Menetlusosalised ja nende Hageja K.O.K. (isikukood XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja K.R. (isikukood XXX) Kostja A.K. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
eelistungil 14. augustil 2025 ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Muuta Tartu Maakohtu 7. mai 2020. a otsusega (jõustunud 6. augustil 2020) määratud igakuise elatise suurust järgnevalt: suurendada alates 4. märtsist 2025 kuni 20. veebruarini 2027 A.K.-lt K.O.K. kasuks väljamõistetud elatise suurust 1⁄2 ulatuseni elatise miinimummäärast, so 150 eurot 87 senti kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: 1⁄2 (pool) baassummast 282 eurot 31 senti, millele lisandub 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% esimese lapse lapsetoetusest). 3) Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 4) Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid. 5) Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
2-25-3366 esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.K.O.K. (hageja) esitas 4. märtsil 2025 hagi A.K. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-20-2740 välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta elukalliduse tõusu tõttu. Varasemalt on kostjalt elatis välja mõistetud 139 eurot kuus. Hageja soovib elatist suurendada kehtiva miinimummäära suuruseni, kuid täpsustas menetluse kestel nõuet, et soovib elatist suurendada 250 euroni kuus. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on töövõimetoetus ca 365 eurot kuus, hageja saab lapsetoetust 80 eurot ning puudega lapse sotsiaaltoetust 93 eurot 70 senti kuus. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja elatis suurendamata. Kostja ainuke sissetulek on puuduva töövõimetoetus. Kostja on igakuiselt varasema lahendi alusel tasunud 139 eurot kuus. Kohtu eelmenetlus
3.Kohus korraldas 14. augustil 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Hageja seaduslik esindaja ja kostja selgitasid kohtule enda sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning suurendab Tartu Maakohtu 6. augustil 2020. a jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-20-2740 välja mõistetud elatise suurust igakordse elatise miinimumsumma suuruseni 1⁄2 ulatuses. Suuremas summas elatist tuleb tasuda alates hagiavalduse esitamisest, so 4. märtsist 2025.
5.Tartu Maakohus mõistis 7. mai 2020. a otsusega kostjalt välja elatise 139 eurot kuus hageja ülalpidamiseks (dtl 28-32). Tartu Ringkonnakohus jättis 3. juuli 2020. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning see otsus jõustus 6. augustil 2020 (dtl 33-37). Hageja kinnitas kohtule eelistungil, et ta soovib elatise suurendamist kehtiva elatise miinimummäärani (dtl 94). 27. oktoobri 2025. a menetlusdokumendis soovis hageja elatise suurendamist 250 euroni kuus (dtl 116).
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid
2-25-3366 korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
7.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9.Varasema menetluse kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-20-2740 nähtub, et tuvastamist leidis, et kostja halb varaline seisund on tingitud tema tervislikust seisundist ning lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Nimetatud kohtulahendist ilmneb, et kostja on puuduva töövõimega isik ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus 13 eurot 79 senti päevas ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti, kokku keskmiselt 454 eurot kuus. Kostja igakuised esmavajalikud kulud on elektriküte 80 eurot, telefon/internet 44 eurot, majalaen 40 eurot, prügivedu 8 eurot 30 senti, toit 100 eurot, ravimid 40 eurot, hügieen 55 eurot, transport 35 eurot. Lisaks tasub kostja igakuiselt hageja ujumistreeningute eest 40 eurot, looduskooli eest 120 eurot aastas ja 4 eurot telefoniarve eest ning annab aegajalt hagejale taskuraha (dtl 31). Ringkonnakohtu lahendist nähtub, et maakohus arvestas mõlema vanema tervisliku ja varalise seisundiga, ning põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja peaks hankima endale töö (sissetuleku), mis kindlustaks lapsele vajalikud vahendid. Hageja seisukoht oleks õigustatud, kui kostjal puuduks mõjuv (tervislik seisund) põhjus maksta elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Ka ei tõendanud hageja, et kostja kulutused oleks ülepaisutatud (dtl 36).
10.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ja pooltega eelistungil läbiarutatust ei saa järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist ka 250 eurot kuus, nagu on soovinud hageja viimastes menetlusdokumentides.
11.Kostja esitas Eesti Töötukassa tõendi, millest nähtub, et Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/23/003129 on määratud A.K. töövõimetus perioodiks 23. jaanuar 2023 kuni 22. jaanuar 2026 (dtl 39). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et tema sissetulekuks on töövõimetustoetus ca 620 eurot (kuude lõikes erinev summa) kuus ning sotsiaaltoetus 41 eurot (dtl 40-64).
12.Kostja selgitas kohtule eelistungil, et ta ei tööta tervislikel põhjustel, tal on 100% liikumispuue. Kohus veendus ka selles ise, kui nägi kostja liikumist ning kostja palus ka istungi ajal teha seisupause, et end paremini tunda. Pärast 2013. aastat ei ole kostja enda kinnitusel saanud tööl käia. Kostja selgitas, et tema sissetulekuks on 500 kuni 600 eurot. Sellises ulatuses sissetuleku tõendamiseks on kostja kohtule esitanud ka kirjalikud tõendid
2-25-3366 (pangakonto väljavõtted). Kostja selgitas, et tema eluruumides ei ole veevärki – ta käib kanistritega vett toomas (hageja esindaja ei vaidle vastu sellele, et kostja vajab enda sõitudeks sõiduautot). Ravimitele kulub 70 kuni 80 eurot kuus: kostjal on xxxxxxxxxxxxxxxx, ta vajab xxxxxxxxxxxxxxx, valuvaigisteid ning augustikuus selgus, et ta on xxxxxxxxxxxxxx Sügisel läheb kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx operatsioonile. Lisaks kulub kostjal elektrile 20 kuni 120 eurot, ta kütab maja õhksoojuspumbaga, ning ta on ka remonti vajav ahi ja pliit, mida kütta ei tohiks. Söögi tegemiseks tule osta gaasi. Samuti kulub kostjal raha toidule. Ning vajalikud on kulutused sõidukile: kindlustus, remont, kütus.
13.Kohtu hinnangul on 2020. aasta võrreldes muutunud see, et suurenenud on kostjale makstav töötutoetus (eelmises menetluses oli see 454 eurot kuus, praegu ca 620 eurot kuus). Kohus saab sellega arvestada ning muudab välja mõistetud elatise suuruse 150 euro 87 sendini kuus, so poole ulatuseni kehtivast miinimummäärast. Kostja vajadused on suurusjärgus samad, kuid suurenenud on kulud ravimitele. Kohus arvestab ka seda, et praeguses menetluses on kostja tervislik olukord halvenenud veelgi ning tal on diagnoositudxxxxxxxxxxxxxx ning ees on ootamas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx operatsioon.
14.Kohus on teinud pooltele 29. augustil 2025 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub 1⁄2 kehtivas elatise miinimummäärast: 150 eurot 87 senti. Kostja kohtule ei vastanud. Hageja kohtu ettepanekuga ei nõustunud selgitades, et riigi makstava elatisabi suuruseks on 200 eurot kuus ning juhul kui elatise suurus jääb alla 200 euro kuus, siis on hageja asetatud kehvemasse olukorda võrreldes nende ülalpeetavatega, kelle teine vanem elatist üldse ei maksa. Ka on hageja esile toonud, et 2025. aastal on arvestuslik elatusmiinimum 345 eurot 80 senti kuus ning juhul, kui kohus määrab elatise suuruseks 150 eurot 87 senti kuus, siis on see enam kui kaks korda väiksem arvestuslikust elatusmiinimumist. Kui elatusmiinimumi summa jagada mõlema vanema vahel pooleks, siis oleks elatise suurus ühe vanema kohta 172 eurot 90 senti kuus. Kohus on hageja neile väidetele vastanud 21. oktoobril 2025.
15.Kohus on soovinud kostjalt teada, millises summas on kostja tasunud kohtumenetluse ajal elatist, kuid kostja 25. oktoobril 2025 esitatud krüptilisest vastusest ei ole seda võimalik välja lugeda. Kohus eeldab, et kostja on jätkanud elatise tasumist 139 eurot kuus. Siiski märgib kohus, et selle lahendi täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatisega.
16.Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. See tähendab aga seda, et lapse kulusid saab kanda vaid sellest rahast, mida vanemad ise reaalselt teenivad kas siis töötasuna või praegusel juhul siis töövõimetu kostja töötutoetusest ning hageja seadusliku esindaja osalise töövõimetoetusest ning täiendavast töötasust, mida ta teenida saaks. Kui hageja vanemad elaksid koos, oleks nende sissetulek siiski ainult see osa, mille teenimiseks lapsevanemad võimelised on, ning sellest tuleb ülal pidada ka alaealine hageja.
17.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi elatise suurendamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus muudab varasemalt välja mõistetud elatise suurust ja muudab elatise suuruse kehtiva elatise miinimummäära 1⁄2 ulatuseni alates hagiavalduse esitamisest, so 4. märtsist 2025. Elatise suuruse muutmiseks annab kohtu hinnangul aluse see, et kostja sissetulek (töövõimetuse toetus) on suurenenud, kuid samas on tema tervis halvenenud ning tema
2-25-3366 kulutused ravimitele on suurenenud, mistõttu ei ole võimalik elatist suurendada üksnes aritmeetilise arvestusega, et kostja töövõimetoetus on suurenenud.
18.Kohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel võtnud aluseks elatiskalkulaatori, mis on leitav: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Seega muutub elatis iga aastal
1.aprillil. Edaspidi tuleb kostjal endal elatiskalkulaatori abil välja selgitada elatise suurus alates 1. aprillist. Sellest arvutuskäigust tuleb kostjal elatist tasuda pooles ulatuses.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.