lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-10803/15

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-10803/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
893
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10803

Tsiviilasi

A.L. U.N.-i hagi U.N.-i vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja A.L. U.N.-i (isikukood XXX) Kostja U.N. (isikukood

XXX),

elukoht avaldusesxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tadžikistan, epost:

RESOLUTSIOON

1.Lahutada A.L. U.N.-i ja U.N.-i abielu, mis on registreeritudxxxxxxxxxxxxxxxTartu Linnavalitsuses.
2.Taastada A.L. U.N.-i abielueelnenimi. A.L. U.N.-i nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A.L. .
3.Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Hageja A.L. U.N.-i esitas 7. juulil 2025 hagi U.N.-i vastu abielu lahutamiseks. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on lõppenud 2025. aasta märtsist. Pooled on esitanud kahel korral avalduse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametisse, kuid kostja ei ole kahel korral lahutama ilmunud. Kostja lahkus 2025. aasta maikuus Tadžikistani ega soovi Eestisse naasta. Hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole abielu lahutamiseks. 1.1 Hageja täpsustas 19. augustil 2025, et ta esitas kohtule 10. juunil 2025 hagi abielu lahutamiseks, kuid võttis selle 16. juunil 2025 tagasi uskudes, et kostjapoolne psühholoogiline vägivald lõpeb, kuid solvangud ja agressioon algasid uuesti. Hageja soovib abielu lahutada.

2-25-10803 1.2 Hageja kinnitas kohtule 6. novembril 2025, et ta jääb esitatud hagi juurde ja soovib abielu lahutada. 1.3 Kohus kuulas hageja ära 13. novembril 2025. Hageja kinnitas jätkuvat soovi lahutada ning ta ei soovi aega perelepituseks. Hageja ei näe muutust kostja käitumises, sest kostja on endiselt ka telefonivestlustes ülemääraselt armukade ja manipuleeriv. Kostja vastuväited

2.Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 13. novembril 2025. Kostja viibib endiselt Tadžikistanis. Kostja kinnitas kohtule, et tema e-posti aadress on. Kostja nägemuse järgi on võimalik abielu säilitada ja tema arvates on hageja esitanud hagiavalduse emotsiooni pealt ja läbimõtlematult. Ta viibib Tadžikistanis oma ema tervise pärast ning ei osanud arvata, millal Eestisse naaseb. Kinnitas veelkord, et hageja ei ole läbi mõelnud lahutamisega seonduvat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
5.Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.
6.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ei ela enam koos. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ja abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik. Hageja on kohtumenetluses järjepidevalt avaldanud soovi abielu ja seda ka pärast seda, kui kohus tutvustas hagejale kostja seisukohta abielu jätkamiseks. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel järeldub, et PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata, siis ei saa jõuda järeldusele, et abieluline kooselu võiks taastuda ja puudub alus abielu lahutamata jätmiseks.
7.Hagejal oli võimalik oma tahet abielu lahutamise osas muuta, kuid hageja jäi hagi juurde. Ka on hageja esile toonud, et ta on esitanud avalduse abielu lahutamiseks eelnevalt juba kolmel korral (kaks korda perekonnaseisuametile ja ühe korra varem ka kohtule), mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et hageja on tegutsenud järelemõtlematult.
8.Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on tema kindel soov. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub

2-25-10803 üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides.

9.Kostja ühepoolne soov abielu mitte lahutada ei anna alust arvata, et poolte abielu saaks säilitada. Seega on täidetud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks.
10.Kohus rahuldab hagi ning lahutab A.L. U.N.-i ja U.N.-i abielu.
11.PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
12.Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande (abielutunnistuse) kohaselt oli A.L. U.N.-i perekonnanimeks enne abiellumist A.L.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-24-13430/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium