Lõpetada menetlus SD hagis Aiandusühistu KUMMELI PARADIIS vastu omandiõiguse tunnustamiseks Paldiskis, Kummeli 6 asuvale kinnistule, pindalaga 600 m2, selles osas kinnistusraamatus omaniku kohta tehtud kande muutmiseks
ning Aiandusühistu KUMMELI PARADIIS kohustamiseks tahteavalduste andmiseks kinnistusraamatus kannete tegemiseks. Jätta rahuldamata SD hagi Aiandusühistu KUMMELI PARADIIS vastu omandiõiguse tunnustamiseks täiendavale 160 m2-le Paldiskis, Kummeli 6 asuvast kinnistust, selles osas kinnistusraamatus omaniku kohta tehtud kande muutmiseks ja Aiandusühistu KUMMELI PARADIIS kohustamiseks tahteavalduste andmiseks kinnistusraamatus kannete tegemiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Poolte menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta SD kanda. Keelduda Aiandusühistu
KUMMELI
PARADIIS
poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud Paldiski Linnavalitsuse 20.10.2014 korralduse nr 335 vastuvõtmisest. Võtta asja materjalide juurde Aiandusühistu KUMMELI PARADIIS poolt Tallinna Ringkonnakohtule 08.02.2016 esitatud kinnistusraamatu registriosa nr 13298202 väljavõte.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.SD (hageja) esitas 15.11.2010 Harju Maakohtule hagi Aiandusühistu KUMMELI PARADIIS (kostja) vastu. Hagiavalduse 22.01.2014 täpsustuse kohaselt on hageja nõueteks kostja vastu: 1) tunnustada omandiõigust kinnistu suhtes, mis asub Paldiskis, Kummeli 6, pindalaga 760 m2 ning on kantud kinnistusosakonna registriossa nr 13298202; 2) kustutada registriosast nr 13298202 kostja kohta käiv omanikukanne ja kanda omanikuna sisse hageja; 3) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek eelnimetatud kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. 12.05.2015 alternatiivselt esitatud haginõudes palus hageja (arvestades poolte vahel samas tsiviilasjas sõlmitud kompromisskokkulepet, milles kostja tunnistab hageja omandiõigust 600 m2-le kinnistust) tunnustada tema omandiõigust ülejäänud 160 m2-le samast kinnistust.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hageja ema FD aiandusühistu liige ja kasutas Paldiskis, Kummeli 6 asuvat kinnisasja pindalaga 760 m2, mis on 11.11.2009 sisse kantud registriossa nr 13298202. 15.02.2002 sõlmisid hageja ema FD ja kostja tolleaegne juhatuse liige AT kirjaliku kokkuleppe, milles kostja mh kinnitas, et igal aiandusühistu liikmel on õigus enda kasutuses olev krunt välja osta ning ühistu omandisse jäävad vaid teed ja krundid, mida
liikmed välja osta ei soovi. Ühistu omandisse jääv osa hakkab mõttelistes osades kuuluma igale liikmele võrdsetes osades. Kostja võttis antud lepinguga kohustuse mitte takistada kasutajatel nende krundi ostmist ja omaniku vahetust tingimusel, et liikmel puuduvad täitmata rahalised kohustused ühistu ees. Pooltevaheline kokkulepe on käsitatav tingimusliku müügilepinguna ja hageja on selles märgitud tingimused täitnud. Hageja omandas liikmelisuse aiandusühistus oma ema FD käest, mida kinnitab 23.03.2004 FD poolt kostjale esitatud avaldus. Samaaegselt esitas hageja avalduse kostjale enda liikmeks vastuvõtmise kohta. Vastavalt kostja põhikirja punktile 18 loetakse aiandusühistusse kuuluva omaniku maakasutusõiguse võõrandamisel omandaja aiandusühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Kostja on hiljemalt antud menetluses koos menetlusdokumentidega mõlemad hageja esitatud dokumendid kätte saanud, seega ei saa kostja hageja liikmelisust kahtluse alla seada.
3.30.09.2009 notariaalse kinnistu jagamise avaldusega jagas kostja eelnevalt tervikuna erastatud kinnistu eraldi katastriüksusteks, moodustades sh eraldi hageja kasutuses oleva Kummeli 6 kinnistu, eesmärgiga see omand hagejale üle anda. Hageja on kostjale tasunud krundi omandi üleandmise eest vastavalt kostja üldkoosoleku otsusele ning tal tekkis sellest õiguspärane ootus, et talle antakse tema kasutuses oleva Kummeli 6 kinnisasja omand tasuta üle. Kostja ei ole nõustunud hagejat kõigi ülejäänud ühistu liikmetega võrreldes võrdselt kohtlema. Pea kõigi ülejäänud ühistu liikmetega on kostja juba analoogilised tehingud ära teinud ning on tasuta andnud neile üle nende kasutuses olnud kinnistute omandid. Hageja ei nõustu, et ta peab maksma veel täiendava summa. Hageja hinnangul on kostja poolt esitatud üldkoosoleku otsused MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised, sest üldkoosolek ei olnud pädev päevakorras märkimata küsimustes otsuseid vastu võtma. Kuivõrd kostja poolt kogu kinnistu erastamine, kinnistamine ja edasine eraldi katastriüksusteks jagamine on toimunud kõigilt aiandusühistu liikmetelt kogutud raha eest, siis see üksnes kinnitab, et raha koguti liikmetelt piisavalt. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et aiandusühistu juhatus oleks teinud otsuse hageja liikmeks vastuvõtmise kohta. Avaldus aiandusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta ning FD avalduse liikmestaatuse lõpetamiseks esitas hageja alles 28.02.2014. Harju Maakohus kinnitas oma 14.04.2014 määrusega poolte osalise kompromissi, mille kohaselt tunnustab kostja hageja liikmelisust aiandusühistus alates 08.03.2014. Seega kinnitab poolte osaline kompromiss kostja 03.12.2013 väiteid, et hageja polnud hagiavalduse esitamise ajal kostja liikmeks. Hageja ei ole tõendanud, et tema ema kasutas või et tema emal oli õigus maatükile pindalaga 760 m2. AS avaldusest, mille kohaselt ta loovutas hagejale tema poolt 146 m2 maa eest ülemäära tasutud osamakse, sai kostja teada alles hageja 14.02.2014 menetlusdokumendis. AS avaldusest ei selgu, millal see koostati ning millal ja kellele edastati. Kostja leiab, et hageja suhtes tehtud aiandusühistu üldkoosoleku otsused on jõustunud edasikaebamiseta ja täitmiseks kohustuslikud. MTÜS § 24 lg 1 sätestatud kolmekuune tähtaeg üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on möödunud. Menetluse vahepealne käik
5.Harju Maakohtu 14.04.2014 määrusega kinnitas kohus poolte kompromissi, mille kohaselt: - kostja tunnustab hageja liikmelisust aiandusühistus alates 08.03.2014; - kostja nõustub tasuta andma üle hagejale 600 m2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse kinnistust aadressil Kummeli tn 6, Paldiski. See, kas kostja peab andma hagejale suurema osa kinnistust kui 600 m2, selgub edaspidi tsiviilasjas nr 2-10-56766 tehtavas kohtulahendis. Eelnevalt märgitud omandiõiguse üleandmiseks sõlmivad pooled
-
-
-
lepingu pärast tsiviilasjas nr 2-10-56766 tehtava kohtulahendi jõustumist hiljemalt 1 kuu jooksul. Omandiõiguse üleandmise eelduseks on hageja igasuguste võlgnevuste puudumine aiandusühistu ees; kuivõrd kostja ei tunnusta hageja nõuet kogu kinnistu praegustes piirides (760 m2) tasuta üleandmise kohta, st kostja ei ole nõus lisaks tunnustatud 600 m2 andma lisaks veel maad 160 m2 ulatuses vastavalt kinnistu praegustele piiridele, siis täiendava 160 m2 üleandmise väidetava kohustuse olemasolu või puudumise osas jätkavad pooled käesolevas tsiviilasjas menetlust ning selles osas menetlust ei lõpetata; hageja kinnitab, et tema on kohustatud kandma kõik kulud seoses maatüki aadressil Kummeli 6 mõõtmisega ja kinnisasja piirile uute piirimärkide püstitamisega vastavalt kohtu lõpplahendis määratavale üldpinna suurusele. Uute piirimärkide püstitamine peab olema teostatud hageja poolt kahe kuu jooksul alates tsiviilasjas nr 2-10-56766 kohtu lõpplahendi jõustumisest; hageja kohustub nõuetekohaselt ja täies ulatuses tasuma ka tulevikus tekkivad detailplaneeringuga seotud kulud.
Ühtlasi lõpetas maakohus menetluse omandiõiguse tunnustamise nõudes Paldiskis, Kummeli 6 asuvale kinnistule, pindalaga 600 m2. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 22.06.2015 otsusega hagi ja tunnustas hageja omandiõigust Paldiskis, Kummeli tn 6 kinnistule (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 13298202), pindalaga 760 m2. Samuti otsustas kohus kustutada registriosast nr 13298202 teise jakku omaniku (kostja) kohta tehtud kande ja kanda kinnistu omanikuna registriosa teise jakku hageja. Maakohus tuvastas ka kostja kohustuse anda nõusolek eelmärgitud kannete tegemiseks vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-dele 1 ja 8. Menetluskulud jäeti täies ulatuses kostja kanda.
7.Maakohus selgitas, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ema FD (hageja õiguseellane) oli aiandusühistu liige ja maatüki (s.o krundi nr 51) kasutaja. Pooltel on vaidlus hageja liikmeks saamise aja üle, hageja kasutuses oleva maatüki ehk krundi suuruse üle ja selle üle, kas hageja suhtes tehtud kostja koosoleku otsused, millega on teda kohustatud tasuma täiendava maa eest 200 krooni ruutmeetrilt, on kehtivad.
8.Maakohus asus seisukohale, et hageja on kostja liige alates 23.03.2004 ja tal on krundi nr 51 maakasutusõigus. Kohus põhjendas, et kuigi kohtule ei ole esitatud kostja juhatuse liikmete koosoleku otsust hageja aiandusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta ning kirjalikud tõendid hageja või tema ema liikmena käsitlemisena kohta on vastuolulised, asus kohus seisukohale, et hageja väide, et ta omandas maakasutuse õiguse ja liikmelisuse kostja aiandusühistus oma ema FD käest, on tõendatud alljärgnevate tõenditega: FD 23.03.2004 avaldusega (kd II tl 32-33), millest nähtub, et FD palus registreerida krundi nr 51 oma poja ehk hageja nimele; hageja avaldusega (kd II tl 132-133), millest nähtub, et hageja esitas 23.03.2004 avalduse enda arvamiseks aiandusühistu liikmeks; avaldustele tehtud märgetega, mille kohaselt sai juhatuse esimees AT need kätte hiljemalt 25.03.2004; avaldustele tehtud märgete sisuga, mille kohaselt liikmelisuse ülemineku avaldused hageja emalt hagejale rahuldati; tunnistajana kohtus üle kuulatud AT ütlustega (kd IV tl 190-193), milles ta kinnitas hageja ja FD avalduste kättesaamist ja hageja emalt liikmelisuse üleminekut hagejale ning 19.09.2009 koosoleku otsuse p-ga 3, millega kinnitati üldkoosolekul aiandusühistu liikmete nimekirjas muuhulgas hageja ühistu liikmelisust (kd II tl 42-49).
