L.C avaldus M.D vastu laste T.L-i ja K.L-i suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.C määruskaebus ning T.L-ile ja K.L-ile määratud esindaja määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (ema) L.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Puudutatud isik I (laps) T.L (isikukood XXX) Puudutatud isik II (laps) K.L (isikukood XXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik III (isa) M.D (isikukood XXX) Eestkosteasutus Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17.04.2025 määrus muutmata.
2.Jätta L.C määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta T.L-ile ja K.L-ile määratud esindaja määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta L.C määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud L.C kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.Jätta T.L-ile ja K.L-ile määratud esindaja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.C (avaldaja, laste ema) esitas 03.02.2025 Pärnu Maakohtule M.D (puudutatud isik, laste isa) vastu avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lastega välisriiki reisimise osas ning anda laste emale õigus lastega välisriiki reisimiseks laste isa nõusolekuta. Koos avaldusega esitas ema ka esialgse õiguskaitse taotluse. Avalduse kohaselt andis laste ema 25.11.2024 e-kirjaga laste isale teada, et plaanib lastega veebruaris Egiptusesse reisida ning selleks on vaja isa nõusolekut. Kuna laste isa e-kirjale mõistliku aja jooksul ei vastanud, kirjutas laste ema talle uuesti 10.12.2024, 29.12.2024 ning 06.01.2025. Isa vastas alles viimasele kirjale ning arutles selles lastega seotud teemadel, kuid nõusolekut reisimiseks ei andnud. 16.01.2025 teatas isa, et ei anna lastele emaga reisimiseks nõusolekut. Vanemate vahel esinevad erimeelsused laste välisriiki reisimise osas ning on alust eeldada, et laste isa ei anna nõusolekut ka tulevikus. Laste ema palus perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste välisriiki reisimise osas ning anda selles osas hooldusõigus emale.
2.Maakohus rahuldas 11.02.2025 laste ema esialgse õiguskaitse taotluse ja andis emale ainuotsustusõiguse lastega Egiptusesse reisimiseks.
3.Lastele määratud esindaja ja eestkosteasutus toetasid ema avaldust ning leidsid, et mõistlik oleks sõlmida notariaalne kokkulepe.
4.Laste isa märkis, et laste ema ei ole võimaldanud tal lastega suhelda ning ta on laste ema käitumises pettunud. Samal ajal on isa lastele alati elatist tasunud. Vähemalt sama oluline, kui reisimine, on lastele ka isaga suhtlemine. Laste ema ostis piletid ära enne, kui isaga seda küsimust arutanud oli. Reisimise küsimus, nagu ka kõik muud ühist hooldusõigust puudutavad küsimused, vajavad eelnevat läbirääkimist ja kõikide asjaoludega arvestamist.
5.Laste isa esitas 10.04.2025 kohtule teate, et andis laste emale lastega reisimiseks notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Laste ema kinnitas 14.04.2025, et on vastava nõusoleku saanud.
6.Maakohus tegi 14.04.2025 määruse, millega jättis avalduse rahuldamata seoses sellega, et vanemate vahelised erimeelsused reisimise küsimuses on lahendatud.
7.Laste ema esitas 15.04.2025 taotluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja palub menetluse lõpetada ning jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 477 lg 1 alusel laste isa kanda. Avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et laste isa on sisuliselt nõude rahuldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus võttis avaldusest loobumise vastu, lõpetas menetluse ning tühistas 14.04.2025 määruse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning alaealistele lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
8.1.Maakohus leidis, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada (TsMS § 429 lg 1, § 428 lg 1 p 3, § 477 lg 6). TsMS § 477 lg 6 esimese lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Hooldusõiguse lõpetamisega (sh osalise lõpetamisega) seotud menetluse saab algatada PKS § 137 lg 1 kohaselt kummagi vanema avalduse alusel. Kuna laste ema esitas avalduse, saab ta sellest ka loobuda.
8.2.Seoses avaldusest loobumise vastuvõtmisega kuulub 14.04.2025 määrus tühistamisele (TsMS § 431 lg 2).
