EP ja HP hagi CN vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EP ja HP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I EP (isikukood: XXXXXXXXXXX) Hageja II HP (isikukood: XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja CN (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o väljamõistetud menetluskulude summa osas, vähendades EP-lt ja HP-lt CN kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 455,52 euro võrra.
2.Määruse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1.Rahuldada CN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.2.Välja mõista võrdsetes osades EP-lt ja HP-lt CN kasuks menetluskulud 1 038,48 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.3.Jätta rahuldamata CN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1 136,64 eurot.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.EP ja HP (hagejad) esitasid 22.12.2014 Harju Maakohtule hagi CN vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks
2.Harju Maakohtu 27.04.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.12.2015 otsusega Harju Maakohtu 27.04.2015 otsuse muutmata ning poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. 11.04.2016 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Otsus jõustus 11.04.2016.
3.Maakohtu menetluses tekkinud kuludena palus kostja 14.04.2015 ja 15.04.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes kindlaks määrata kuni istungini tekkinud õigusabikulud 1 075,80 eurot (lisandub käibemaks 215,16 eurot) (17,93 tundi) ja istungiga seotud õigusabikulud 216,20 eurot (lisandub käibemaks 43,24 eurot) (3,16 tundi) (kd I tl 172-180, 181-184). Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu ja leidsid, et kostjale kuni kohtuistungini osutatud õigusabi on põhjendatud maksimaalselt 4-4,5 tunni ulatuses (kd I tl 186-188).
4.Ringkonnakohtu menetluses tekkinud kuludena palus kostja 29.10.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes kindlaks määrata 520,60 eurot (lisandub käibemaks 104,12 eurot) (8,51 tundi) (kd II tl 22-24). Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu ja leidsid, et menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulud ei kuulu hagejatelt väljamõistmisele (kd II tl 35).
5.Harju Maakohtu 15.04.2016 kirjaga paluti kostjal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Kostja esitas 20.04.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 2 175,12 eurot (sh käibemaks), sh maakohtu menetluses tekkinud kulud 1 075,80 eurot (lisandub käibemaks 215,16 eurot), maakohtus toimunud istungiga seotud õigusabikulud 216,20 eurot (lisandub käibemaks 43,24 eurot) ja ringkonnakohtu menetluses tekkinud kulud 520,60 eurot (lisandub käibemaks 104,12 eurot). Nimetatud kulud palus kostja hagejatelt solidaarselt välja mõista ja kohustada kostjaid tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Hagejad on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hagejad leiavad, et hagimaterjalidega tutvumise eest, konsultatsioonide eest juristiga, hagivastuse koostamise ja tõendite esitamise eest maksimaalne ajakulu saab olla 4-4,5 tundi. Lisas 2 kajastatud õigusabikulude, summas 216,20 eurot, millele lisandub käibemaks, osas ei ole hagejad varem seisukohta esitada saanud, kuivõrd nimetatud kulusid ei ole kostja varasemalt kohtumenetluses menetluskuludena taotlenud. Hagejad on seisukohal, et lisa 2 on koostatud tagantjärele. Hagejad leiavad, et ringkonnakohtus on kostja esindaja maksimaalne ajakulu 2,5 tundi, mitte peaaegu 9 tundi, nagu on märkinud kostja ning maksimaalne rahaline menetluskulu 150 eurot, arvestades, et tunnitasu on 60 eurot. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud tegevustest on tegelikult vaidlusega seotud, põhjendatud ja vajalikud kulud maksimaalselt 6,5-7 tundi ehk 390-420 eurot (lähtudes tunnitasust 60 eurot) ning seda ületav osa on ülepaisutatud, ebamõistlik, põhjendamatu ja mittevajalik ning hagejad paluvad selles osas jätta kostja menetluskulude avalduse rahuldamata. Samuti paluvad kostjad mitte arvestada tunnitasu kõrgema tasumääraga kui 60 eurot.
Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 17.06.2016 määrusega rahuldati CN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Hagejatelt mõisteti kostja kasuks välja võrdsetes osades menetluskulud 1 494 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata 681,12 euro ulatuses.