9.Maakohus põhjendas, et hageja liikmelisuse õiguslikuks aluseks on eelkõige kostja põhikirja (kd I tl 50-54) p 18, mille kohaselt aiandusühistusse kuuluva omaniku maakasutusõiguse võõrandamisel loetakse omandaja aiandusühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva, koostoimes p 7 esimese lausega, mille kohaselt on ühistu liikmeks kõik ühe ühisomandis oleva kinnisasja-aiandusmaa omanikud. Hageja liikmelisuse tuvastamisel ei oma tähtsust hageja poolt kostjale 28.02.2014 esitatud avaldus aiandusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta ning FD avaldus liikmestaatuse lõpetamiseks, kuna nimetatud avaldus esitati poolte vahel kompromissi saavutamiseks. Samuti ei oma liikmelisuse tuvastamisel tähtsust 14.04.2014 kohtumäärusega kinnitatud poolte osaline kompromiss, millega kostja tunnustab hageja liikmelisust aiandusühistus alates 08.03.2014, kuna pooled jätkasid vastavalt kompromissilepingule pärast kompromissi sõlmimist kohtuvaidlust.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja üldkoosoleku 27.05.2001 ja 07.10.2001 otsustega (kd IV tl 111-116, kd III tl 120-122, 130) on tõendatud, et 2001. aastal algatati kostja maa erastamine. Kostja juhatuse esimehe AT 27.05.2001 infost ühistu liikmetele nähtub, et kogu maa 43 302 m2, sh aiakruntide pindala 36 590 m2, erastamiseks tuleks koguda igalt liikmelt 5 krooni/m2 kohta, mis sisaldab nii iga liikme kasutuses oleva krundi, kui ka ühiskasutuses olevate teede maksumust. Koosolekul võeti vastu otsus selle kohta, et ühistu juhatuse esimeest AT volitatakse sõlmima linnavalitsusega lepingut maa ühisomandisse ostmiseks ja edasiseks tasuta üleandmiseks kruntide valdajatele. 27.10.2001 üldkoosolekul võeti vastu otsus erastada krundid 5 krooni/m2 kohta tähtajaga 10.10.01 – 10.11.01. 02.10.2007 toimunud üldkoosolekul (II kd lk 22, 23, 163-165) otsustati jätta hageja krundi suurus samaks, mis see oli erastamise ajal 2001. aastal.
11.Kohtule esitatud nn tasumislehtedelt (II kd lk 11-12 ja IV kd 141) nähtub, kui palju peavad ühistu liikmed krundi erastamise eest 10. novembriks 2001 tasuma. Kostja liikmed on kirjalikult kinnitanud (IV kd lk 138), et tasumislehed nr 1 ja 2 olid esitatud AT poolt üldkoosolekul 2001. aastal ning selle dokumendi alusel tasusid nad nii enda krundi kui ka terve kinnistu mõõdistamise eest. Hageja emale FD-le määrati tasumiseks 3350 krooni, mis vastaks 670 m2-le (3350:5=670), kuid tunnistaja AT ütlustega (IV kd, lk 190-193) on tõendatud, et vastavalt 27.05.2001 ja 07.10.2001 üldkoosoleku otsustele tuli iga krundi kasutajal tasuda 500 krooni ühiskasutatava maa eest. Järelikult tasus hageja krundi nr 51 erastamisel summa, mis vastas krundi pindalale 570 m2 (3350-500:5= 570). Kostja pangakonto väljavõttega (III kd lk 127-129) ja tunnistaja AT ütlustega on tõendatud, et hageja tasus kostja juhatuse esimehele krundi nr 51 erastamise eest 15.11.2001 ja 16.11.2001 sularahas kokku 3 350 krooni, s.o summa, mis oli tasumislehele märgitud. Järelikult tasus hageja kostjale enda kasutuses oleva krundi omandi üleandmise eest vastavalt kostja üldkoosoleku otsusele, mistõttu tal tekkis selle alusel õiguspärane ootus, et talle antakse Kummeli 6 kinnisasja omand tasuta üle.
12.Kostja liikme AS avaldusega (III kd lk 119, 124) on tõendatud, et ta loovutas hagejale enda poolt tasutud osamakse, mis vastas 143 m2-le, kuna ta tasus 1600 m2 eest, kuid vastavalt detailplaneeringule oli tema maa suuruseks 1 457 m2. AS võis oma erastamisel tasutud osamakse loovutada hagejale (VÕS § 164 lg 1). VÕS § 168 lg 1 sätestatud nõude loovutamist tõendavate dokumentide üleandmise ja teabe andmise kohustus on täidetud käesoleva menetluse käigus. Seega on hageja nõude loovutamise tulemusena omandanud AS tasutud osamakse täiendava 143 m2 eest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja soovis kostjale tasuda 570 m2 ületava pinna eest 5 krooni iga ruutmeetri kohta, kuid kostja ei võtnud temalt makset vastu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja poolt kogu kinnistu erastamine, kinnistamine ja edasine eraldi katastriüksusteks jagamine on toimunud kõigilt
aiandusühistu liikmetelt kogutud raha eest, siis saab järeldada, et maa erastamiseks koguti raha liikmetelt kokku piisavalt.
13.Kostja liikmete ja sellele eelnenud kooperatiivi Romaška-I nimekirjadest nähtuvalt on FD ja enne teda MJ kasutuses olnud krundi nr 51 suuruseks märgitud 570 m2 (II kd 10-11, IV kd lk 135-137, 139). Hagejale kostja poolt esitatud arvelt 02.05.2012 nr 12051 (II kd tl 129) nähtub, et maa kasutuse eest on esitatud arve lähtudes krundi pindalast 570 m2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema FD ja hageja kasutanud alates liikmelisuse saamisest tegelikult krunti pindalaga 760 m2 ning tema kasutuses oleva krundi suurust ei ole enne detailplaneeringu koostamist mõõdetud. Tunnistaja AT ütlustega, kes on muuhulgas hageja naaberkrundi kasutajaks, on tõendatud, et hageja kasutuses olev krunt ei ole erastamise käigus suurenenud ei tema krundi ega tee poole, vaid selle pindala muutus detailplaneeringu käigus läbi viidud mõõtmise tõttu. AT ütlustest nähtuvalt mõõdeti 1974. aastal krundid välja primitiivsete abivahendite - meetrite või sammude abil ja sellele tuginedes märgiti andmed nimekirjadesse. Ka tunnistaja VK ütlustega on tõendatud, et kruntide suurused muutusid seoses nende mõõtmisega. Et aiandusühistu kruntide suurust ei ole enne detailplaneeringut täpselt mõõdetud, nähtub ka 20.04.2006 juhatuse koosoleku protokollist (kd IV tl 179-184), milles ühistu juhatus märgib, et krunte mõõdeti esmakordselt täpselt; et planeerimise tulemusena suurenesid 41% kruntidest; et lisanduv maa lisatakse lähimatele kruntidele ning; et kõik ühistu liikmed on ostnud oma krundid välja kooskõlas pindalaga, mis on selleks ajaks kirja pandud. Kostja juhatuse liikme AT 15.02.2002 väljastatud õiendis (kd III tl 105-106) kinnitab kostja, et FD on krundi nr 51 kasutaja, et krundi suurus on määratud olemasolevate piiride alusel, et krunt on ostetud välja aiandusühistu liikmete poolt ning välja on ostetud teed ja ühistu liikmete krundid, kes ei ole soovinud neid välja osta. Õiendis on märgitud ka seda, et kogu lisapind jaguneb võrdselt ühistu liikmete vahel. Krundi nr 51 fotodelt (IV kd 120-122) nähtub, et krundi äärde on istutatud kirsipuud, mille vanus võib olla 20-30 aastat ning kogu krunt on kasutuses aiamaana. Kuna kirsipuud Eestis looduslikult ei kasva, siis võib järeldada, et need istutas sinna enne FD liikmeks saamist MJ, mistõttu on krunt olnud kasutuses suuremas ulatuses, kui 570m2.
14.Paldiski Linnavalitsuse 10.03.2009 otsusega nr 6 (kd I tl 77) kehtestati aiandusühistu Kummeli Paradiis kinnistu detailplaneering. Maa-ametis registreeritud põhikaardist Kummeli 6 krundi kohta seisuga 19.08.2009 (kd I tl 9) nähtub, et krundi suuruseks on 760 m2 .
15.19.09.2009 koosoleku protokolliga on tõendatud, et üldkoosoleku otsuse punktis 1 otsustati jagada kostja kinnistu elamukruntideks (66 elamukrunti) ja transpordimaaks (1) vastavalt kinnitatud detailplaneeringule, ning punktis 2, et elamukrundid annab aiandusühistu liikmetele üle tasuta ning transpordimaa jääb ühistu ühiskasutusse (kd II tl 42-49). Kohus pidas antud protokolli käsikirjalist eksemplari usaldusväärsemaks kohtule masinakirjas esitatud sama kuupäeva kandvatest ja sisu poolest erinevatest protokollide väljavõtetest ja ärakirjadest (kd I tl 55-58 ja kd II tl 38-39 ja 40-41), kuna protokolli igale leheküljele on alla kirjutanud koosoleku esimees NB ja sekretär SK ning sellele on lisatud ka protokolli koostaja poolt sarnase käekirjaga täidetud ühistu liikmete nimekiri ja allkirjaleht. Seevastu protokolli masinakirjas esitatud väljavõtted on allkirjastamata või kinnitatud ühe allkirjaga ning puuduvad liikmete nimekirjad ja allkirjalehed. 19.09.2009 protokollis (kd II tl 42-49) puuduvad üldkoosoleku otsused selle kohta, et kruntide nr 50 ja 51 liikmetele ei anta juurde lisatud maad tasuta ning kostjal on õigus jagada need kaheks osaks (punktid 2 ja 4 ja 1.2, 1.3 ja 1.4, kd II tl 38 ja 40-41). Seega ei vasta kostja esitatud 19.09.2009 protokolli väljavõtted ja ärakirjad (kd I tl 55-58 ja kd II tl 38-39 ja 40-41) protokollile, vaid sisaldavad kruntide nr 50 ja 51 kasutajate suhtes juurdekirjutusi, s.o võltsimistunnuseid, mistõttu jätab
kohus need TsMS § 277 lg 4 alusel tõenditena arvestamata. 19.09.2009 koosolekul vastu võetud otsustega (kd II tl 42-49) on kooskõlas detailplaneeringuga tutvunud ühistu liikmete allkirjade lehed (kd II tl 34-37), 30.09.2009 kinnistu jagamise avalduse projekt (kd I tl 1333), kostja ja Paldiski Linnavalitsuse kirjavahetus, millest nähtuvalt 10.03.2009 otsusega nr 6 kehtestatud detailplaneeringut ei ole vaidlustatud, see kehtib ning Kummeli tn 6 ümberjagamiseks ja väiksemate kruntide moodustamiseks ei anta nõusolekut (kd I tl 10, 34, 35-36).
16.Hageja esitas 16.03.2015 tühisuse vastuväite kostja 21.03.2009 üldkoosoleku otsuse p-le 1 (kd I tl 41-49), 19.09.2009 üldkoosoleku otsusest p-dele 2-5 (kd I tl 55-58), 8.05.2010 üldkoosoleku otsuse p-le 4.6 (kd I tl 59-61), 11.03.2006 üldkoosoleku otsuse p-le 1 (kd II tl 18-21) ja 24.10.2009 kordusüldkoosoleku otsustele (kd II tl 63-64). Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et üldkoosoleku kokkukutsumise teateid liikmetele ei ole saadetud. Kostja põhjenduste kohaselt on praktikas välja kujunenud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade pannakse välja teadete tahvlile. Sama kinnitasid ka tunnistajad AT ja VK. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud 21.03.2009, 08.05.2010, 11.03.2006 ja 24.10.2009 koosolekute kokkukutsumise korda (MTÜS § 241 lg 1, MTÜS § 20 lg 5-7).
17.21.03.2009, 08.05.2010, 11.03.2006 ja 24.10.2009 koosolekute protokollidest nähtub, et üldkoosolekutel kinnitatud päevakorrad ei sisaldanud teavet selle kohta, et üldkoosolekul kavatsetakse arutada kruntide nr 50 ja 51 kasutajatele lisamaa müümise küsimust. Üldkoosolekutel ei ole olnud kohal ka põhikirja punktis 29 sätestatud kvoorumit, mistõttu ei saanud üldkoosolek päevakorda muuta. Ühestki protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks päevakorra muutmist arutanud või sellekohase otsuse vastu võtnud. Järelikult rikkus kostja enda põhikirja p-s 23, 25 ja 29 sätestatut, mistõttu ta ei olnud pädev vastavalt põhikirja p-le 28 hageja suhtes otsuseid vastu võtma.
