Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3883
Tsiviilasi
Andrema Invest OÜ hagi aktsiaseltsi VIKTORIA TRUCK vastu 3166 euro 16 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind
3954 eurot 15 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts VIKTORIA TRUCK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Andrema Invest OÜ (registrikood 11250313), tehinguline esindaja Kersti Puuri Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): aktsiaselts VIKTORIA TRUCK (registrikood 10242980), tehinguline esindaja Enn Talp
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2015 otsus osas, millega hageja põhinõue rahuldati 2881,88 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutnud viivisenõue 496,52 eurot ületavas osas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhivõlalt 3166,16 eurot alates 13.03.2015 kuni põhivõla tasumiseni, samuti tühistada otsus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja põhinõue 2881,88 eurot ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 496,52 eurot ületavas osas
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883 rahuldamata ning mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 2881,88 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 13.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni, maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud jätta 91% ulatuses kostja kanda ning 9% ulatuses hageja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Lugeda Harju Maakohtu 13.11.2015 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Rahuldada Andrema Invest OÜ hagi aktsiaseltsi VIKTORIA TRUCK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. 2) Välja mõista aktsiaseltsilt VIKTORIA TRUCK põhivõlgnevus summas 2881,88 eurot (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 88 senti) Andrema Invest OÜ kasuks. 3) Välja mõista aktsiaseltsilt VIKTORIA TRUCK sissenõutavaks muutunud viivis summas 496,52 eurot (nelisada üheksakümmend kuus eurot ja 52 senti) Andrema Invest OÜ kasuks. 4) Välja mõista aktsiaseltsilt VIKTORIA TRUCK viivis põhivõlalt (s.o 2881,88 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2015.a kuni põhivõla tasumiseni Andrema Invest OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus 5) Menetluskulud jätta 91% ulatuses aktsiaseltsi VIKTORIA TRUCK kanda ning 9% ulatuses Andrema Invest OÜ kanda.
5.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 91% ulatuses kostja aktsiaseltsi VIKTORIA TRUCK kanda ning 9% ulatuses hageja Andrema Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Andrema Invest OÜ (hageja) esitas 12.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse aktsiaselts VIKTORIA TRUCK (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale autoremonditeenust ning esitas selle eest arved, mida kostja pole kohaselt tasunud. Kostja on jätnud arve nr 5646 osaliselt ning arved nr 6046, 6223 ja 6260 täielikult tasumata. Kokku on kostja jätnud hagejale arvete alusel tasumata 3166,16 eurot.
3.Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 3166,16 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 542,49 eurot ning viivise põhivõlalt alates 13.03.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja poolt esitatud arvetest ei nähtu, milliseid autosid remonditi. Arved on kostja hinnangul esitatud alusetult. Kuna hageja pole koostanud tellimuslehte ja tööde akti, ei pea kostja teostatud tööde eest esitatud arvete alusel tasuma.
6.Arve nr 5646 tasus kostja sularahas, summas 737,75 eurot, kuna töid tehti osaliselt, mitte kogu arves kirjeldatud ulatuses. Arvetes nr 6046 ja 6223 märgitud teenust pole hageja kostjale osutanud. Arvel nr 6260 märgitud töid tegi hageja osaliselt ning selle arve tasus kostja hageja esindajale AP-le sularahas, summas 1000 eurot. Arve nr 6260 esitas hageja kahel korral (15.03.2013 ja 20.03.2013). Hageja soovib saada tasu teist korda. See, et hageja esitab sama numbriga arved erinevate kuupäevadega, näitab, et hagejal pole ülevaadet, milliseid töid on tehtud ja kuidas on nende eest tasutud. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 13.11.2015 otsusega hagiavalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 3166,16 eurot, hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 542,49 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses kostja kanda.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pole kostja täpsustanud, millised tööd on hageja jätnud tegemata. Kostja on arved 6046 ja 5646 kätte saanud isiklikult allkirja vastu, arved 5646, 6223, 6046, 6260 on saadetud kostjale ka e-postiga. Vaidlusalustel arvetel nähtub teostatud tööde loetelu, töötundide arv ning hind (tl 37-43).
9.Kohtu hinnangul on kostja tööd vastu võtnud. Seda tõendab arve 5646 osaline tasumine ning kostja allkirjad vaidlusalustel arvetel (tl 41).
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883
10.Kohtumenetluses on tõendatud, et kostja ei esitanud hagejale teostatud tööde osas ühtegi pretensiooni. Seega polnud hageja töö teostatud puudustega. Hageja tasunõue on seetõttu muutunud sissenõutavaks ning kostjal pole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.
