Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Asjaolud ja hageja nõue

Kinkeleping tehti hagejate poolt eesmärgil, et korteri saaks isik, kes on seda väärt ja et temalt seda ära ei võetaks. Vääriliseks isikuks pidasid hagejad oma lapselast ehk kostjat, kes neid lapsest saati aidanud oli. Hagejatele oli teada, kuidas nende lapsed rivaalitsevad ja omavahel tülitsevad. Hagejad palusid sugulaste pidevate tülide tõttu hoida kinkeleping saladuses. Kinkelepinguga koos sõlmiti ka isiklik kasutusõigus hagejate kasuks ning kostja lasebki hagejatel kingitud korteriomandit koduna edasi kasutada ja elab ise mujal. Kostja ei ole kunagi olnud hagejate vastu tänamatu ega lugupidamatu. Kinkelepingust taganemiseks alus puudus. Maakohtu otsus

aastaid väga lähedased ja alles lähiminevikus tekkisid suhtlemisse probleemid, oli mõistetav, et kostja lubas esialgu korteri tagastada, kuid hiljem keeldus sellest, kuna ei käitunud etteheidetud viisil. Kostja lubadust korteri tagastamiseks, kuid hiljem sellest taganemist enda väärikuse kaitsmiseks, ei saanud lugeda jämedaks tänamatuseks. Seega ei olnud kostja käitumises peale kinkelepingu sõlmimist võimalik tuvastada jämedat tänamatust VÕS §-de 267 ja 270 mõttes ja hagejatel puudus alus lepingust taganemiseks. Kuigi poolte suhted on muutunud võrreldes olukorraga enne lepingu sõlmimist, on kostja väljendanud valmisolekut hagejatega äraleppimiseks. Poolte suguvõsas on tülid ja leppimised tavapärased. Maakohtu 6.01.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise tuli tühistada (TsMS § 386 lg 4) ja menetluskulud jäid võrdsetes osades hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1). Apellatsioonkaebus

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjas on tuvastatud, et 30.04.2014 sõlmiti hagejate ja kostja vahel isikliku kasutusõiguse kinnistamise avaldus, korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping (kd I tl 9-13). Lepingu esemeks oli lepingu p 1.1 kohaselt Harjumaal, Kose vallas, XXXX XXXXXX, XXXXXXXX X-XX asuv korteriomand. 13.05.2014 kanti kostja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Samal kuupäeval kanti kinnistusraamatusse ka hagejate tasuta isiklik kasutusõigus korteriomandile. 24.10.2014 tegid hagejad notari juures avalduse 30.04.2014 kinkelepingust taganemise kohta ja ettepaneku omandi tagasikandmiseks (kd I tl 23-25). Vaidluse all ei ole, et 30.04.2014 kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hagejad edastasid kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega (kd I tl 29-30). Pooled vaidlevad kinkelepingust taganemise kehtivuse üle. Vaidlus on selles, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejatele õiguse kinkelepingust taganeda. Hagejad võivad VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kostjalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel, mh siis, kui kostja on oma käitumisega näidanud hagejate vastu üles jämedat tänamatust või kui kostja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kostja käitumise hindamisel jämeda tänamatusena tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka hagejate subjektiivset hinnangut (vt Riigikohtu 4.04.2011 otsus tsiviilasjas nt 3-2-1-8-11, p 15). Hagi aluseks olevate asjaolude järgi taganesid hagejad kinkelepingust VÕS § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja näitas üles hagejate suhtes jämedat tänamatust. Lepingust taganemise põhjusena märkisid hagejad, et kostja muutis oma käitumist ja suhtumist hagejatesse peale kinkelepingu sõlmimist, jättes abivajavad hagejad hooldamata. Kaebuses heidavad hagejad maakohtule ette, et kohus jättis välja selgitamata, mida tuleb hagejate hoolitsemise all mõelda. Ringkonnakohus hagejate etteheidetega ei nõustu. Maakohus asus õigesti seisukohale, et tuvastatud ei ole VÕS § 267 p-s 1 toodud eelduste olemasolu. Kostja käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline ja moraalne hinnang. Asja materjalidest nähtuvalt vajavad hagejad praktiliselt ööpäevaringset hoolt. Esitatud tõenditega on tuvastatud, et kostja on peale kinkelepingu sõlmimist jätkanud hagejate eest hoolitsemist vastavalt võimalusele. Kostja on külastanud hagejaid korduvalt haiglas ja kodus, aidanud hügieenitoimetustel, käinud poes, koristanud korterit jne. Kuigi kinkelepingu olemusest lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku, sest kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt olla mõistetav jämeda tänamatusena (vt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06), on ringkonnakohtu arvates kinkija õigused taganemisele jämeda tänamatuse tõttu ikkagi piiratud. Vastasel juhul võiks kinkija käituda ise eetika- ja

moraalinormide vastaselt ja ähvardada kingisaajat iga kord oma lepingust taganemise õigusega ning kinke tagasinõudmisega. Kohtupraktika kohaselt võib enamasti kingisaajapoolseks jämedalt tänamatuks käitumiseks, mis õigustaks kinkelepingust taganemist, pidada kinkija suhtes nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Kostjapoolseks jämedalt tänamatuks käitumiseks võiks mh pidada asjaolu, kui kostja keelaks hagejatel korterit surmani kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa jämedaks tänamatuseks pidada sellist käitumist, kui kostja ei asu hagejaid ööpäevaringselt hooldama, mida kostja ka hagejatele enne kinkelepingu sõlmimist ega sõlmimise ajal lubanud ei ole. Hooldamise all ei saanud hagejad eeldada, et kostja tuleb pärast kinkelepingu sõlmimist töölt ära ja hakkab hagejaid hooldama ööpäevaringselt. Eespool toodud põhjendustel ei ole kostja näidanud hagejate suhtes üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes ning hagejatel puudub alus kinkelepingust taganemiseks. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hagejate kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.