18.Kohus nõustus hagejaga ka selles, et 21.03.2009, 08.05.2010, 11.03.2006 ja 24.10.2009 üldkoosolekutel hageja suhtes tehtud otsused ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest otsustes koheldi hagejat põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes teiste ühistu liikmetega, kes said erastada nende kasutuses olnud aianduskrundid ja on kantud omanikena kinnistusraamatusse, makstes erastamise eest 5 krooni/m2 kohta. 27.05.2001, 7.10.2001 ja 19.09.2009 üldkoosoleku otsuste ja juhatuse koosolekul 2006. aastal vastuvõetud otsuste kohaselt anti kruntide kasutajatele maa üle tasuta, tasuda tuli vaid erastamise kulude eest, mis arvutati vastavalt kasutaja krundi suurusele ja 500 krooni ühiskasutatava maa eest. Järelikult olid hagejale lisamaa müümise kohta tehtud otsused põhimõtteliselt vastuolus 2001. aastal üldkoosolekutel vastu võetud ja teiste ühistu liikmete suhtes kohaldunud otsustega. Kostja keeldumine hagejale kinnistu omandi üleandmisest on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2 sätestatuga.
19.Seega on kostja 21.03.2009 üldkoosoleku otsuse p 1 (kd I tl 41-49), kostja 8.05.2010 üldkoosoleku otsuse p 4.6 (kd I tl 59-61, 166-168), kostja 11.03.2006 üldkoosoleku otsus p 1 (kd II tl 18-21, 160-162) ja kostja 24.10.2009 kordusüldkoosoleku otsused (kd II tl 6364) vastavalt MTÜS § 241 lg-le 1 tühised.
20.Hageja taotles tühisuse tuvastamist ka 19.09.2009 üldkoosoleku otsuse p-de 2-5 suhtes (kd I tl 55-58). Kohus tuvastas eespool, et tegemist on 19.09.2009 üldkoosoleku protokollist, mis asub toimiku II köites lehekülgedel 42-49 erineva ja ebausaldusväärse versiooniga, mis sisaldab muuhulgas kruntide nr 50 ja 51 kasutajate suhtes juurdekirjutusi, s.o võltsimistunnuseid, mistõttu jättis kohus selle TsMS § 277 lg 4 alusel tõendina arvestamata.
21.Kostja tugines hagi aegumise taotlemisel MTÜS § 24 lg-le 1. Eelnimetatud sätet ei saa kohaldada, kuna hageja on tuginenud üldkoosoleku otsuste tühisusele, mitte nende kehtetusele. Kuivõrd vaidlustatud otsuste alusel ei ole registritesse kandeid tehtud, siis saab hageja otsuse tühisusele tugineda ka pärast MTÜS § 241 lg 3 märgitud tähtaja möödumist. Järelikult on kostja taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendamatu.
22.Eelnevatele tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus erastada krunt nr 51 pindalaga 670 m2, kuna sellises suuruses krundi faktilise kasutamine on tõendatud ning kostja üldkoosoleku otsused, millega kohustati hagejat tasuma iga lisanduva ruutmeetri eest 200 krooni, on tühised. Kohus asus seisukohale, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei ole maa erastamise eest piisavalt maksnud, ei välista hagi rahuldamist, kuna kostjal on võimalik tasaarvestuse teel lahendada ühistu liikmete ebavõrdne kohtlemine maa erastamise eest tasumisel, mille põhjustas kruntide suuruse mittevastavus mõõtmistulemustele. Tasaarvestuse tegemise vajalikkust pärast kruntide mõõdistamist, on kostja juhatuse liige AT 2001. a üldkoosolekul ja 2006. a juhatuse koosolekul ka ühistu liikmetele selgitanud ja lubanud.
23.2001. aastal toimunud üldkoosolekute otsuste alusel on hageja õiguseellane FD ja kostja sõlminud 15.02.2002 omavahelise kirjaliku kokkuleppe, milles kostja kinnitas, et igal aiandusühistu liikmel on õigus enda kasutuses olev krunt välja osta ning ühistu omandisse jäävad vaid teed ja krundid, mida liikmed välja osta ei soovi. Nii 2001. aastal aga ka 19.09.2009 (kd II tl 42-49) vastu võetud üldkoosoleku otsuste näol on tegemist tehingutega TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (RKTKo 3-2-1-157-10 p 12). Kostja võttis üldkoosoleku otsustega ja 15.02.2002 lepinguga kohustuse mitte takistada kasutajatel nende krundi ostmist ja omaniku vahetust tingimusel, et liikmel puuduvad täitmata rahalised kohustused ühistu ees. Pooltevaheline kokkulepe on käsitatav tingimusliku müügilepinguna ja hageja on selles märgitud tingimused täitnud.
24.AÕS § 119 lg 2 kohaselt muutub paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud käsutustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kinnistute tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepinguga 27.01.2010 (kd I tl 80-86) on tõendatud, et ühistu liikmetega LK-ga, JB-ga, SB-ga jt on sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistute tasuta võõrandamise lepingud ja asjaõiguslepingud. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et kõik ühistu liikmed, kes on soovinud nende kasutuses olnud maa erastada, on kantud omanikena kinnistusraamatusse, va hageja ja AT. Kostja, avaldades vastuseisu hageja taotlusele, et ta kantakse tema kasutuses oleva maa omanikuna kinnistusraamatusse, läheb vastuollu oma põhikirjaliste eesmärkide, üldkoosolekul vastuvõetud otsuste ja maareformi seadusega. Kuna otsuse tegemise aja seisuga on Kummeli 6 kinnistu suuruseks 760 m2, siis see vastab hageja nõudele.
25.Kuna hagiavalduse kohaselt rikub kostja kohta tehtud omandikanne hageja õigusi ning ei saa eeldada, et kostja annab KRS § 341 lg 1 alusel kande kustutamiseks vajaliku nõusoleku, siis kuulub hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 13298202 teise jakku omaniku kohta tehtud kande kustutamiseks ja hageja kinnistu Kummeli 6 omanikuna sissekandmiseks, rahuldamisele (AÕS § 65 lg 1, TsÜS § 68 lg 5).
