealhulgas analüüsida hageja vastust ja sellele lisatud tõendeid, koostada oma seisukoht ning teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Seejuures arvestab kohus, et hageja 15.03.2016 vastuse sisuline maht on natuke üle kahe lehekülje ja hageja esitatud tõendite maht on 3 lehte, samuti arvestab kohus, et kostja vastuse sisuline maht on kokku 3 lehte, tõendeid kostja kohtule ei esitanud. Kohus arvestab, et kostja on oma vastuses analüüsinud ka Riigikohtu lahendit ja tsiviilasja nr 2-13-46288 asjaolusid. Seega on vastuhageja kulu põhjendatud 168 eurot ulatuses ja põhjendamata 42 eurot ulatuses. 11.3 Vastuhageja väljatoodud kulu – vastuhagi koostamine. Ajakulu 2 tundi – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 1,5 tunni ulatuses ning põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. 18.04.2016 esitas kostja hageja vastu vastuhagi. Vastuhagi sisuline maht on kokku 1,5 lehte. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Arvestades vastuhagis väljatoodud asjaolusid ja vastuhagi mahtu, on kohus seisukohal, et 1,5 tunni jooksul on võimalik vastuhagi koostada ja kohtule esitada. Seega on vastuhageja kulu põhjendatud 126 eurot ulatuses ja põhjendamata 42 eurot ulatuses. 11.4 Vastuhageja väljatoodud kulu – Xxxxvastuhagi vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine. Ajakulu 2,5 tundi – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses ning põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. 20.04.2016 kohtumäärusega võttis kohus vastuhagi menetlusse (I kd, tl 129, 130). 04.05.2016 esitas hageja vastuse vastuhagile (I kd, tl 137-143). 13.05.2016 esitas vastuhageja kohtule seisukoha hageja vastuse osas (I kd, tl 153-155). Kohus on seisukohal, et 2 tunni jooksul on võimalik hageja vastuse osas kohtule seisukoht esitada, sealhulgas analüüsida hageja vastust ja sellele lisatud tõendeid, koostada oma seisukoht ning teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Seejuures arvestab kohus, et hageja 04.05.2016 vastuse sisuline maht on natuke üle kahe lehekülje ja hageja esitatud tõendite maht on 2,5 lehte, samuti arvestab kohus, et kostja (vastuhageja) vastuse sisuline maht on kokku 2 lehte, tõendeid kostja kohtule ei esitanud. Seega on vastuhageja kulu põhjendatud 168 eurot ulatuses ja põhjendamata 42 eurot ulatuses.

11.5 Vastuhageja väljatoodud kulu – 26. mai 2016 kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga ja vastuhagi muutmine/täiendamine. Ajakulu 1,5 tundi – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 26.05.2016 kohtumäärusega uuendas kohus asja arutamise. Ühtlasi määras kohus vastuhagejale Xxxxning Xxxxtähtaja vastuhagi täpsustamiseks (I kd, tl 165, 166). 02.06.2016 esitas vastuhageja kohtule vastuhagi täpsustuse (I kd, tl 175-177). Kohus on seisukohal, et 1,5 tunni jooksul on võimalik tutvuda kohtumäärusega, pidada nõu kliendiga ja koostada vastuhagi täpsustus. Seejuures arvestab kohus, et kohtumääruse sisuline maht oli kokku 2 lehte ning vastuhagi täpsustuse maht oli kokku 1 leht. Ka kliendiga suhtlemine oli põhjendatud. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Seega on vastuhageja kulu põhjendatud 126 eurot ulatuses. 11.6 Vastuhageja väljatoodud kulu – vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine, vastuväited ja lõplik seisukoht kohtule 01.09. Ajakulu 1 tund – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 09.08.2016 kohtumäärusega määras kohus muuhulgas pooltele tähtaja esitada kohtule soovi korral avaldusi ja dokumente, s.h menetluskulude nimekirju ja esitada kohtule soovi korral arvamus vastaspoole menetlusdokumendi kohta, s.h seisukoht teise poole menetluskulude osas (I kd, tl 190, 191). 19.08.2016 esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja (I kd, tl 194-196). 22.08.2016 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha (I kd, tl 199, 200). 01.09.2016 esitas kostja (vastuhageja) kohtule vastuse hageja 22.08.2016 seisukohale, samuti esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude osas (II kd, tl 8-14). Kohus on seisukohal, et 1 tunni jooksul on võimalik analüüsida hageja seisukohta ja hageja menetluskulusid ning koostada vastus hageja seisukohale ja anda arvamus hageja menetluskuludele. Seejuures arvestab kohus, et kostja (vastuhageja) seisukoha maht kokku on 1,5 lehte ning seisukoha maht menetluskulude osas on kokku üle ühe lehe. Kohus on seisukohal, et hageja 22.08.2016 vastuse analüüsimisele ja kostja (vastuhageja) seisukoha koostamisele võib kuluda 1 tund (s.t arvestamata seisukohta menetluskuludele). Seega on vastuhageja kulu põhjendatud 84 eurot ulatuses. 11.7 Vastuhageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 70 eurot (millele lisandub käibemaks, seega koos käibemaksuga 84 eurot). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tunnitasu koos käibemaksuga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 punktis 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel saab lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja (vastuhageja) lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – hageja nõue üürisuhte tuvastamiseks ning kostja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku vastuhagi valduse saamiseks. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga ja keskmiselt mahuka asjaga, pooled on esitanud kohtule keskmise mahukusega menetlusdokumente ja tõendeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tunnitasu suurus 84 eurot on põhjendatud ja vajalik ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 11.8 Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja (vastuhageja) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb kostja (vastuhageja) kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 840 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata kostja (vastuhageja) avalduse menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) 126 eurot väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.