Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.10.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-15549
Tsiviilasi
O. N. hagiavaldus A. N., M. N. ja A. N. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes A. N., M. N., A. N. vastuhagi O. N. vastu elatise muutmiseks Kostja I osas 1964,25 eurot, kostja II osas 1964,25 eurot, kostja III osas 1964,25 eurot/vastuhagis vastuhageja I osas
Tsiviilasja hind
478,62 eurot, vastuhageja II osas 478,62 eurot, vastuhageja III osas 892,89 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja (vastukostja): O. N. (isikukood XXX)
esindajad
Hageja lepinguline Golovenko
esindaja:
vandeadvokaat
Roman
Kostja I (vastuhageja I): A. N. (isikukood XXX) Kostja II (vastuhageja II): M. N. (isikukood XXX) Kostja III (vastuhageja III): A. N. (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja: I. N. Kostjate riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Eelistung 07.05.2024, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 130 eurot kuus. 2.2 Välja mõista O. N.lt M. N. kasuks elatis alates 02.11.2023 kuni M. N. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 130 eurot kuus. 2.3 Välja mõista O. N.lt A. N. kasuks elatis alates 02.11.2023 kuni
täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 130 eurot kuus.
2023 aasta alguses tekkisid hagejal tõsised terviseprobleemid ning alates 05.02.2023 on temal tuvastatud keskmine puue ning määratud töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Hageja töötas OÜ-s B XXX ametikohal. Tervise probleemide tõttu lõpetas hageja tööandja temaga töölepingu alates 30.06.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Eesti Töötukassa võttis hageja töötuna arvele 14.07.2023 ning hagejale oli määratud töötuskindlustushüvitis. Hageja varaline seisund ja muud faktilised asjaolud on võrreldes Pärnu Maakohtu 05.02.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr XXX tegemise ajaga oluliselt muutunud. Hagejal on tõsised probleemid tervisega ja seetõttu ei saa hageja tööd leida. Hageja varaline seisund on väga kehv. Hageja saab Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust suuruses 28,64 eurot, Eesti Töötukassalt töövõimetoetust ca 576 eurot. Samuti saab hageja ajutiselt Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, mille suurus alates 29.10.2023 on 15,98 eurot päevas, ehk 479,40 eurot kuus. Eesti Töötukassa lõpetab hagejale töötuskindlustushüvitise tasumise 16.01.2024. Hagejal on raske tasuda igakuiselt iga kostja ülalpidamiseks 268,25 eurot. Hageja leiab, et elatise suurus on ebamõistlik suur. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist iga kostja osas 50 euroni. Kostjate vastus ja vastuhagi Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad selgitavad, et nad nõuavad seadusest tulenevat elatise miinimumi. Kostjad vajavad igapäevaselt elamiseks toitu, elamispinda (sh vett, elektrit, kütet, internetti), hügieenivahendeid, ravimeid, kooliga on seotud kulutused, perega tehtavad ühisüritused, väljasõidud jms. Kostjatel on õigustatud huvi ja seadusest tulenev õigus saada elatist vähemalt miinimummääras. Arvestades tänast elukallidust ning eelkõige seda, et toiduainete hinnad on oluliselt kasvanud, kulub toidule varasemate aastatega võrreldes rohkem raha. Ei saa eeldada, et lapsed hakkavad vähem sööma, vaid isa peab täitma oma ülalpidamise kohustust miinimummääras, et laste põhivajadused saaksid täidetud. Kostjad leiavad, et 50 eurot ühes kuus lapse kohta, on ilmselgelt ebapiisav elatisraha. Selle eest saab minimaalselt ühel korral toidupoes käia ja ühele lapsele poole nädala toidu osta. Kummastavad on hageja väited tema maksejõuetuse kohta. Hageja ei ole veenvalt ega põhjalikult tõendanud, miks tuleks elatist kuni 50 euroni vähendada. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on võimeline elatist maksma. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest perioodi eest 01.08.2023-19.10.2023 nähtub, et hageja kontol olid rahalised vahendid summas 5 979,57 eurot. Hageja on 03.08.2023 oma pangakontolt sularahas välja võtnud 3000 eurot. Samuti nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest, et isikule tasus Sotsiaalkindlustusamet hüvitist 04.08.2023 ja 05.09.2023 summas 28,64 eurot; Eesti Töötukassa maksis hüvitist summas 576,60 eurot 04.08.2023 ja 07.09.2023 summas 725,50 eurot ning väljamakse summas 263,78 eurot 08.08.2023. Samuti on isik teinud 01.09.2023 enda kontole sularaha sissemakse summas
eurot.