26.Hagis esitatud põhinõuete rahuldamise tõttu ei lahendanud kohus alternatiivselt esitatud nõuet. Kohus avaldas seisukohta, et ta saab antud asjas hagi rahuldada vaatamata sellele, et pooled on osaliselt kompromissi teinud, kuna pooled jätkasid vastavalt kompromissilepingule pärast kompromissi sõlmimist kohtuvaidlust kompromissi eset
(kinnistu pindalaga 600 m2) ületavas osas. Kompromissi pooled täitnud ei ole, sest kokkulepete kohaselt võib selle täitmist alustada alles peale kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-15 p-s 13 märkinud muuhulgas, et nõudest loobumisega lõpeb VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe vaid juhul, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud. Kompromissilepingu puhul jäävad seega eelduslikult kompromissi aluseks olevad võlasuhted kehtima. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas otsuse täies ulatuses. Kostja palus tühistada otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
28.Kostja on tsiviilasjas olnud läbivalt seisukohal, et hagejal puudub õigus hagi esitada. Hagejal tuleb tõendada, et just tema on õigustatud isik hagiavalduse esitamiseks kostja vastu. Aiandusühistu liikmeks ja krundi nr 51 kasutajaks oli SD ema FD. Kuna hageja on esitanud nõude tulenevalt sellest, et SD-l on krundi nr 51 maakasutusõigus, millest tuleneb hageja õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist, siis on hageja kohustus tõendada maakasutusõiguse olemasolu ja aiandusühistu liikmelisust hagiavalduse esitamise hetkel 15.11.2010. Kostja ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 23.08.2000 sõlmitud kokkuleppe lisa (kd II tl 75), registriosakonda 09.03.2000 esitatud kostja liikmete nimekirja (II kd, tl 7-8), liikmete nimekirja (II kd, tl 9), maamaksude arvestuse (kd II tl 10-16), 2005. aasta liikmete nimekirja (kd III tl 35), 11.11.2007 liikmete nimekirja (kd III tl 38) ja 07.10.2001 nimekirja (kd III tl 121) kohaselt on kostja liikmeks FD. 10.03.2009 liikmete nimekirja kohaselt oli krundi nr 51 omanikuks FD (kd II tl 97). 02.05.2011 arve nr 51 ja 12.05.2012 arve nr 12051 kohaselt on maksja D (kd II tl 86, 129). 03.05.2013 arve nr 51 kohaselt on maksjaks FD (kd II tl 173). AT on 31.05.2012 kinnitanud, et võttis vastu SD sisseastumisavalduse (kd II tl 132). JB ja NB on kinnitanud, et kostja juhatuse liikmeks olemise perioodil 2004.a maist kuni 2006.a aprillini nemad krundi nr 51 omanduse ümbervormistamise dokumente ei ole saanud. NB ja AK on 20.11.2013 kinnitanud (kd III tl 36), et 2006. aasta liikmete registrit ei ole keegi vaidlustanud ja avaldust SD-lt või FD-lt ei ole kunagi saanud. Asjaolu, et Harju Maakohtu 14.04.2014 kompromissi kinnitamise määruse kohaselt arvati hageja alates 08.03.2014 kostja liikmeks, ei tähenda seda, et hagejal oleks liikme õigused enne vastavat perioodi, sh hagiavalduse esitamise ajal. Aiandusühistu ei ole järjepidevalt ja selgelt kajastanud aastatel 2009-2011 liikmena FD-t või SD-t (kd I tl 12; kd II tl 17, 45-46, 86, 97, 129 ja 173). Võimalikuks tuleb pidada, et SD on aiandusühistu poolt ekslikult märgitud liikmena seetõttu, et teda on käsitletud tema ema FD nimel tegutsenud isikuna. MTÜS § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust üle anda, mistõttu ilma juhatuse otsuse olemasoluta, millega SD on arvatud aiandusühistu liikmeks, ei ole põhjendatud käsitleda hagejat kostja liikmena.
29.Kostja leiab, et maakasutusõiguse üleandmine peab olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. MTÜS § 7 lg 1 p 4, § 13 lg 1 ja põhikirja p-st 7 tulenevalt vaatab juhatus liikmeks astumise avaldused läbi ja otsustab vastuvõtmise ning liikmeks astujal on seejärel kohustus tasuda liikmemaks. Tsiviilasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja juhatus oleks kooskõlas seaduse ja põhikirja punktiga 7 otsustanud SD liikmeks vastuvõtmise. Samuti ei ole tõendatud MTÜS § 29 lg 3 asjaolusid, et juhatus on otsustanud hageja liikmeks vastuvõtmise kirjalikult. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 23.03.2004 FD ja SD avaldused (kd II tl 33, 133) on juhatuse liige AT kätte saanud 25.03.2004, kuid kuna ajavahemikul 21.03.2000-16.05.2006 oli kostjal kolm juhatuse liiget, siis ei saa ainult juhatuse liikme AT allkiri asendada MTÜS § 29 lg 1 ja 2 nõuetele vastavat lihthäälte enamusega juhatuse otsust. Hageja ei ole tõendanud, et vastavalt põhikirja
punktile 7 ja MTÜS § 13 lõikele 1 on juhatus SD liikmeks vastu võtnud ja FD liikmete hulgast välja arvanud. Muu hulgas ei ole hageja tõendanud, kas ja millal on tasutud põhikirja p 7 kohane sisseastumismaks.
30.Kostja rõhutab, et osaline kompromiss on jõustunud edasi kaebamata. Kostja ei nõustunud maakohtuga selles, et kohus saab antud asjas hagi rahuldada vaatamata sellele, et pooled on sõlminud osaliselt kompromissi. Kostja viitab TsMS §-le 432.
31.Kohus tegi 04.12.2013 toimunud kohtuistungil pooltele ettepaneku vaadata üle hageja valduses olev maatükk ja võimalusel see üle mõõta, samuti selgitada välja, kas vastab tõele hageja seisukoht, et kinnistul asuvate puude vanus näitab, et need on istutatud sinna enne detailplaneeringu tegemist. Kostja koostas hageja ema nimele kirja ettepanekuga teostada maatüki mõõdistamine, kuid kiri tagastati kostjale hoiutähtaja möödumisel, mistõttu osutus võimatuks täita kohtu ettepanekut.