9.Kohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus leidis, et kostja esindaja toimingutest saab pidada e-toimikus olevate hagi materjalidega tutvumist põhjendatuks 1 tunni ulatuses, 08.01.2015 määrusega tutvumist ja konsultatsiooni kliendiga 0,5 tunni ulatuses, 26.01.2015 vastuse ja taotluste koostamist ning esitamist kohtusse koos lisade ja tõenditega 3,5 tunni ulatuses, 28.01.2015 tunnistuste kohtusse esitamist 0,10 tunni ulatuses, kohtu 17.03.2015 kirjaga tutvumist ja kliendile edastamist 0,10 tunni ulatuses, konsultatsiooni kliendiga seoses hageja 06.04.2015 taotlusega ja vastuseks valmistumist 0,5 tunni ulatuses, 08.04.2015 taotluse koostamist ja kohtusse esitamist 0,5 tunni ulatuses, 01.06.2015 kohtumäärusega tutvumist ja edastamist kliendile 0,10 tunni ulatuses, apellatsioonkaebusega tutvumist 1 tunni ulatuses ning vastuse koostamist apellatsioonkaebusele 3 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud toimingud kostja esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatud arvestades dokumentide sisu, mahtu ning neis sisalduvaid õiguslikke argumente. Muid kostja esindaja tehtud toiminguid peab kohus kostja esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus märkis seoses hagejate vastuväitega, et kostja ei ole esitanud maakohtu istungil tekkinud menetluskulude nimekirja, et kostja on 15.04.2015 esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse (kd I tl 181-184). Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 20,14 tunni ulatuses.
10.Kuna kostja esindaja on kinnistanud, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16).
11.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 60-70 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kohus märkis, et ka Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16, p 13; RKTKo 3-2-1-115-14, p 14). Kostja esindaja on teinud järgmiseid menetlustoiminguid tunnihinnaga 70 eurot: kliendi esindamine kohtuistungil 2,66 tunni ulatuses ja konsultatsioon kliendiga 1 tunni ulatuses, seega on kostja õigusabiteenus koos käibemaksuga nende toimingute eest 307,44 eurot. Arvestades, et kostja esindaja on ülejäänud toiminguid teostanud tunnihinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta) ning töötunde oli 16,48, on kostja esindaja ülejäänud õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 1 186,56 eurot.
12.Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejatelt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, asja toimunud istungit, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). TsMS § 177 lg 4 alusel kohus
märkis, et hagejatelt tuleb välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus
13.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvada maakohtu määruse tühistada nendelt menetluskulude 1 494 euro väljamõistmise osas ja teha uus määrus, millega mitte mõista hagejatelt välja menetluskulusid 420 eurot ületavas osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määruses esitatud piisavalt põhjendusi, millele tuginevalt kohus on pidanud vastava tegevuse või sellele kulunud aja põhjendatuks ja selle välja mõistnud. Kohus on jätnud määruskaebuse esitajate vastuväited olulises osas arvestamata.
14.Määruskaebuse esitajate hinnangul on kohus põhjendamatult arvestanud põhjendatuks ja vajalikuks tegevusi, mis on dubleeritud ja seejuures ilmselgelt ülepaisutatud ajakuluga. Näiteks tegevused perioodil 08.01.-26.01.2015 on korduvad ja dubleeritud ning neid kõiki ei saa lugeda põhjendatuks ja vajalikuks. 08.01.2015 konsultatsioonil olid kõik määrused ja materjalid juba olemas, mistõttu on kõik järgnevad tegevused samade materjalide osas korduvalt tutvumiseks ja kliendi konsulteerimiseks alusetud ja ebavajalikud. 08.04.2015 kostja vande all ülekuulamise taotluse koostamise ajakulu 30 minutit on ülepaisutatud ja maksimaalne ajakulu arvestades taotlust saab olla 10 minutit. Dubleeriv on ka hagejate 06.04.2015 taotlusega tutvumine kahel korral enam kui pooleaastase vahega.