oktoobrikuised laekumised Sotsiaalkindlustusametilt olid summas 28,64 eurot ja Eesti Töötukassalt summas 558 eurot ja 706,32 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest omakorda nähtub hageja võimekus lastele elatist maksta. Hageja ei ole tõendanud, et tema ei võiks töötada.
Tulenevalt levinud kohtupraktikast, on elatist võimalik vähendada lastetoetuste ja lahus elava vanemaga veedetud päevade võrra, kuid antud olukorras peavad kostjad vajalikuks selgitada, et nad ei soovi ega ole nõus hageja juures käima ega tema juures elama. Kostjad on sellises eas ja küpsusastmes, et on võimelised oma tegelikku tahet arusaadavalt väljendama. Aja jooksul on hageja kõigile osapooltele väga ilmekalt näidanud, et ta ei ole lastest huvitatud, ei ole laste elus kuidagi figureerinud ning üritas igati oma seadusest tulenevatest kohustustest kõrvale hiilida. Kostjad ei nõustu, et hageja terviseprobleemid on niivõrd tõsised, et ta ei suuda lihtsamat tööd teha. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et 2023 aasta alguses tekkisid hagejal tõsised terviseprobleemid ning alates 05.02.2023 on temal tuvastatud keskmine puue. Temale oli määratud töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Kostjad peavad oluliseks märkida, et hagejal on tuvastatud vaid keskmine puue perioodiks 10.04.2023 kuni 04.02.2024. Käesoleval hetkel ei ole hageja esitanud kohtule ainsatki kehtivat tõendit enda keskmise raskusega puude kehtivuse kohta. Hageja ei ole esitanud kohtule muid veenvaid tõendeid ning ka esitatud tõend töölepingu lõpetamise kohta ei kajasta hageja terviseprobleemide tõsidust sellisel määral, millest põhjal oleks võimalik asuda seisukohale, et hageja on täiesti töövõimetu. Hageja pole esitanud tõendeid enda varalise seisu kohta. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja ei võiks leida endale tööd, arvestades tema tervise omapära. Kostjate seisukohalt on hagejal piisavalt võimalusi teise töökoha leidmiseks. 01.07.2024 esitatud ja 14.08.2024 täiendatud vastuhagis märkisid kostjad, et vaidlust ei ole selles, et lapsed elavad emaga ning isaga kontakt puudub. Vaidlust ei ole ka selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Elatise välja mõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Kuivõrd vastukostja vastuhagejaid ei ole seadusest tuleneval määral ülalpidanud, vastuhagejad on seisukohal, et vastukostjal on kohustus tasuda vastuhagejatele elatist alates 01.01.2022 PKS § 101 lg 3-lg 5 toodud määras. Eeltoodust tulenevalt palusid kostjad välja mõista hagejalt elatise alates 01.07.2024 miinimummääras. Vastus vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. 13.12.2022 tekkis hagejal peaajuinfarkt (pea)ajuarterite tromboosi tõttu ning hageja oli kiirabiga toimetatud haiglasse. Alates sellest ajast halvenes hageja terviseseisund oluliselt, st et hageja kaotas täielikult töövõime. Eesti Töötukassa 03.04.2023 otsusega on hagejal tuvastatud puuduv töövõime alates 02.03.2023 kuni vanaduspensionieani ja talle oli määratud töövõimetoetus ca 576,60 eurot (mõnedel kuudel toetuse suurus on vähem) ning sotsiaaltoetus 28,64 eurot. 2024. aastal (alates maist) on töövõimetoetuse suurus 617,10 eurot või 637,67 eurot (sõltuvalt kuu pikkusest), s.o 20,57 eurot päevas. Muud sissetulekuallikad ja vara kostjal puudub. Hageja varaline seisund on väga kehv.