8.3.Maakohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuigi laste isa andis pärast avalduse esitamist notariaalse nõusoleku reisimiseks, oli laste ema poolne nõusoleku küsimine ja kommunikatsioon ebaõnnestunud. Ei saa väita, et kohtumenetluse tingis üksnes laste isa tegevus või tegevusetus. Probleemi põhjuseks on vanemate omavaheline halb kommunikatsioon ja konfliktsus. Lisaks on oluline, et probleem tekkis ainult ühe reisi pinnalt ning varasemalt vanemate vahel erimeelsusi laste reisimise küsimuses olnud ei ole. Seega on õiglane jätta vanemate kulud nende endi kanda. Kuna kohus andis alaealistele lastele riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada tasu ja kulud, tuleb nimetatud kulud jätta riigi kanda. Avaldaja määruskaebus
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud laste isa kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, sest laste isa on pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 ei võimalda TsMS § 172 praegusel juhul kohaldada, kuna avaldusest loobumise korral kohalduvad erisätted, sh TsMS § 168 lg 5. Avaldaja ei pöörunud kohtusse põhjendamatult, vaid ta oli enne seda saatnud isale korduvaid e-kirju, millele isa ei vastanud. 16.01.2025 teatas laste isa, et ta nõusolekut reisimiseks ei anna.
Lastele määratud esindaja määruskaebus
10.Lastele määratud esindaja esitas laste nimel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tervikuna tühistada. Seadusest tulenevalt saab hagita menetluses üksnes avalduse tagasi võtta ja sõlmida kompromissi. Avaldusest loobuda ei saa. Loobumise tulemusena ei saaks avaldaja tulenevalt TsMS §-st 432 enam laste parimates huvides sama nõudega kohtusse pöörduda nt juhul, kui laste isa otsustab notariaalse volituse tagasi võtta. Samuti tuleks kohtul hinnata, kas avaldaja saab ikka avaldusest loobuda pärast maakohtu lahendi tegemist ilma seda vaidlustamata. Menetluse edasine käik
11.Lastele määratud esindaja leidis avaldaja määruskaebuse osas, et võib esineda alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Laste isa ja eestkosteasutus palusid jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus jättis 06.05.2025 avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Maakohus jättis 10.10.2025 laste määruskaebusese rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada laste esindaja määruskaebuse osas seisukohad hiljemalt 16.10.2025. Keegi menetlusosalistest seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
16.Õige ei ole laste esindaja seisukoht, mille kohaselt ei saa hagita menetluses avaldusest loobuda. Kuigi TsMS § 477 lg 6 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta, on hagita menetluses avaldajal võimalik TsMS § 429 alusel koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 ka avaldusest loobuda (vt ka TsMS III komm (2018), § 477, p 3.3.1). See, et TsMS § 432 kohaselt ei saa avaldusest loobumise korral pöörduda uuesti kohtusse sama isiku vastu samal alusel sama vaidluseseme üle, ei tähenda, et avaldaja ei saaks asjaolude muutumise korral PKS § 137 lg 1 alusel uuesti laste isa vastu kohtusse pöörduda. Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust on võimalik tühistada või muuta ka juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud (TsMS § 480 lg 1 teine lause). Seega ei eksinud maakohus, kui võttis avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetas sel alusel menetluse. Samuti sai avaldaja TsMS § 429 lg-st 1 tulenevalt esitada loobumise avalduse kuni 14.04.2025 määruse jõustumiseni ning ta ei pidanud viidatud määruse tühistamiseks esitama määruskaebust. Eeltoodud põhjendustel jääb lastele määratud esindaja määruskaebus rahuldamata.
17.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Kuigi TsMS § 168 lg-st 5 tuleneva põhimõttega saab arvestada ka hagita menetluse kulude jaotamisel, tuleb praegusel juhul silmas pidada, et tegemist on perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige laste huvidest lähtudes. Nii näeb ka nt TsMS § 164 ette menetluskulude jaotamise põhimõtted hagilistes perekonnaasjades. Viidatud sätte lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt jäävad sellistes asjades olenemata menetluse tulemusest menetluskulud poolte endi kanda. Seejuures on TsMS § 164 erinormiks TsMS § 168 suhtes. Eeltooduga tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel hagita perekonnaasjas. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna tegemist on perekonnasjaga ning kohtumenetlus ei olnud tingitud üksnes isa tegevusest või tegevusetusest, vaid poolte konfliktsetest suhetest, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda. Seega jääb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas muutmata.
18.Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Menetlusosalistel ei ole avaldaja määruskaebusega seonduvalt menetluskulusid tekkinud, mistõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Lastele määratud esindaja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.