lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-7611/5

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-7611/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-7611

Tsiviilasi

Don-Maximilian Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. mai 2016. a määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Don-Maximilian Jaegeri määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Don-Maximilian Jaeger (isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. mai 2016. a määrus muutmata ja Don-Maximilian Jaegeri määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tartu Maakohtusse saabus 13. mail 2016. a Don-Maximilian Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks. Avalduse kohaselt soovis Don-Maximilian Jaeger enda esindamist haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses selleks, et esitada kinnipeetava transporditingimuste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu. Taotluse kohaselt soovib avaldaja esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et tema suhtes on transporditingimuste rikkumisega pandud toime inimõiguste rikkumine ja inimväärikuse alandamine. Taotleja on läbinud kahjuhüvitamistaotluse menetluse, millele vastustaja (Tartu vangla) on vastanud 02.05.2016.a.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Tartu Maakohus keeldus 16. mai 2016. a määrusega võtmast menetlusse Don-Maximilian Jaegeri taotlust riigi õigusabi saamiseks. Menetluskulud jättis maakohus Don-Maximilian Jaegeri kanda. Maakohus asus seisukohale, et asi, mille lahendamiseks avaldaja riigi õigusabi soovib, kuulub lahendamisele halduskohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 2 sätestab, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Seega jättis kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Don-Maximilian Jaeger esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes ringkonnakohtul maakohtu määrus tühistada ja kas rahuldada taotlus riigi õigusabi saamises või edastada taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtule lahendamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) möönab määruskaebuse esitaja, et taotlus oleks tulnud esitada halduskohtule, kuid maakohus on kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel rikkunud menetlusnorme; 2) pidanuks maakohus leides, et isik on esitanud taotluse või kaebuse kohtule, kelle pädevusse asi ei kuulu, edastama taotluse sellele kohtule, kelle pädevusse kuulub asja lahendamine. Seega oleks maakohus pidanud edastama taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtule; 3) kuna maakohus ei väljastanud määruskaebuse esitajale koopiat esitatud riigi õigusabi taotlusest, siis puudus määruskaebuse esitajal võimalus koheselt ise esitada uus riigi õigusabi saamise taotlus pädevale kohtule ehk halduskohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Maakohus on käesoleval juhul asunud õigesti seisukohale, et asi, mille lahendamiseks avaldaja riigi õigusabi soovib, kuulub halduskohtu pädevusse. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on oma 27. mai 2009. a lahendis selgitanud, et kohus peab lahendama taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes. Selline kohustus on kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel.
6.Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses tuleb seevastu RÕS § 10 lg 2 kohaselt esitada halduskohtule. Käesoleval juhul nähtub taotluse sisust, et isiku tegelik eesmärk on pöörduda halduskohtusse. Taotluses märgitu kohaselt on taotleja juba läbinud kahjuhüvitamise taotluse menetluse, millele vastustaja Tartu vangla on oma 02.05.2016.a kirjaga nr 1-13/34-2 vastanud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene maakohtule kohustust edastada halduskohtule avaldusi, mis on ekslikult adresseeritud maakohtule, ent kuuluvad tegelikult halduskohtu pädevusse. Ehkki maakohtu poolt halduskohtule avalduste edastamine ei ole iseenesest ka välistatud, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust asjaolu, et käesoleval juhul maakohus seda võimalust ei kasutanud. Alusetu on etteheide maakohtule, mille kohaselt ei väljastanud maakohus määruskaebuse esitajale tema enda poolt koostatud ja kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse koopiat.
8.Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on riigi õigusabi taotlus ka sisuliselt perspektiivitu. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesoleval juhul on taotleja sõnaselgelt märkinud, et soovib mittevaralise kahju hüvitamise nõude, millisel eesmärgil seadus riigi õigusabi andmist ei võimalda. Eeltoodut arvestades on maakohus jätnud õigesti taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium