nende Hageja: P. M. (isikukood: XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: J. K. (isikukood: XXX; elukoht XXX; tel: XXX) Hageja XXX) Kostja: A. M. (isikukood XXX; elukoht XXX; epost XXX; tel: XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ivo Kallas (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 10.10.2025 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista A. M.lt välja P. M. kasuks välja elatis:
3.1.seadusjärgses miinimummääras (s.o 287,72 eurot kuus) alates 10.02.2025 kuni 31.03.2025;
3.2.292,50 eurot kuus alates 01.04.2025 kuni 13.05.2025;
301,71 eurot kuus alates 14.05.2025 kuni 30.06.2025;
3.4.136,51 eurot kuus alates 01.07.2025 kuni P. M. täisealiseks saamiseni.
4.Määrata, et A. M. kohustub tasuma punktis 3.4 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette jooksva kuu 10. kuupäevaks J. K. pangakontole EEXXX selgitusega „P. M. elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
2-25-2253 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu on lõppenud ning hageja alaliseks elukohaks sai tema ema elukoht. Hageja on viibinud isa juures kokku 6 ööpäeva.
2.Hageja igakuised keskmised kulud on 665 eurot: 390 eurot kulu eluasemele; 200 eurot kulu toidule. 5 eurot kulutused tervishoiule. 10 eurot kulutused hügieenitarvetele. 40 eurot kulutused riietele ja jalanõudele. 20 eurot vaba aja veetmiseks
3.Kostja keeldub vabatahtlikult hagejale elatist maksmast. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale elatist maksma, kuna tema arvates piisab toidu ja riiete ostmisest. Kuna laps kasvab, ei ole mähkmeid ja piimasegu enam vaja sellises mahus ning hagejale on mugavam saada elatisraha, et kontrollida lapse vajadusi ja teha vajalikud ostud ise.
4.Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja elatise PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 10.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda iga kuu 10. kuupäevaks J. K. pangakontole EEXXX selgitusega „P. M. elatis”.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ei nõua elatist nende kuude eest, mil kostja tegelikult veetis lapsega arvestatava aja ja täitis oma ülalpidamiskohustust. Hageja igapäevaste püsikulude katmiseks on vajalik tagada elatise maksmine vastavalt seaduses sätestatule, lähtudes lapse tegelikest vajadustest ja vanemate majanduslikest võimalustest.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitab, et laps viibis suure osa ajast koos isaga seni, kuni lapse ema asus kostja ja lapse suhtlemist takistama ning keeldus kostjale lapsega kohtumisi võimaldama. Ajal, mil laps oli isaga, kandis kostja kõik lapsega seotud kulud.
7.Hageja on viibinud kostja juures 2024. aasta novembris 20 päeva, detsembris 24 päeva, käesoleva aasta jaanuaris 11 päeva ja veebruaris 11 päeva, s.o 120 päeva jooksul 66 päeva ehk üle poole ajast ning kostja on kandnud lapse kulud. 2(7)
2-25-2253
8.Kostja teatab, et pooled on riikliku perelepitusteenuse vahendusel pidanud läbirääkimisi lapsega suhtlemiskorra ja elatise rahalise suuruse üle, nad on saavutanud ajutise kokkuleppe ning jätkavad nimetatud küsimustes läbirääkimiste pidamist. Kostja sooviks on veeta rohkem aega lapsega kui seda ajutises kokkuleppes märgitud on.
9.Kostja tõendab, et ta on tasunud hagejale igakuiselt elatist summas 301,71 eurot ning arveldusarve väljavõttega soovib kostja tõendada, et on kandnud vahetult lapse kulusid ajal, mil laps on isaga koos viibinud.
10.Kostja leiab 10.10.2025 dokumendis, et kostja tsiviilasjade liitmise ja alternatiivselt käesoleva tsiviilasja peatamise taotlused olid põhjendatud ja need tulnuks kohtul rahuldada. Kostja esitab siinsega vastuväite kohtu tegevusele ja palub kostja 22. septembri 2025 taotlus tsiviilasjade liitmiseks või alternatiivselt käesoleva asja peatamiseks 22. septembri 2025 taotluses toodud põhjustel rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kostja esitas 10.10.2025 vastuväite kohtu tegevusele ja palus kostja 22.09.2025 taotlus tsiviilasjade liitmiseks või alternatiivselt käesoleva asja peatamiseks rahuldada. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohus jääb 03.10.2025 kohtumääruses toodud seisukohtade juurde ega hakka neid üle kordama.
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud 3(7)
2-25-2253 vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab emaga; hageja eest tasutavad peretoetused laekuvad hageja ema arveldusarvele; hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on 665 eurot; kostja on igakuiselt tasunud hageja seadusliku esindaja arveldusarvele hageja elatisena 301,71 eurot (dtl 69).
14.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise miinimummääras elatise alates 10.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
15.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja elas kostjaga märkimisväärse osa ajast; (ii) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud.
16.Kostja ei ole selgesõnaliselt esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine, tal on töökoht ja sissetulek.
17.Kostja on esile toonud, et laps viibib tema juures määral, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks. Riigikohus on lahendis nr 2-23-8691 märkinud järgmist: „PKS § 101 lg t 6 tuleb sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (p 13) Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. (p 13.1) Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo nr 2 18 6491/96, p 14.1; 2-17-6713/196, p 29). Kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised. (p 13.2)“ Poolte vahel on 14.05.2025 sõlmitud ajutine suhtluskorra kokkulepe (dtl 47), mille kohaselt: „2.1. Isa — A. M. — suhtleb lapsega iga nädal teisipäevast kolmapäevani: 4(7)
2-25-2253
Igal teisipäeval võtab isa lapse enda juurde ajavahemikus 16:00–19:00, Tagastab lapse kolmapäeval samas ajavahemikus — 16:00–19:00.
2.2.Lisaks veedab isa lapsega aega igal paarisnädala reedel kuni pühapäevani: Võtab lapse reedel ajavahemikus 16:00–19:00, Toob lapse tagasi emale pühapäeval ajavahemikus 16:00–19:00.“ Eeltoodust nähtub, et vanemate vahel oli suhtluskorra kokkulepe, mille kohaselt ühe kalendrikuu lõikes viibib laps kostjaga 4 ööpäeva nädala sees ning 4 ööpäeva nädalavahetustel (lähtudes eeldusest, et ühes kuud on 4 nädalat), s.o kokku 8 ööpäeva. Kokkulepe kehtis kuni 30.06.2025. Samuti on pooled esile toonud, et vanemate vahel on käimas kohtumenetlus seonduvalt isa ja lapse vahelise suhtluskorraga (tsiviilasi nr 2-25-13714). Lapse isa taotleb viidatud asjas sisuliselt suhtluskorda, mis näeb ette lapse viibimise kummagi vanema juures võrdselt („nädal ja nädal“ põhimõttel). Asjas ei ole käesolevaks ajaks lahendit tehtud, samuti ei ole kohaldatud esialgset õiguskaitset. Lapse elukohajärgne omavalitsus on 07.09.2025 arvamuses avaldanud, et 14.05.2025 sõlmitud ajutist suhtluskorra kokkulepet täidetakse tänaseni. Seda on kinnitanud ka lapse ema esindaja oma 22.09.2025 seisukohas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb alus PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks, kuivõrd vanemate vahel on olemas suhtluskorra kokkulepe.
18.Kostja ei ole hageja igakuiste kulude koosseisu ja suurust vaidlustanud. Käesoleval ajal on menetluses n.ö miinimumnõue. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa: -
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot.
-
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on see 1981 eurot.
-
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hageja eest saab lapsetoetust hageja seaduslik esindaja.
Võttes aluseks PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) perioodi 10.02.2025 – 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus ning alates 01.04.2025 on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Samas, lähtudes hagiavalduses toodust ja vaidlustamata asjaoludest, on hageja kulud on väiksemad kui alates 01.04.2025 kehtima hakanud seadusjärgne miinimummääras elatis seda eeldab. Hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on 665 eurot, arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse 80 eurot, peaks kumbki vanem kandma lapse kulusid 292,50 euro (665 – 80 = 585; 585 / 2 = 292,50) ulatuses. 5(7)
2-25-2253
19.Siiski ei saa jätta arvestamata ka vanemate kokkulepet seoses elatise tasumisega. Poolte vahel on 14.05.2025 sõlmitud ajutine suhtluskorra kokkulepe (dtl 47), milles sätestati ka elatise tasumise kohustusega seonduv järgmiselt: „3. Elatisraha maksmise kohustus:
3.1.Isa — A. M. — kohustub maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 301,71 eurot.
3.2.Maksmine toimub iga kuu 10. kuupäevaks ema — J. K. — pangakontole (ema kontonumbrid edastatakse eraldi).“ Kokkulepe kehtis 14.05.2025 kuni 30.06.2025, samas nähtub, et kostja on seda täitnud ka pärast kokkuleppes sätestatud kehtivusaja möödumist (dtl 69). Vanemate kokkulepe lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta on hinnatav vanemate sõlmitud lepinguna, millega nad täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust) (26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 22; 23.02.2016, 3-2-1-101-15, p 13). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira materiaalõiguslikult lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist kummagi vanema vastu (26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 15.3). Laps saab sõltumata vanemate kokkuleppest nõuda kohustatud vanemalt elatist (26.04.2017, 32-1-111-16, p 15.3; 23.02.2016, 3-2-1-101-15, p 14). Lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (19.06.2020, 2-18-6499/63, p 11; 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 26; 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (19.06.2020, 2-186499/63, p 11; 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Kostja on tõendanud, et ta on alates 09.06.2025 igakuiselt tasunud elatise 301,71 eurot teise lapsevanema arveldusarvele. Kostja on ülalpidamist andnud lähtuvalt 14.05.2025 sõlmitud ajutisest suhtluskorra kokkuleppest, kuigi tegelikkuses on seadusjärgse miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja iseenesest hageja ülalpidamiskohustust alates 2025. a juunist rikkunud. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks perioodil 2025. a veebruar kuni mai hagejale rahas ülalpidamist andnud. Seega kokkuvõttes on kostja ülalpidamiskohustust rikkunud ning kohus peab kostjalt elatise välja mõistma. Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha tasumisega. Seega kõiki muid lapsele tehtud kulusid ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda.
20.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: a. igakuise elatise seadusjärgses miinimummääras (287,72 eurot kuus) alates 10.02.2025 kuni 31.03.2025; b. igakuise kulupõhise elatise summas 292,50 eurot kuus alates 01.04.2025 kuni 13.05.2025 (kokkuleppe sõlmimiseni); c. igakuise elatise kokkulepitud summas 301,71 eurot kuus alates 14.05.2025 kuni 30.06.2025 (14.05.2025 kokkuleppe kehtivuse lõpuni, lähtuvalt kokkuleppest ning arvestamata PKS § 101 lg-t 6, kuna see oli vanemate tahe); 6(7)
2-25-2253 d. igakuise elatise summas 136,51 eurot kuus (kulupõhine elatis 292,50 eurot, mida on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud 8 ööpäevase proportsiooni ehk 53,33% võrra) kuus alates 01.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
21.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
22.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
25.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.