32.AS avaldusest, millega AS loovutas hagejale tema poolt 146 m2 maa eest enamtasutud osamakse (s.o 5 x 146 krooni = 730 krooni), sai kostja teada alles hageja 14.02.2014 menetlusdokumendist. AS avaldusest ei selgu, millal see koostati ning millal ja kellele see edastati.
33.Kostja on seisukohal, et 19.09.2009 üldkoosoleku protokolli käsikirjalised redaktsioonid on erinevad. Kostja leiab, et asja läbivaatamisel tuli lähtuda esmasest redaktsioonist, s.o venekeelsest käsikirjalisest redaktsioonist. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta nimetatud otsuse p 4, mille kohaselt ei sõlmita notariaalset lepingut võlgnikutega enne võla tasumist. Kostja toonitab, et hageja emal FD-l oli võlgnevus kostja ees, milline väide on kinnitatud ka 14.04.2014 osalise kompromissi p-ga 2, mille kohaselt omandiõiguse üleandmise eelduseks on hageja igasuguste võlgnevuste puudumine aiandusühistu ees.
34.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et üldkoosoleku otsused, mille alusel on hageja kohustatud maksma kostjale veel täiendava summa maatüki eest, on tühised. Kostja viitab MTÜS § 241 lg-le 2 ja leiab, et üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud. Kostja palus kohtul hinnata aegumist juhul, kui kohus leiab, et hageja viited kostja üldkoosolekute otsuste (21.03.2009, 19.09.2009, 24.10.2009, 8.05.2010, 11.03.2006) tühisusele on põhjendatud kas täielikult või osaliselt (RKTKo 3-2-1-177-12, 3-2-1-180-14, 3-2-1-8-07). Maakohus ei hinnanud ega analüüsinud kostja väidet.
35.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et on rikutud 21.03.2009, 08.05.2010, 11.03.2006 ja 24.10.2009 koosolekute kokkukutsumise korda. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, kuna põhikirjast ei tulene kostja kohustust edastada isiklikult kõigile oma liikmetele kutse üldkoosolekule. Siinkohal tuleb arvestada ka väljakujunenud praktikaga ja mõistliku inimese arusaamisega põhikirjast. Üldlevinud ja vastavuses heade kommetega on üldkoosolekule kutse ja päevakorra avaldamine kas infotahvlil või muus kohas, kus saavad kõik huvitatud isikud kuulutusega tutvuda (korteriühistu puhul nt trepikoja esimesel korrusel, nt seina peal). Vaidlusalustes üldkoosoleku otsustes on ka punkt „muude küsimuste“ kohta, mille alla võiks kuuluda teiste, päevakorras otsesõnaliselt nimetamata küsimuste lahendamine. See pole vastuolus kehtiva seadusandlusega. Sellest tulenevalt on õigustatud kruntide nr 50 ja 51 kasutajatele lisamaa müümise küsimus päevakorra punkti „muud küsimused“ raames.
36.Maakohus on leidnud, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei ole maa erastamise eest piisavalt maksnud, ei välista hagi rahuldamist, kuna kostjal on võimalik tasaarvestuse teel
lahendada ühistu liikmete ebavõrdne kohtlemine maa erastamise eest tasumisel, mille põhjustas kruntide suuruse mittevastavus mõõtmistulemustele. Kostja leiab, et kohtu järeldus on üllatuslik ja ebaõige, kuna aiandusühistu liikmel võlgnevuse puudumine on tingimuseks kruntide müümiseks. Jääb ebaselgeks, mida pidas maakohus silmas tasaarvestuse võimaluse all. Tunnistaja AT ütlused on vastuolulised, mille tõttu on need ebausaldusväärsed.
37.Maakohtu otsus on vastuoluline ka osas, milles kohus on leidnud, et kostja läheb vastuollu oma põhikirjaliste eesmärkide, üldkoosolekul vastuvõetud otsuste ja maareformi seadusega. Ühelt poolt tuvastab maakohus üldkoosolekute otsuste tühisust ning samal aja viitab nendele üldkoosolekute otsustele kohtulahendi põhjendustes. Vastustaja seisukoht
38.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
39.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus lõpetab menetluse nõuetes, mis puudutavad omandiõiguse tunnustamist Paldiskis, Kummeli 6 asuvale kinnistule, pindalaga 600 m2, ja jätab rahuldamata hagi nõuetes, mis puudutavad omandiõiguse tunnustamist täiendavale 160 m2-le Paldiskis, Kummeli 6 asuvast kinnistust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2 ning § 431 lg 2).
40.Harju Maakohtu 14.04.2014 määrusega kinnitati poolte kompromiss, milles kostja nõustus hagejale tasuta üle andma omandiõiguse 600 m2 suurusele mõttelisele osale Paldiskis, Kummeli 6 asuvast kinnistust. 22.05.2015 otsusega tunnustas maakohus hageja omandiõigust Paldiskis, Kummeli 6 asuvale kinnistule, pindalaga 760 m2.
41.Kolleegium märgib esmalt, et pärast maakohtu otsuse tegemist on kinnistusraamatus Kummeli 6 asuva kinnistu pindala andmed muutunud. Kinnisasja kohta avati registriosa 11.11.2009 ning kinnistu kanti kinnistusraamatusse pindalaga 760 m2. Alates 29.12.2015 on kinnistusraamatus kinnistu pindalaks märgitud 600 m2. Registriosa avamisest alates on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja. Paldiski Linnavalitsuse 20.10.2014 korraldusest nr 335, Kummeli 6 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta, selgub, et detailplaneeringuga eraldati Kummeli 6 kinnistust 160 m2 suurune transpordimaa krunt, mille eesmärgiks on laiendada Kummeli tänava ala ühistu üldkoosolekute korraldamiseks, parkimiseks vms.
