lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-5131/21

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-5131/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 13.11.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-25-5131 O. B. (B.) hagi V. B. (B.) vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3500.00 eurot Hageja: O. B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: N. P. [email protected]) Kostja: V. B. (isikukood:

(e-post:

XXX, registrijärgne elukoht: XXX:, e-post:

Istungi toimumise aeg ja koht 13.11.2025 Tallinnas Resolutsioon

1.Rahuldada O. B. hagi V. B. vastu abielu lahutamiseks.
2.Lahutada O. B. ja V. B. abielu, mis on sõlmitud 22.03.2012 XXX täitevkomitees ja mille kohta on koostatud akti kanne nr 3.
3.Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
4.Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 02.04.2025 (täpsustatud 09.05.2025) esitas O. B. hagi V. B. vastu abielu lahutamiseks.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22.03.2012 XXX külanõukogu täitevkomitees. Pooled on viimased 10 aastat elanud kumbki oma elu, kostja puudus sageli ja käis komandeeringus. Abielu säilis ainult laste tõttu. Poolte abielusuhted lõppesid 2015. aasta paiku. 2023. aasta märtsis olid hageja ja tema tütar sunnitud tulema Eestisse, et sõja eest põgeneda. Nüüd elab hageja üksinda ühetoalises üürikorteris ja töötab. Kostja saabus Eestisse 2024. aasta augustis ja hakkas nõudma elamist hageja korteris. Hageja ütles kostjale korduvalt, et soovib lahutada ega taha temaga koos elada. Hageja pöördus korduvalt politsei poole, kuna kostja üritas tema korterisse siseneda. Kostja keeldub abielu lahutamast. Seoses sellega, et kostja ei soovi vabatahtlikult abielu lahutada, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole abielu lahutuse nõudega. Hageja leiab, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning ei ole alust arvata, et abikaasad taastavad oma kooselu, kuna alates 2015. a puuduvad abielusuhted ning alates 2023. a elavad pooled eraldi. Hageja palub lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. 20.05.2025 määrusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ning kohustas pooli ilmuma kohtuistungile 02.09.2025 kell 10.00. 02.09.2025 toimunud kohtuistungile ilmus hageja, kuid kostjat nimetatud istungile ei ilmunud. 20.05.2025 määrus on loetud kostjale kätte toimetatuks 24.05.2025 postkasti jätmisega TsMS § 326 alusel. Kohus määras uue kohtuistungi aja 13.11.2025 kell 10.00 ja toimetas kostjale kutse kätte 18.09.2025 tööandja vahendusel. 13.11.2025 toimunud kohtuistungile ilmus hageja, kuid kostjat nimetatud istungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata, kostja taotlusi esitanud ei ole. 13.11.2025 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et jääb hagiavalduse juurde ning soovib abielu lahutada. Hageja soovib jätta sama perekonnanime. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Poolte abielu sõlmiti 22.03.2012 XXX külanõukogu täitevkomitees, mille kohta on koostatud akti kanne nr 3 (dtl 6-8). Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikkel 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Artikkel 27 lg-st 2 tuleneb, et kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud, abikaasadel ei ole abielulist kooselu alates 2015. aastast ning abikaasad elavad eraldi alates 2023. aastast. Hageja ei soovi kooselu taastada. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et O. B. hagi V. B. vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus lahutab O. B. ja V. B. abielu, mis on sõlmitud 22.03.2012 XXXkülanõukogu täitevkomitees ja mille kohta on koostatud akti kanne nr 3. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja