X hagi Y ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
30.10.2025
vas tu
Kostja: Y (isikukood XXX)
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et Xl puudub ülalpidamiskohustus Yu suhtes.
3.Vabastada X Yu ülalpidamiskohustusest.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavaldus ja hagi põhjendused
1.X (hageja) esitas 16.07.2025 Harju Maakohtule hagi Yu (kostja) vastu ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada hageja ülapidamiskohustuse puudumine kostja suhtes ja vabastada hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuna kostja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja kantud menetluskulud kostjalt välja.
Hageja vanemad on Q ja kostja Y. Hageja vanemad elasid koos alates 1999. aasta juulist kuni 2007. aasta jaanuari lõpuni, kui hageja ema nõudis kostja lahkumist hageja emale kuuluvast korterist kostja alkoholismi tõttu. Hageja vanemad abielus ei olnud. Kuni 2002.a. oli hageja vanemate elukoht Tallinnas Mustamäel, 2002.a. augustis kolisid hageja vanemad xxx, Harjumaale. 2017. aasta mais esitas hageja ema Harju Maakohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks kostjalt. Kostja on väga ebamõistlikult käitunud, hoolimata korduvatest torpeedosüstidest ja organismi puhastustest Wismari haiglas, korduvatest psühhiaatriahaiglas viibimistest, on ta jätkanud joomist, omamata tänaseks kindlat elukohta. Ta on pikemat aega tarvitanud alkoholi ja hulgaliselt erinevaid psühhiaatrilisi ravimeid koos. Kooselu alguse ajaks 1999. aastal oli kostja oma väitel umbes aasta kaine olnud ja lubas kaineks ka jääda. Mõne kuu pärast aga sattus kostja joomatsüklisse, mille möödudes sai torpeedosüsti. Järgnes viibimine Tallinna Psühhiaatriahaiglas. Siiski möödusid järgnevad aastad (2000-2002) enamvähem normaalselt, üks nädal oli Tallinna psühhiaatriahaiglas viibimist depressiooni tõttu. 2002.a müüs hageja ema oma Tallinna korteri mitmel põhjusel, muuhulgas kostja võlgade maksmiseks. Hageja ema ostis korteri xxx Harjumaal. 2003. aasta suvel, pärast hageja ema lapseootele jäämist, hakkasid kostjal tulema uued joomatsüklid. Kostja sai uue torpeedosüsti, mõju seekord pool aastat. Iga järgnev torpeedosüst oli lühema mõjuga ja iga uus joomatsükkel järjest pikem ja tsüklid sagenesid. Anonüümsetesse alkohoolikutesse ta ei läinud. Kostja oma sõnul kodeerimine hüpnoosi abil (xxx Ravikeskus, dr A) talle ei mõjunud, seda ta proovis enne kooselu hageja emaga. 2006. aasta detsembris oli kostja saanud järjekordse torpeedosüsti, millele järgnes kahe nädala pärast pikk joomahoog. Nüüd nõudis hageja ema kostja lahkumist hageja ema korterist. Hageja oli siis veidi alla kolme aasta vana. Perele kostja tol perioodil raha ei toonud. Kostja läks xxx oma vanemate juurde. Ühest küljest oli kostja näol tegu haige inimesega, teisest küljest tuli aga koos alkoholiga kostjal välja väga ebameeldiv ellusuhtumine – tema jaoks oli joomine auasi ja naised (hageja ema ja kostja ema) pidagu teda üleval ja nähku vaeva, et joodik oleks soojas toas ja hoolitsetud. Kalduvus teiste kulul elada oli kostjal ka kainuse perioodil (1999-2002), kuid siis ta vähemalt tegi tööd, vahendas ja organiseeris oma äriühingu (MMM) alt. Kostja suur ego ja ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang põhjustasid oma äriühingu väliste töökohtade sagedast vahetumist mainitud ajaperioodil. Hageja sai 26.05.2025 xxx Linnavalitsuselt e-kirja, millega teda kohustati vastama 02.06.2025, et mida hageja on teinud kostja ülalpidamisega seoses või kas ta on pöördunud kohtu poole. Hageja kirjutas vastuse, mis sisaldas ülilühikeses vormis käesoleva hagi sisu. Hageja ema, Q, tõendab lisatud kontoväljavõtete kaudu, et kostja Y ei täitnud oma lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Eluasemekulud, side, elekter, söök jm esmatarbekaubad ning meelelahutus olid hageja ema kanda. Hageja ema oli sunnitud korduvalt pöörduma elukohajärgsesse valda (alates 2002. aastast elukoht xxx vald) toimetulekutoetuse saamiseks. Kuusalu vald vähendas toimetulekutoetuse määra hageja pere jaoks, selleks, et hageja ema mõjutaks kostjat tööle asuma. Seda hageja ema ei suutnud, tööle kostja ei läinud. Kostja oli vormiliselt tööl talle ja oma emale kuuluvas osaühingus MMM. Samas OÜs oli tööl ka hageja ema perioodil sept. 2002 kuni okt. 2006, palk oli pool kehtivat alampalka. Kas ja kui palju kostja sealt palka sai, pole hagejal ja hageja emal teada. Pere