15.Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta hagejate vastuväited seoses lisaga 2. Lisas 2 märgitud kulusid ei olnud kummaski kostja esitatud menetluskulude nimekirjas, mistõttu on hagejad seisukohal, et lisa 2 on koostatud tagantjärele ning tegelikult ei ole selliseid kulusid kostjale tekkinud. Seda, et lisa 2 on koostatud tagantjärele kinnitab ka see, et üks kirje on kuupäevaga 14.04.2015 ning teine kirje on kuupäevaga 18.11.2015. 18.11.2015 puudus igasugune vajadus 14.04.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks.
16.Ka apellatsioonkaebusega seonduvad kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Põhjendatud ei ole konsultatsioon kliendiga 1 tunni ulatuses lisaks apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulule 1 tund ja vastuse koostamisele 3 tundi. Arvestades seda, et suures osas moodustab vastuse apellatsioonkaebuse ümberkopeerimine ning 10-st leheküljest üks moodustab rekvisiidid ja viimane lehekülg seisukoha, on sisuline vastus maksimaalselt neljal lehel. Apellatsioonkaebusega seonduvad kulud ei saa ületada 2 tundi.
17.Lisaks ei ole hagejate arvates arusaadav kohtu seisukoht, et õigustatud on tunnitasu 6070 eurot ja miks osad tegevused (sh osad konsultatsioonid kliendiga) on kõrgema tasuga kui muud tegevused ja konsultatsioonid. Viide Riigikohtu poolt selgitustes märgitud tasumäärale ei ole asjakohane, kuivõrd põhjendada on vaja asjaolu, miks osade tegevuste osas peaks olema tunnitasu määr nimetatud asjas ja sama esindaja osas kõrgem kui on ülejäänud nimetatud asjas tehtud toimingute puhul. Menetluse edasine käik
18.Kostja vaidles hagejate määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
saatis
Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada hagejatelt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas maakohtule tagasi saatmata uus määrus, mille vähendada
hagejatelt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659). EP ja HP määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
21.Menetlusosalised vaidlevad kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruse üle, sh esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse üle. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-184-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse nii õigusabile kulunud aja kui ka lepingulise esindaja tunnitasu hindamise osas.
22.Kolleegium ei nõustu kaebajate etteheitega seoses kostja lepingulise esindaja tunnitasu varieerumisega erinevate toimingute puhul. Kolleegiumi hinnangul ei tulene seadusest ega kohtupraktikast keeldu erinevate toimingute puhul erineva tunnitasu põhjendatuks lugemist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega kostja esindaja tunnitasu suuruse põhjendatusest ja vajalikkusest TsMS § 175 lg 1 mõttes. Selles osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Küll aga nõustub kolleegium osaliselt kaebajate seisukohaga kostja esindaja põhjendatud ajakulu osas. Kolleegiumi arvates on maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ning väljamõistetud menetluskulude summat tuleb vähendada.
23.Kolleegium nõustub kaebajate seisukohaga, et maakohtus toimunud menetlusega seotud kulud on osaliselt dubleeritud ja ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 13.01.2015 e-toimikuga tutvumiseks 3 tundi, millest maakohus on pidanud põhjendatuks 1 tunni. Eraldi real on menetluskulude nimekirjas 13.01.2015 hagi tagamise määrusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 0,5 tundi, millist kulu on maakohus pidanud põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et 13.01.2015 e-toimikuga tutvumise ajaks oli e-toimikus hagi, määrus puuduste kõrvaldamiseks, hagi tagamise taotluse täiendus, menetlusabi taotlusega seotud dokumendid ja määrus, hagi tagamise määrus ja menetlusse võtmise määrus. Samas eelnes 13.01.2015 e-toimikuga tutvumisele kostja esindaja poolt juba 08.01.2015 esmane konsultatsioon ja asjaga tutvumine 2,5 tunni vältel. Lisaks on 26.02.2015 vastuse koostamisele eelnenud kostja esindaja järgmised toimingud: 