Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (3)

Õigusabilepingu art 28 p 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Art 28 p 3 sätestab, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel (art 28 p 5).

Hageja ja kostja on Ukraina kodanikud, kellest hageja elab Eestis ja kostja ei ela Eestis. Asi alluks õigusabilepingu artikkel 28 punkti 2 alusel Eesti kohtule, kui mõlema poole elukoht oleks Eesti territooriumil, st kui Eesti oleks poolte ühine elukoht. Praegusel juhul elab hageja Eestis, kuid kostja ei ela Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Poolte ühise elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi. Kuna laps on Ukraina kodanik, allub käesolev elatise vaidlus õigusabilepingu artikli 28 punktide 3 ja 5 koosmõjus Ukraina kohtule. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.07.2024 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-23-10511 asunud seisukohale, et hageja ja kostja ühise elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi.

2 (3)

Seega ei ole asja pädev arutama Eesti kohus. Asja on pädev arutama Ukraina kohus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.