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud 22.05.2015 otsusega tunnustada hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnistule. Omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamine eeldab seda, et hageja on asja omanik. Vastavalt AÕS § 68 lõikele 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et ta on saanud vaidlusaluse kinnisasja omanikuks. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Hageja suhtes ei ole AÕS §-s 641 sätestatud tingimused täidetud, mistõttu ei ole ta vaidlusaluse kinnisasja omanik ega saa nõuda ka omandiõiguse tunnustamist.
43.Samuti ei saa hageja nõuda täiendava 160 m2 osas omandiõiguse üleandmist. Omandiõiguse üleandmise nõude rahuldamine eeldab, et kostjal on tekkinud omandiõiguse üleandmise kohustus. Maakohus leidis, et omandiõiguse üleandmise kohustus tekkis kostjal 2001.a ja 19.09.2009 vastuvõetud üldkoosoleku otsuste ja 15.02.2002 sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Kostja 27.05.2001 üldkoosoleku otsusega volitati juhatuse esimeest AT sõlmima linnavalitsusega lepingut maa ühisomandisse ostmiseks ja edasiseks tasuta üleandmiseks kruntide valdajatele (IV kd lk 111-116). 15.02.2002 sõlmisid kostja ja FD kokkuleppe, mille kohaselt on FD krundi nr 51 kasutaja ning kostja ei takista krundi ostmist ja omaniku vahetust tingimusel, et puuduvad võlgnevused kostja ees (III kd lk 105-106). Kostja 19.09.2009 üldkoosolekul otsustati jagada aiandusühistu maa elamukruntideks ning anda need aiandusühistu liikmetele tasuta üle (transpordimaa jääb liikmete ühiskasutusse). Ühtlasi on üldkoosoleku protokollis märgitud, et võlgnevused tuleb tasuda enne notariaalse lepingu sõlmimist, vastasel juhul notariaalset lepingut ei sõlmita (II kd lk 42-49). AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Eelnimetatud otsused ja kokkulepe ei ole notariaalselt tõestatud, mistõttu ei saa hageja nendele tuginedes nõuda omandiõiguse üleandmist. Maakohus on tuginenud AÕS § 119 lõikele 2, mille kohaselt vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. See kohaldub aga kolleegiumi hinnangul juhul, kui pooled vabatahtlikult sõlmivad AÕS § 119 lg 1 sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehingu kohta asjaõiguslepingu ja taotlevad vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Seda ei saa rakendada olukorras, kus pool ei ole nõus kinnisomandit üle andma. Eeltoodule tuginedes puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt täiendava 160 m2 üleandmist. Lisaks ei saaks hageja seda enam nõuda ka seetõttu, et kinnisturaamatus on alates 29.12.2015 Kummeli 6 asuva kinnistu suuruseks 600 m2.
44.Kuna maakohus on 14.04.2014 määrusega kinnitanud poolte kompromissi, milles kostja nõustus tasuta andma hagejale üle 600 m2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse Kummeli 6 asuvast kinnistust ja lõpetanud selles osas menetluse, siis ei saanud nimetatud osas enam menetlust jätkata. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Seega tuleb ringkonnakohtul menetlus lõpetada osas, milles hageja nõuab omandiõiguse tunnustamist Kummeli 6 asuvale kinnistule pindalaga 600 m2, selles osas kinnistusraamatus omaniku kohta tehtud kande muutmist ning kostja kohustamist tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatus kannete tegemiseks. Hageja nõue, tunnistada omandiõigust täiendavale 160 m2-le Kummeli 6 asuvast kinnistust ning muuta selles osas kinnistusraamatus omaniku kohta tehtud kannet ja kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatus kannete tegemiseks, tuleb jätta rahuldamata.
45.Kuna ringkonnakohus lõpetab ülaltoodud põhjendustel vastavas osas menetluse ja jätab vastavas osas hagi rahuldamata, siis puudub asja lahendamiseks vajadus anda hinnangut menetlusosaliste teistele väidetele.
46.Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ringkonnakohtule Paldiski Linnavalitsuse 20.10.2014 korralduse nr 335 Kummeli 6 asuva kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta. Hageja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud tõend on maakohtule juba esitatud (IV kd lk 98-99). Seega ei ole vaja seda teistkordselt esitada, mistõttu ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29).
47.08.02.2016 esitas kostja tõendina kinnistusraamatu registriosa nr 13298202 väljavõtte, mille kohaselt on Kummeli 6 asuva kinnistu suurust muudetud ja alates 29.12.2015 on kinnistusraamatus kinnistu suuruseks 600 m2. Hageja ei esitanud tõendi vastuvõtmise kohta oma seisukohta. Kolleegium leiab, et kuna seda tõendit ei olnud maakohtu menetluse ajal olemas ning tegemist on asjakohase tõendiga, siis tuleb see võtta asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 4).
48.Harju Maakohtu 02.09.2011 hagi tagamise määrusega keelati kostjal teha mis iganes toiminguid talle kuuluva kinnistuga, mis asub Paldiskis, Kummeli 6, kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu 12.07.2012 määrusega tühistati 02.09.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamine osaliselt. Kostjal võimaldati teha detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek ja kohalikul omavalitsusel algatada antud asja lahendamiseks vajalik detailplaneering. Muus osas jäeti hagi tagamine muutmata ning keelati kostjal teha Kummeli 6 asuva kinnistuga muid toiminguid, mis ei ole seotud käesoleva tsiviilasja lahendamiseks vajaliku detailplaneeringuga. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hagi tagamist tühistada, kuna maakohus kinnitas 14.04.2014 määrusega poolte kompromissi. Menetluskulude jaotus
49.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtus sõlmisid menetlusosalised kompromissi omandiõiguse üleandmises vaidlusalusest kinnistust 600 m2 osas, siis tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning lõpetab menetluse omandiõiguse tunnustamise nõudes 600 m2-le vaidlusalusest kinnistust ja jätab rahuldamata nõude omandiõiguse tunnustamiseks täiendavale 160 m2-le vaidlusalusest kinnistust, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Kuigi ringkonnakohus ei jäta hagi täielikult rahuldamata, nagu taotles kostja apellatsioonkaebuses, on kostja apellatsioonkaebusega oma eesmärgi siiski saavutanud.
50.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.