09.01.2015 volikirja koostamine ja esindusõigust tõendavate dokumentide kohtusse esitamine e-kirjaga 0,17 tundi, kinnistusraamatu teatega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 0,25 tundi ja 08.01.2015 määrusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 1 tund, millest maakohus on pidanud põhjendatuks 0,5 tundi. Seega oli maakohtu arvates põhjendatud ajakulu õigusabile enne 26.01.2015 vastuse koostamist hagile 2,5 + 0,17 + 0,25 + 1 + 0,5 + 0,5 = 4,92 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades, et kaasus ei olnud õiguslikult keerukas ja tõendite maht ei olnud suur. Kolleegium peab põhjendatuks kuluks asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja kohtuga suhtlemiseks enne hagile vastuse esitamist 2 tundi. Lisaks on maakohtu menetlusega seonduvate kuludena põhjendatud 11.03.2015 kohtu edastatud määrusega tutvumine ja kliendile selgitamine 0,17 tundi ja 26.01.2015 hagile vastuse koostamine 3,5 tundi, mille osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
24.Kolleegium nõustub kaebajaga, et 08.04.2015 kostja vande all ülekuulamise taotluse koostamise ajakulu 0,5 tundi on ülepaisutatud. Mõistlikuks ja taotluse mahu ja keerukusega kooskõlas on kolleegiumi hinnangul ajakulu 0,2 tundi. 07.04.2015 hageja taotlusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse ettevalmistamiseks tuleb samal põhjusel lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakulu kokku 0,5 tundi. Hagejate viide kostja poolt taotlusega tutvumisele kahel korral enam kui poole aastase vahega on
põhjendamatu, sest kostja on selgitanud, et ühe toimingu kuupäevaks märgitud kuupäev 18.11.2015 on ekslik.
25.Kaebajate etteheited maakohtule on osaliselt põhjendatud istungiga seonduvaid kulusid kajastava kostja menetluskulude nimekirja osas. Istungiga seotud kulude nimekirja esitas kostja tähtaegselt 15.04.2015, kuid Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt toimetas maakohus istungiga seotud kulude nimekirja hagejate esindajale kätte 23.04.2016, seega ajal, kui istungil määratud 7-päevane tähtaeg kuludele vastuväidete esitamiseks oli juba möödunud. Samas on hagejatel ikkagi olnud käesolevas menetlusstaadiumis võimalus esitada oma seisukohad istungiga seonduvate kostja menetluskulude osas. Kolleegiumi hinnangul on istungiga seotud kulud põhjendatud ja vajalikud, nagu on leidnud ka maakohus. Kostja on selgitanud, et ühe toimingu kuupäevaks märgitud kuupäev 18.11.2015 on ekslik. Eeltoodust tulenevalt on alusetu hagejate väide, et menetluskulude nimekiri on koostatud tagantjärele.
26.Kolleegiumi hinnangul tuleb vähendada ka apellatsioonimenetlusega seonduvaid väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Apellatsiooniastmes seisnes vaidlus selles, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejatele õiguse kinkelepingust taganeda, st vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Arvestades eeltoodut ja seda, et kostjal oli sama esindaja ka maakohtus, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja esindaja kulu apellatsioonimenetlusega seonduvalt kokku 3 tundi.
27.Kokkuvõttes loeb kolleegium põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks maakohtus toimunud menetluse osas 10,98 tundi (2 + 0,17 + 3,5 + 0,10 + 0,10 + 0,25 + 0,50 + 0,20 + 1 + 2,66 + 0,5) ja ringkonnakohtus toimunud menetluse osas 3 tundi, kokku 13,98 tundi. Nimetatud ajakulu osas on 2,66 tundi istungiga seotud kulu tasumääraga 70 eurot tunnis ja ülejäänud ajakulu (11,32 tundi) tasumääraga 60 eurot tunnis. Põhjendatud ja vajalik kostja menetluskulu on seega 2,66 x 70 + 11,32 x 60 = 865,40 eurot, millele lisandub käibemaks 173,08 eurot, seega kokku 1 038,48 eurot. Maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulusid tuleb järelikult vähendada 455,52 euro võrra. Kokkuvõttes tuleb kostja menetluskulude nõudest (2 175,12 eurot) hagejatelt kostja kasuks välja mõista 1 038,48 eurot koos viivisega ja jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 1 136,64 euro osas.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.