ülalpidamiseks kostja raha ei andnud. Rahaliselt abistasid hageja vanavanemad E ja M. Kostja ema, E tegi viimase kande septembris 2011. Mõned juhutööotsad kostja tegi, kuid see palk jäi talle kõik endale. Samuti ei osalenud kostja vähimalgi määral majapidamistöödel – remont, ehitus, tööd aiamaal, seda nii algusaja kainel perioodil (1999-2002) kui ka hiljem. Küll aga oli kostja suuteline organiseerima töömehed, tingimusel, et maksab hageja ema. Mingil määral hooldas kostja oma autot, kasutatud Žiguli'd, makstes ise remondi, bensiini ja muude kulude eest. Palju kostja kuludest maksis kinni tema ema (näiteks uued hambad, ravimid, sh torpeedosüstid). Suurem osa päevadest möödusid kostjal kodus magades või juues sõprade pool, sageli mitmeid päevi järjest. 2007. a. jaanuari lõpus lahkus kostja hageja ema korterist, kolides xxx linna oma vanemate juurde. 2014. aastal suri kostja ema E. 17.05.2017 esitas hageja ema hagiavalduse lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Sellele järgnes Harju Maakohtu 04.09.2017 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-17-8123. 28.05.2019 müüs hageja ema temale ja kostjale kuulunud MTÜ V arendus omanduses olnud kinnistu. Saadud summast pool läks hagejale ja pool kostja ülalpidamiseks kolmanda isiku kontole, kuna kostja suhtes olid käimas täitemenetlused. Hagejale läinud osa 1600 eurot läks kirja kohtutäituri juures kui kostja (elatisvõlgniku) enda makstu. 17.06.2025 seisuga on kohtutäituri vahendusel laekunud elatist 9666,58 eurot, võlg on 2494,35 eurot. Hageja on 21-aastane, õpib X Kõrgkoolis ja elab õppeperioodil oma emapoolse onu T juures Tallinnas Mustamäel. Hageja käib töövõtulepingu alusel väikese koormusega tööl A OÜ-s ja saab ka õppetoetust. Hagejal on õiguslik huvi kostja suhtes ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks, kuna kostja ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ning kostja ise on oma käitumisega end pannud olukorda, kus tal puuduvad vahendid ja suutlikkus enda ülalpidamiseks, seega on äärmiselt ebaõiglane nõuda hagejalt kostjale ülalpidamist. Kostja seisukoht
2.Kostja kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohus kuulas Yu ära 30.10.2025 telefoni teel. Y teadis, et tütar X on esitanud kohtule hagi, aga ta ei teadnud, mis on hagi sisuks. Kohus selgitas Yule hagi sisu. Yu sõnul on ta tütart toetanud küll, elatismiinimum oli peale pandud, iga kuu võeti maha, summasid täpselt ei tea. Teab, et raha võeti arvelt kogu aeg. MTÜ V kinnistu sai ka maha müüdud lapse jaoks. Teised maad lasi Y kõik maha müüa, „kõigest ilma vist olen“. Y viibib rehabilitatsioonikeskuses MTÜ W alates 03.10.2025, enne seda xxx linnas suvekodus saunas ja enne seda veel Lootuse külas ja Päästearmees. Tööl käis viimati siis, kui nägi, kui silmanägemine oli korras. Y ei tea, palju tal sissetulek on – nii palju kui töötukassast ja sotsiaalkindlustusametist tuleb ja ka see võetakse kõik ära. Kui elas , läks kõik vanema poja kätte. Pole tükk aega mingit raha näinud. Ei tea, kas rahast piisab praeguse rehabilitatsioonikeskuse eest tasumiseks. Y ei oska aastat öelda, millal viimati elas koos naise ja lapsega, ilmselt 15 või rohkem aastat tagasi. Oma panuse osas lapse kasvatamisse (kas on nt lasteaeda viinud, arsti juurde viinud, süüa valmistanud, magama pannud, jalutanud, mänginud jne) vastas, et oli kogu aeg lähedal, lasteaias mõned korrad on käinud. Möönab, et oleks võinud rohkem lapsega tegeleda. Selgitab, et käis siis ema ettevõttes tööl, nii kujunes välja. Tunnistab, et alkoholiga oli siis ka probleeme. Väidab, et suhtleb tütrega siiani. Viimati kohtus tütrega siis, kui elas xxx ema korteris, käis tütrega koos xxx ujulas ujumas. Sellest kohtumisest on nüüd mitmeid mitmeid aastaid. Yu sõnul ei tulnud tütar teda vaatama, kui Y oli Lille turvakodus, ei julenud külla sinna tulla. Telefoni teel on Y oma tütrega suhelnud, viimati käesoleval kuul, rääkisid pikalt. Y on enda sõnul teadlik, kuidas tütrel läheb, teab, et õpib meditsiiniõeks. Tütre emaga pole suhelnud. Vanem poeg on ainus, kes on aidanud. Käesoleval kuul pole pojaga eriti suhelnud, pole eriti vajadust olnud. Ülalpidamiskohustuse täitmise osas
selgitab, et Yut ei lastud lapse juurde, ei saanud vajalikul määral tema elus osaleda ja ülal pidada. Kas tema tütrelt oleks õiglane tema ülalpidamist küsida, vastas Y, et xxx linna poolt tema kulude kandmine oleks ausam.
