2-25-4062/20 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2-25-4062 Hagiavalduse kohaselt on hageja A.J T.T ja kostja N.E ühine laps, sündinud XXX a. Hageja elab koos emaga. Kostja elab eraldi ja hagejal puudub kontakt kostjaga. Tartu Maakohtu 03.10.2010. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati kompromiss, mille kohaselt peab kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatist 168,22 eurot (2632 krooni) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 09.09.2025. a). Kohtulahendi tegemisest on möödunud ca 15 aastat, elu on kordades kallimaks läinud ja hageja vajadused on suurenenud. Hageja igakuised kulud ühes kuus on 475 kuni 500 eurot, sh eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30-40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50-60 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot, trenn ja taskuraha 30-40 eurot. Aprillist alustab hageja ka autokooliga, millega kaasnevad lisakulud. Hageja ema sissetulekuks on töötasu 1200 eurot. Peres kasvab koos hagejaga kokku kolm last. Hageja on lastest vanim ja temale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Perele makstakse ka lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus suurendaks kostja poolt hagejale makstavat elatist alates 2025. aasta märtsist kehtiva elatismiinimumini. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Arvestades, et hageja vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel on kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi miinimumelatiseks 264,24 eurot. Hageja leiab, et kostja ei ole põhistanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust mõista elatise välja miinimumist väiksemas summas. Kostja tugineb hagile vastu väites sellele, et ta tasub lisaks elatisele hageja elukohaks oleva korteri igakuiseid laenumakseid ja kindlustusmakseid ning kommunaalkulusid pooles ulatuses. Hageja märgib esiteks, et kostja ei ole maksnud 03.10.2010. a kohtumääruse alusel elatist, elatise sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus ja täitetoimiku andmetel oli kostjal 13.08.2025. a seisuga elatise võlgnevus summas 20 316,11 eurot ja elatisabi võlgnevus riigile 8095,34 eurot. Seega on väär kostja väide, et ta on hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Iseenesest ei vaidlusta hageja seda, et kostja on tasunud hageja elukohaks oleva korteri laenumakseid, kindlustusmakseid ning ka kommunaalmakseid. Samas korteri kaasomanikud on hageja ema ja kostja, elatise nõudes on aga õigussuhte poolteks hageja kui laps ja kostja. Seega ei saa kostja poolt kantud kaasomandi kulutuste nõuet hageja elatise nõudega tasaarvestada. Kui ka vanemate vahel oleks taoline kokkulepe sõlmitud, siis ei võta see lapselt õigust nõuda toimetulekuks elatist. Kostja vastuväited hageja kulude suurusele on alusetud. Kuna hageja nõuab elatise suurendamist miinimumini, siis ei pea ka hageja oma vajaduste suurust tõendama. Kuna hageja elab koos emaga vanemate kaasomandis olevas korteris, siis saab hageja eluruumis elades kasutuseeliseid, mida saab elatise nõudmisel hageja eluasemekulude määramisel arvestada. Samas ei saa lähtuda kasutuseelise väärtuse arvutamiseks kostja poolt tasutud laenumakseid ja kulusid, vaid lähtuda tuleb eluruumi kohalikust keskmisest üürihinnast, arvestades ka teisi eluruumi kasutajaid. Kinnisvara portaali kv.ee andmete kohaselt on sarnase asukohaga värskelt renoveeritud väga heas seisukorras korteri üürihinnaks keskmiselt 500 eurot. Hageja elab korteris, mis vajab remonti ja mille seisukord on ülaltoodud variandist halvem, mistõttu ka korteri üürihind oleks palju väiksem. Kuid isegi kui võtta korteri võimaliku üürihinnaaluseks 500 eurot, siis ka sellisel juhul oleks sellest kostja osaks pool, sest korter on vanemate kaasomandis 1⁄2 mõttelistes osades. Hageja elab korteris koos ema ja kahe vennaga. Seda arvestades on hageja tegelik kasutuseelis veelgi väiksem ja moodustab üürihinnast vaid 1⁄4 osa summas 62,50 eurot (250/4). Arvestades, et kostja oli kohustatud tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissiga tasuma elatis summas 168,22 eurot, siis ka kasutuseelise arvestamise juhul (168,22+62,50 =230,72) on kostja panus PKS § 101 sätestatud elatise miinimummäärast väiksem. Hageja märgib ka, et käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, mil kostja korteri osa on võlgnevuste tõttu arestitud ja välja kuulutatud enampakkumisel müük.