Ajavahemikus 02.02.2023 kuni 03.04.2023 viibis hageja kodus ambulatoorsel ravil ning haiglas statsionaarsel ravil alates 03.04.2024 kuni 17.04.2024. Pärast haiglaravi ei ole hageja terviseseisund paranenud. Hagejal tekkisid juba kolm korda epilepsiahood (s.o 23.08.2023, 17.10.2023 ja 30.03.2024), mille tulemusel oli hageja kiirabiga toimetatud haiglasse, kus viibis iga kord statsionaarsel ravil. Hagejale lubatud füüsiline aktiivsus on ca 30 minutit päevas mõõdukaks kehaliseks koormuseks. Neuroloogi sõnul on hagejale keelatud igasugune pinge, kuna see võib tekitada krampe, hageja ei suuda üksinda hakkama saada ja elada, ei suuda ja tal on keelatud töötada. Hageja tarbib hulgaliselt ravimeid. Hagejal on tekkinud terviseseisundi halvenemise tõttu suured ja erakordsed kulutused ravimisele ja taastamisele. Hagejal on raske kulutusi katta enda jooksvate sissetulekute arvel. See olukord võib väga negatiivselt mõjutada terviseseisundi taastamise võimalust. Hageja tervisekulud kuus on ca 100-150 eurot ning muud igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (sh elekter, televisioon) ca 100 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot (hageja kaotas pärast insulti ca 15 kilogrammi ja vajab uute riiete ostmist), transpordikulud (kütus, bussipiletid) 25 eurot. Seega on hageja minimaalsed vajalikud kulud kuus ca 450-500 eurot. See tähendab, et elatis suuruses 50 eurot lapse peale on maksimaalne summa, mis hageja saab maksta. Hagejale osutab suurt toetust, sh hageja rahalist ülalpidamist, tema õde M. V., kes ostab hagejale vajalikud ravimid, toiduained ning kannab ka muud kulud. Kohtu põhjendused
lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
7.2 Kohus loeb tõendatuks, et hageja tervislik seisund ja majanduslik olukord on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvenenud. Sotsiaalkindlustusameti 10.04.2023 otsusega on hagejal tuvastatud keskmine puue kestusega 05.02.2023 kuni 04.02.2024 (dtl 196-197) ning 11.03.2024 otsusega keskmine puue kestusega 20.02.2024 kuni 22.12.2026 (dtl 199200). Eesti Töötukassa 03.04.2023 otsusega on hagejal tuvastatud puuduv töövõime alates 05.02.2023 kuni vanaduspensionieani (dtl 20-21). Nimetatud otsuse kohaselt on hagejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja rasked tegutsemispiirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Samuti nähtub, et häiritud on pikkade vahemaade läbimine, kehaasendi muutmine, istumine ning seismine ja ka esemete tõstmine ja kandmine ning täppisliigutuste tegemine. Kõnehäire tõttu on piiratud ka rääkimine. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tõendavad hageja halba tervislikku seisundit m.h ka muud hageja poolt esitatud dokumendid, s.h hageja töövõime hindamise eksperthinnang 07.02.2023 (dtl 210-234), insuldijärgne terviseplaan (dtl 235-236) ning erinevad kiirabi/haiglaravi/perearsti/taastusravi dokumendid (dtl 237-367). Eesti Töötukassa on 04.04.2023 määranud hagejale töövõimetoetuseks ühe kalendripäeva eest 16,3300 eurot (dtl 22-24). B OÜ on lõpetanud hagejaga töösuhte 30.06.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt terviseseisundi tõttu (dtl 180). 11.03.2024 Sotsiaalkindlustusameti otsusega on määratud hagejale puudega tööealise inimese toetus 28,64 eurot kuus perioodil 20.02.2024 kuni 22.12.2026 (dtl 25, 202-203). Perioodil 21.07.2023 kuni 16.01.2024 maksti hagejale ka töötuskindlustushüvitist 10,90 eurot kalendripäeva eest (dtl 30-32). Hageja on esitanud enda konto väljavõtte perioodist 01.08.2023 kuni 19.10.2023, millest nähtuvalt oli hagejal nimetatud perioodil laekumisi kokku summas 3692,72 eurot ning vabu vahendeid perioodi lõpuks 776,85 eurot (dtl 40-43). Samuti on hageja esitanud oma konto väljavõtte perioodist 01.10.2023 kuni 17.05.2024, millest nähtuvalt oli hagejal nimetatud perioodil laekumisi kokku summas 8366,72 eurot ning vabu vahendeid perioodi lõpuks 345,36 eurot (dtl 181-194). Samuti on hageja esitanud oma konto väljavõtte perioodist 18.05.2024 kuni 31.08.2024, millest nähtuvalt oli hagejal nimetatud perioodil laekumisi kokku summas 3156,34 eurot ning vabu vahendeid perioodi lõpuks 18,98 eurot (dtl 417-422). Kohus on teinud ka ise päringud erinevatele krediidiasutustele ja Maksu-ja Tolliametile kostja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et kostjale on 2024 aastal väljamakseid teinud üksnes Eesti Töötukassa 751,06 euro ulatuses (dtl 456-457). Hageja XXX AS-s oleva konto jääk oli 31.05.2025 seisuga 4,81 eurot ning 17 kuu jooksul oli sinna laekunud 13762,19 eurot, s.o keskmiselt ca 810 eurot (dtl 624-646). Kostja omab kontot ka XXX AS-s mille jääk oli 01.05.2025 seisuga negatiivne (dtl 654-657) ning XXX AS-s, mille jääk oli 5,55 eurot ja toimingud küsitaval perioodil puudusid (dtl 668). Hinnates kostja väljatoodut ja kontodelt nähtuvat, siis asub kohus seisukohale, et kostja ainukeseks regulaarseks sissetulekuks ongi olnud viimase aasta jooksul Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused keskmiselt 657,24 eurot kuus (kohus on keskmist arvestanud aastase perioodiga, s.o 01.06.2024-31.05.2025). Arvestades kostja tervisliku seisundiga, siis ei saa ka eeldada, et kostjal oleks võimalus leida lisa
sissetulekuallikaid. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks vara, mille arvelt elatist kostjatele tasuda. Hageja on menetluses välja toonud, et tema igakuised minimaalsed kulud moodustavad kokku 450 eurot, sh: tervisekulud ca 100 eurot, korteri majandamiskulud (sh elekter, televisioon) ca 100 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, transpordikulud (kütus, bussipiletid) 25 eurot. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et ta igakuiselt nimetatud kulusid kannab (üksikud kulud nähtuvad üksnes hageja konto väljavõtetest), siis on eluliselt usutav, et teatud kulud hagejal igakuiselt siiski kanda tuleb (eelkõige söök, hügieen jms). Samuti saab usutavaks pidada ravimikulusid arvestades hageja tervisliku seisundiga ja hageja poolt väljatoodud apteegi väljavõtte ja ravimite nimekirjaga (dtl 204-209, 368). 7.3 Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11915, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lastele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et kostjatel on ka teine vanem, kellel on samuti kohustus kostjaid ülalpidada, tuleb hageja käsutuses olev summa (s.o ca 650 eurot) jagada viiega, kuna sellisel juhul jääb hageja enda käsutusse ca 260 eurot ja iga kostja ülalpidamiseks 130 eurot, millele lisandub kostjate ema poolt panustatav osa iga kostja osas 130 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui iga kostja käsutada võrdselt ca 260 eurot. 7.4 Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud tõenditest ei saa ka teha järeldust, et kostjate ema ei oleks kostjatele suuteline oma poolt panustama iga kostja osas samuti 130 eurot (kostjate ema konto väljavõtted 464-620, MTA tõend 455-460). Lisaks saab kostjate igakuiseid kulusid katta ka lastetoetuse ja laste rikka pere toetuse arvelt.
abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd kohus määras kostjatele 23.02.2024 riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.