11.Maakohus ei pidanud veenvaks kostja väiteid, et arvetelt ei selgu, milliste autode remonditöid on hageja teostanud. Arvelt 5646 nähtub, et töid teostati sõidukile 505MGP. Kuigi arvel 6223 nähtub üksnes number 505, pidi mõistlikule isikule olema selge, et viide on samale sõidukile. Kostja kassa väljamineku order ei tõenda maakohtu hinnangul arvest nr 6260 tuleneva kohustuse täitmist. Muid tõendeid, mis võiksid tõendada vaidlusaluse summa hagejani jõudmist, pole kohtumenetluses esitatud.
12.Maakohus rahuldas hageja viivisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise seaduses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
13.Maakohtu otsuse peale on esitanud kostja 14.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
14.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pole maakohus põhjendanud, miks ta jättis arvestamata, et hageja pole nõuet tõendanud. Hageja oleks pidanud tõendama tööde tegemist ja kostja poolt tööde vastuvõtmist. Kostja ei nõustu maakohtu arvamusega, et töövõtulepingu sõlmimine pole vaidluse all. Kostja vaidleb töövõtulepingu sõlmimisele vastu. Maakohtu järeldus, et tööde vastuvõtmine ja lepingu sõlmimine on tõendanud arve nr 5646 osalise tasumisega ning kostja allkirjadega vaidlusalustel arvetel, ei põhine tõenditel ega seadusel.
15.Hageja pole tõendanud, et veoautod olid kostja omandis. Veoauto numbrimärgiga 695MEB pole kostja oma ja tal puuduvad selle sõiduki osas igasugused volitused.
16.Kostja viis sõidukid hageja juurde pakkumise esitamiseks, kuid hageja pakkumist ei teinud. Samuti ei esitanud hageja kostjale sertifikaate, mis tõendaksid, et hagejal on õigus veoautosid remontida. Kui hageja sõidukeid remontis, oli see tegevus omavoliline.
17.Kostja maksis hagejale raha tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 mõttes eksimuse mõjul. Arve esitamine ilma pakkumist ja tööde teostamise lubatavust tõendavate dokumentide esitamiseta ei saa tõendada, et poolte vahel on töövõtuleping sõlmitud ja et hageja on tööd teostanud. Kuna töövõtulepingu sõlmimiseks ei saavutanud hageja ja kostja kokkulepet, ei tulene kostjale lepingueelsetest läbirääkimistest kohustusi.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883 Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega hageja põhinõue rahuldati 2881,88 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutnud viivisenõue 496,52 eurot ületavas osas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhivõlalt 3166,16 eurot alates 13.03.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude vastavas ulatuses rahuldamata, samuti tuleb mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 2881,88 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 13.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Eelmärgituga seoses tuleb maakohtu otsus tühistada ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse osas teeb ringkonnakohus samuti ise uue otsuse. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
20.Hageja põhinõudeks on tasu maksmine kostja tellimusel teostatud autoremondi tööde eest. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1. Nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
21.Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellatsioonkaebuses toodud etteheidetega, mille kohaselt ei ole maakohus asja lahendamisel arvestanud kostja poolt esitatud vastuväidetega. See on tinginud ka osaliselt ebaõige lahendi, samuti ei vasta maakohtu otsus selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 teise lause nõuetele. Kostja on maakohtus esitatud vastuväidetes tuginenud mh sellele, et arvetes nr 6046 ja 6223 märgitud töid ei ole kostjale tehtud. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtja tasununõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et hageja oleks arvel 6223 märgitud tööd teostanud. Muu hulgas ei ole sellel arvel kostja allkirja, nagu on ekslikult märkinud maakohus oma otsuses.
22.Eelmärgitut arvestades ei ole kolleegiumi arvates tuvastatud, et arvel nr 6223 kajastatud kohustused kogusummas 284,28 eurot oleksid kostjal tekkinud ning hagi tuleb jätta vastavas ulatuses rahuldamata. Arve esitamine iseenesest tsiviilõiguslikke kohustusi kostjale tekitada ei saanud. Kuna kostja ei ole arve nr 6223 tasumisega
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883 viivitanud, ei kuulu rahuldamisele ka hageja selle arvega seotud viivisenõue (VÕS § 113 lg 1).