2.KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED Kostja, N.E hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on ta andnud hagejale ülalpidamist alates sünnist nii vahetult kui ka elatise maksmise teel. Hageja elab juba viimased 15 aastat koos oma ema T.T ja viimase abikaasaga hageja ema ja kostja kaasomandisse kuuluvas korteris Nõo alevikus XXX. Hageja elukohaks olev korter on ostetud kostja poolt võetud laenuga. Korteri kasutamise eest ei ole hageja ema ja tema abikaasa tasunud kostjale üüri ega kasutuseeliseid. Veelgi enam, kostja tasub hageja elukohaks oleva korteri igakuiseid laenumakseid ja kindlustusmakseid ainuisikuliselt ning korteri kommunaalmakseid võrdselt hageja emaga. Seda vaatamata asjaolule, et korteris elab lisaks hagejale ja tema emale, viimase abikaasa ja uus laps. Hageja elukohaks oleva korteri igakuine laenumakse on suuruses 231,05 eurot ja kindlustusmakse summas 23,34 eurot. Kostja on tasunud korteri laenumakseid alates 2007. aastast kokku summas 44 856,12 eurot, kindlustusmakseid kokku summas 2918,82 eurot ja kommunaalkulusid summas 13 772,31 eurot. Kusjuures korteris elab lisaks hagejale ja tema emale ka viimase abikaasa ja uus laps. Mistahes üüri või kasutuseeliseid ei ole hageja ema ja tema abikaasa kostjale tasunud. See tähendab, et hageja ema on saanud oma uue perega elada kostja kulul juba viimased 15 aastat. Kostja on taganud hagejale elukoha ja tasunud sellega seotud kulud. Lisaks laenumaksetele ja kindlustusmaksetele, tasub kostja hageja elukohaga seotud kommunaalkulusid pooles ulatuses, kuigi korteris elab lisaks hagejale veel 3 inimest. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku vahemikus 475-500 eurot. Hageja emale laekub igakuiselt riiklik lapsetoetus summas 80 eurot ja lasterikka pere toetus summas 450 eurot. See tähendab, et 80 euro ulatuses saab hageja igakuiseid vajadusi katta lapsetoetuse arvel ja 75 euro ulatuses (225/3) lasterikka pere toetuse arvel. Isegi, kui hageja igakuised vajadused on kokku maksimaalselt 500 eurot, saab riiklike toetuste arvel katta hageja vajadusi kokku summas 155 eurot (80+75). Vanemate osalus hageja kulude katmisel on seega 500 – 155 eurot ehk 345 eurot kuus. Arvestades, et vanematel on võrdne kohustus oma lapsi üleval pidada, oleks kummagi vanema kanda hageja kulud summas 172,5 eurot (345/2) kuus. Seega, ei ole hageja igakuised vajadused sedavõrd suured, mis tingiksid elatise tasumise kostja poolt suuremas ulatuses, kui 172,50 eurot kuus. Arvestades, et kostja tasub lisaks kehtivale elatisele summas 168,22 eurot kuus hageja eluasemega seotud laenumakseid summas 231,05 eurot ja kindlustusmakseid summas 23,34 eurot kuus ning panustab võrdselt igakuiste kommunaalkulude kandmisesse, ei ole põhjendatud kehtiva elatise suurendamine mingil määral. Vastupidi, olukorras, kus kostjal on hageja ülalpidamisega seoses kulusid, mille kandmises hageja ema ei osale, esineb alus hoopis elatise vähendamiseks. Seoses hageja igakuiste kuludega, vaidleb kostja vastu hagiavalduses toodud eluasemekuludele, kuna neid, välja arvatud elekter, tasub kas kostja ainuisikuliselt või siis võrdselt hageja emaga. Hageja eluasemekulud, mille tasumises peaks kostja osalema, ei ole mingil juhul 80 eurot kuus. Selle võrra väheneb hageja igakuiste vajaduste suurus veelgi. Selleks, et hageja saaks nõuda PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatist summas 264 eurot kuus, peaksid hageja kulud olema suuruses, mis vastaksid vähemalt kahekordsele miinimumelatisele (528 eurot) + lapse toetusele (80 eurot) + hagejale langev osa lasterikka pere toetusest (75 eurot). Kokku peaksid hageja igakuised kulud olema vähemalt summas 683 eurot. Hageja on märkinud, et tema igakuised vajadused on maksimaalselt 500 eurot, millest tuleb täiendavalt elamiskulud maha võtta, kuivõrd need kannab kostja. Ebaõige ja pahatahtlik on hageja väide, nagu ei oleks kostja üldse hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Kohtutäitur on kinnitanud, et täitemenetluse raames on kostja kontolt tasutud hagejale elatist kokku summas 4143,71 eurot ja elatisabina on hageja ülalpidamiseks tasutud elatist kokku summas 8095,34 eurot.

