2-25-6854
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
7.oktoober 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-6854
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
L. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht XXX e-post XXX) Kostja: M. K. (sündinud XXX, isikukood XXX, elukoht ja viibimiskoht teadmata, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
07.oktoober 2025.a kohtuistung, osales hageja L. K.
Hageja nõue ja kostja seisukoht
2-25-6854 Hageja L. K. esitas 05.05.2025.a Viru Maakohtule hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Viru Maakohus edastas hagiavalduse 08.05.2025.a määrusega alluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt katkesid abielulised suhted hageja ja kostja vahel 2021.aasta juulis ning viimane kontakt kostjaga toimus 2021.aasta augustis. Sellest ajast alates ei ole hagejal kostjaga olnud mingit suhtlust, kuigi hageja on korduvalt püüdnud kostjaga ühendust võtta. Peamine põhjus, miks abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, on kostja pikaajaline viibimine välismaal ning tema kättesaamatus. Hageja taotleb abielu lahutamist kohtus, kuna abielusuhe on pöördumatult lõppenud ega ole võimalik seda enam taastada. Kostjale M. K.ile on kohtukutse kätte toimetatud 11.09.2025.a väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. M. K. kohtuistungile ei ilmunud, selgitust ei andnud ja ka kirjalikult oma seisukohta abielu lahutamise küsimuses ei avaldanud. Hageja seletas kohtuistungil, et pooled elasid esmalt 2018.a kolm kuud koos Lõuna-Koreas ja seejärel Eestis. Kooselu lõppes vastastikusel kokkuleppel juunis 2021.a. Kostja läks tagasi Lõuna-Koreasse ning hageja läks elama ja tööle Kreekasse. Kreekas viibib hageja käesoleva ajani. Hageja proovis enne kohtusse pöördumist korduvalt ise kostjaga kontakti võtta, kuid see ei õnnestunud. Hageja palub abielu lahutada.
Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus lahendab tsiviilasja sisuliselt, pidades piisavaks hageja poolt kohtuistungil antud selgitusi. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Poolte abielu sõlmiti 17.07.2018.a Eestis Rakvere Linnavalitsuses. Hageja kinnitas kohtuistungil, et soovib abielu lahutada. Kostja oma arvamust avaldanud pole. Hageja kinnitas, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Hageja arvab, et kostja elab Lõuna-Koreas. Kostjaga kontakti võtmine temaga ei ole õnnestunud ei hagejal ega kohtul. Hageja arvab, et kostja on tõenäoliselt oma kontaktandmeid muutnud. Hageja teadaolevad kontaktid pärinevad aastast 2021. Kohus lahutab poolte abielu põhjusel, et pooled elavad eraldi alates 2021.a suvest. Kooselu taastamine ei ole enam tõenäoline ning kohtu arvates on poolte abielu pöördumatult lõppenud.
2-25-6854 Kuna kostja ei ole olnud kohtule kättesaadav, toimetab kohus talle kohtuotsuse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS 317 lg 1 p 2 ja lg 3). Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.