3.Kohus tegi järelepärimise xx linnale. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmetel on Eesti Töötukassa 05.08.2025 otsusega hinnanud Yu töövõime puuduvaks kuni 16.01.2030, makstes talle töövõimetoetust (puuduva töövõime korral 100% ehk 21,74 eurot päevas) keskmiselt 652,20 eurot kuus ja Sotsiaalkindlustusamet on 18.08.2025 otsusega nr P26-2025-329149 tuvastanud Yu puude raskusastme raskeks kuni 16.01.2030, makstes talle puudega tööealise inimese toetust 50 eurot kuus. xxx Linnavalitsus ei oma informatsiooni Yu täitemenetluses kinnipeetud summade osas. Y seenior on Iisaku rehabilitatsiooni keskuses alates 3.oktoobrist. xxx Linnavalitsusel puudub teave MTÜ X kohamaksumuse ja Yu sissetulekute ühilduvuse osas, sest tegemist ei ole sotsiaalhoolekande seaduse järgse väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenusega, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Seoses Yu ebamõistliku käitumise ja korduvate pöördumistega nii xxx linnavalitsuse, kui teiste asutuste poole (hooldekodud, Lootuse küla, Päästearmee, kirikud, politsei, meditsiiniasutused jm) ning tulenevalt perekonnaseaduse § 96 lõikest 1 palus xxx Linnavalitsus 26.05.2025 ekirjalikult kõigil ülalpidamiskohustuslastel (J, X, Y, K, B) teavitada, kuidas on nad oma isa toetanud ja teda abistanud või mis põhjusel nad seda ei ole teinud. Kontakteerusid kõik viis ülalpidamiskohustuslast, kelledest kolm esitasid xxx Linnavalitsusele samasisulised täiendava teabe päringud, üks lubas pöörduda kohtu poole ning üks reaalselt abistab isa oma äranägemise ja võimaluste piires. Juhul, kui Y peaks suunduma üldhooldusteenusele tulevikus ja tema sissetulekutest jääb kohatasu tasumisel puudu ka pärast omavalitsuse piirmäära (näiteks xxx linnas on xxx Linnavalitsuse 21.06.2023 määrusega nr 4 “Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära kehtestamine” piirmääraks 650 eurot ühe teenusesaaja kohta kalendrikuus) tasumist ning ka väiksema sissetuleku hüvitise ja käiberaha mahaarvamist, siis täiendava rahastuse saamise taotlusega omavalitsuse poole pöördudes vaadeldakse abivajaduse hindamisel muuhulgas ka potentsiaalse teenuse saaja vara ja ülalpidamiskohustuslaste maksevõimekust. Pöördumine omavalitsuse poole ei ole ilmtingimata vajalik, näiteks kui isik või tema lähedased soovivad tasuda teenuse eest täies ulatuses ise. Eeldatavalt jaotavad ülalpidamiskohustuslased perekonna kohustused solidaarselt oma elulaadist lähtudes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 103 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige ka juhul, kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. X on Yu täisealine tütar ja tal on ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
7.Kohus leiab, et X tuleb Yu ülalpidamiskohustusest vabastada, kuna kohustuse täitmist on temalt äärmiselt ebaõiglane nõuda. Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1) vastuolus eeldada täisealise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu ja täitmist vanema ees, kes omapoolset kohustust lapse ees täitnud ei ole. Äärmiselt ebaõiglane on nõuda ülalpidamiskohustuse (hoolduskulude) täitmist lapselt, kelle roll lapse kasvatamisel on olnud vähene. Vähest rolli hageja kasvatamisel on kostja ka tunnistanud. Hageja vanemate kooselu lõppes 2007. aastal, kui hageja oli vähem kui 3-aastane. Pangakonto väljavõtetest ei nähtu kostja poolt hagejale elatise vabatahtlikku tasumist. Pärast elatise väljamõistmist 2017. aastal on elatist õnnestunud kohtutäituri kaudu välja nõuda peamisel tänu kinnisvara müügile. Lisaks ei saa olla kahtlust selles, et kostja abivajadus on tingitud eelkõige tema enda käitumisest, alkoholi liigtarvitamisest.
8.Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et hagejal puudub Yu ülalpidamiskohustus. Hageja tuleb ülalpidamiskohustusest vabastada.
9.Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
10.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et tegemist on perekonnaasjaga ja kostja on abivajadusega, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.