3.4.Poolte vahel 2010. aasta oktoobris kompromissi sõlmimise ajal kehtis PKS § 101 lg 1, mille kohaselt ei võinud elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 oli kehtestatud alates 1. juulist 2009. a kuni 31.12.2010. a kuutasu alammääraks 4350 eurot. Seega oli poolte kompromissi sõlmimise ajal, 2010. aastal miinimumelatis 2175 krooni (139 eurot). Pooled leppisid kompromissiga kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 2632 krooni (168,22 eurot), mis on miinimumist veidi suurem summa (457 krooni, s.o 29,20 eurot rohkem). Samas lepiti kokku kindel elatise summa ega määratud elatise suuruse muutumist vastavalt miinimumelatise muutumisele. 01.01.2022. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.2022. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaotub pere kolme lapse vahel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja kostja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades alates 2025. aasta 1. aprillist elatis hagejale 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – (225/2)/3=304,24; 304,24- (80/2)=264,24). Seega on 2010. aastal kohtuliku kompromissiga kokkulepitud elatis, s.o 168,22 eurot väiksem, kui käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Kohus leiab aga, et antud juhul ei anna see alust elatise muutmiseks. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

2-25-4062 PKS §-s 101 alusel arvutatud elatis katab eelduslikult ka lapse miinimum eluasemekulud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab korteris, mis kuulub tema ema ja kostja kaasomandisse 1⁄2 mõttelistes osades ning kostja maksab korteriomandi soetamiseks võetud laenumakseid ja kindlustusmakseid, samuti kommunaalmakseid. Iseenesest nõustub kohus hagejaga selles, et kostja poolt kaasomandile tehtud kulutusi ei saa elatise nõudega tasaarvestada. Samas leiab kohus, et elatise määramisel on põhjendatud arvesse võtta seda, et korter, kus hageja elab kuulub hageja vanemate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ning kostja maksab eluaseme soetamise laenumakseid ja samuti kommunaalkulud vähemalt pooles ulatuses. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse vajaduste, sh eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et kostja rahuldab hageja eluasemevajadused vahetult ning seega ei ole põhjendatud eluasemekulusid elatise suuruse määramisel arvestada. PKS § 101 alusel miinimumelatise arvutamisel saab eeldada, et lapse kulud on kahekordne miinimumelatis (2 x 264,24=528,48 eurot) + lapsetoetus (80 eurot) + pool lasterikka pere toetusest hagejale langev osas (450/2/3=75 eurot), s.o kokku kulud 683,48 eurot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku maksimaalselt kuni 500 eurot kuus, sh eluasemekulud 80 eurot. Kui arvestada, et hageja vajadused on kaetud lapsetoetuse (80 eurot) ja lasterikka pere toetuse arvel temale langevas osas (75 eurot), siis on kulude summa, mida vanemad peaksid võrdes osas kandma 345 eurot, sh kostjale langev osa 172,50 eurot. Kui arvestada ka, et kostja kannab vahetult vähemalt pool hageja eluasemekuludest, siis on see summa, mida kostja peab kandma veelgi väiksem ja jääb samasse suurusjärku elatisesummaga, mida kostja 10.03.2010. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt peab hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni maksma (168,22 eurot). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei ole alust 10.03.2010. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist suurendada ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevas elatise muutmise vaidluses ei oma tähtsust see, millisel viisil ja mis ulatuses on kostja 10.03.2010. a kohtumäärust varasemalt elatise maksmise osas täitnud. Seega ei anna kohus ka sellele hinnangut ega käsitle poolte poolt vastava asjaolu tõendamiseks esitatud tõendeid. Kui kostja ei ole lahendit kohaselt täitnud, siis on õigus jätkuvalt nõuda sisse elatise võlga täitemenetluses. Menetluskulude jaotus