23.Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alust. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et arvetel nr 5646, nr 6046 ja nr 6260 märgitud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks ning hageja tasunõue on muutunud vastavas osas sissenõutavaks. Siiski tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
24.Maakohus on õigesti seostanud tasu maksmise kohustuse tekkimist tööde vastuvõtmisega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arve nr 5646 osaline tasumine ning kostja allkirjad vaidlusalustel arvetel tõendavad tööde vastuvõtmist. Seonduvalt arvete tasumise kohustuse tekkimisega tuleb samas täiendavalt märkida, et tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tahteavalduste tõlgendamisel TsÜS § 75 lg 1 esimese ja teise lause järgi tuleb arvestada mh tahteavalduse tegija ja saaja varasemat käitumist ning nendevahelist praktikat.
25.Üldiselt ei saa arve vastuvõtmise kohta antud allkirja lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. Erandjuhul võib arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Näiteks võib olla see nii kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi (vt ka Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11).
26.Ka praegusel juhul ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja oleks esitanud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimusi vaidlusaluste sõidukite remondiks, samuti ei ole tööde vastuvõtmise kohta koostatud akte. Samas näitab arve nr 5646 (osaline) tasumine ja kostja esitatud väide arve 6260 osalise tasumise kohta, et suuliste tellimuste esitamine oli pooltevahelistes suhetes ilmselt tavapärane ning tööde vastuvõtmist tellija poolt võis tõendada ka üksnes kostja nimel allkirjastatud arve. Lisaks võib kostja apellatsioonkaebuse väidetest järeldada, et kostja on remonti vajavad sõidukid numbrimärkidega 695MEB ja 505MGP hageja juurde viinud. Kuivõrd sarnaselt arvega nr 5646 on ka arve nr 6046 kostja nimel vastu võetud (vt tl 42 ja 43), ei ole ülalviidatud asjaolude kontekstis kolleegiumi arvates eluliselt usutav, et hageja on jätnud arves nr 6046 märgitud tööd teostamata.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883
27.Kostja poolt maakohtus esitatud vastuväidete kohaselt jättis hageja arvetel nr 5646 ja nr 6260 tööd osaliselt tegemata. Maakohus on kolleegiumi arvates selles osas põhjendatult märkinud, et kostja ei ole menetluses täpsustanud, millised tööd on jäänud teostamata. Kõnealuseid väiteid ei ole kostja täpsustanud ka apellatsioonkaebuses. Need vastuväited on lisaks eluliselt väheusutavad, sest poolte esitatu põhjal ei ole kostja mingeid pretensioone tööde osalise teostamata jätmise osas enne kohtumenetlust hagejale esitanud, ka pärast hageja poolt arvete korduvat saatmist kostjale 08.10.2014 (tl-d 37-40). Samuti on kostja arve nr 5646 osalisel tasumisel märkinud maksekorralduse selgitusse "ARVE NR. 5646 OSA". Ka sellest võib praegusel juhul kaudselt järeldada, et kostja on aktsepteerinud arvet nr 5646 kogu ulatuses. Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud arvete osas mitmeid uusi vastuväiteid, kui neid ei saa kolleegium TsMS § 652 lg-st 3 lähtuvalt asja lahendamisel arvestada (vt ka otsuse põhjenduste p 29).
28.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium täiendavalt järgmist.
29.Apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et üks hageja poolt remonditud veoautodest (registrimärgiga 695MEB) ei kuulunud kostjale, et hagejal puuduvad veoautode remontimist lubavad sertifikaadid ning et arvete osalisel tasumisel oli kostja eksimuses. Maakohtu menetluses ei ole kostja sellistele väitele tuginenud. Kolleegiumi hinnangul ei esine TsMS § 652 lg 3 kohaseid eeldusi, mis võimaldaksid nende uute asjaoluga apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Lisaks ei saa küsimus sõiduki registrimärgiga 695MEB kuulumisest kolmandale isikule mõjutada hageja ja kostja vahelisi töövõtulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti jääb ebaselgeks, millised veoautode remontimist lubavad sertifikaadid hagejal kostja arvates puuduvad. Menetluskulude jaotus
30.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldab käesoleva otsusega hageja põhinõude 3166,16 eurot 2881,88 euro ulatuses, s.o ligikaudu 91% ulatuses. Ka sissenõutavaks muutunud viivisenõude (542,49€) rahuldab ringkonnakohus sarnases ulatuses (ca 92%). TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes peab kolleegium põhjendatuks jätta nii maakohtu menetluses kui apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ning 9% ulatuses hageja kanda.
31.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3883 suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.