2.Mõista Mxxxx E.-I.J. E.-I.J.-i kasuks välja igakuine elatis alates 01.10.2024 summas, mis võrdub PKS § 101 lg.2-lg.5 sätete alusel arvutatud summaga, võttes aluseks baassumma (alates 01.04.2024 baassumma 272,76 eurot), millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest hagejale langevas osas (37,50 eurot) kuni E.-I.J.-i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a.
Resolutsiooni punktis 2 ja punktis 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Igakuine elatis E.-I.J.-ile alates 1.aprillist 2025 on 264,24 eurot (alates 01.04.2025 baassumma 282,31 eurot), millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (59,43 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest hagejale langevas osas (37,50 eurot).
5.Perioodi 01.10.2024-30.09.2025 eest on tasumata elatise võlgnevus 3086,76 eurot.
6.M.J.-il tuleb elatis alates 01.10.2025.a tasuda iga kuu T.J.-i arvelduskontole nr LT413250069294778627 selgitusega „E.-I.J. elatis“ ja märkida kuu, mille eest elatis tasutakse.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja nõuded ja seisukohad ERxxxx-E.-I.J. esitas 09.12.2024 hagi ja 15.12.2024 täienduse hagile M.J.-i vastu elatise saamiseks. Hageja taotleb välja mõista kostjalt elatis 275 eurot kuus alates 01.10.2024.a Kostja ei ela lapsega koos. Kostja on rohkem kui 10 aastat maksnud elatist vabatahtlikult ja omavahelise kokkuleppe alusel. Nüüd pole mitmeid kuid elatist maksnud, küll pole tööd või ei saa raha kätte. Lapse vajadused kuus on hageja näidanud 370 eurot. Ka järgmistes menetlusdokumentides jääb hageja elatise nõude juurde. Hageja ei ole nõus kostjaga kokkuleppeid sõlmima, kuna 5 kuud on piisav aeg, et omale töö leida (kiri on saadetud veebruaris 2025). Kostja peres pole ka väikseid lapsi, kellega peaks arvestama. Tasumata summa 2 kuu eest on 550 eurot. Hagejale on teada, et kostja on kogu töötu olemise perioodil saanud töötu päevaraha 37 eurot (dtl 11, 23). Hageja ei nõustu kostja väidetega töö leidmise võimatuse kohta, aga ka muude väidetega raha maksmise ja kasutamise kohta varem.
2.Kostja vastuväited ja seisukohad Kostja 07.01.2025 vastuses on nõus 275 euro maksmisega kuus ajal kui ta töötab. Kostja on jah vabatahtlikult maksnud 10 aastat, kuid nüüd on Soomes majanduskriis ja ta on töötuna kirjas. Kostja ei keeldu maksmast, kuid rahalised võimalused ei luba. Kostja esitab selgitusi möödunud aegade kohta- ta on maksnud 50+ eurot rohkemgi kui miinimum ette näeb ja ostnud lapsele
erinevaid asju. Kui poeg oli veel alaealine, maksis kahele lapsele. Kostja sõnul saab ta töötu raha kuus umbes 600 eurot, millest peab maksma maksud. Firmal tööd pakkuda ei ole. Hageja ei saa väita, et pole raha saanud ajal kui kostjal on olnud töö. 3.Menetluse käik Kohus võttis hagi 18.12.2024.a määrusega menetlusse, küsis seisukohad vastaspoolelt. Nii hageja kui ka kostja on teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega. Kohus kirjaga 11.02.2025 selgitas pooltele tõendamiskoormist ja kompromissi sõlmimise võimalust arvestades kostja väiteid. Kompromissi ei sõlmitud. Kohus küsis täiendavaid andmeid Töötukassalt, Maksu- ja Tolliametilt. Kohus teatas kohtulahendi tegemisest kirjalikus menetluses. TsMS § 230 lg.3, 4,5 alusel kogus kohus ise andmeid andmekogudest: Töötamise registrist, Töötukassalt ja rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et T.J.-il on kolm alaealist last (dtl 33-34), s.h. vanim laps on hageja. M.J.-il on üks alaealine laps (dtl 31-32), hageja. Maksu- ja Tolliameti andmetest M.J.-i kohta nähtub (dtl 40-43), et isiku kohta ei ole tulusid deklareeritud alates 01.01.2024 kuni 12.06.2025 ja töötamise registri kanded puuduvad. Deklareeritud ei ole ka välisriigist saadud tulusid. Töötukassa andmetest nähtub (dtl 37), et andmekogu ei sisalda andmeid M.J.-i kohta. Töötamise registrist (dtl 35) nähtub, et T.J. töötab alates 16.08.2024EKSAR TRANSOIL AS-s ja M.J.-i (dtl 36) ei ole töötamise registris kirjas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud hagiavaldust, kostja vastuseid ning kogutud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja E.-I.J. (sünd.xxxxxxxxxx) on kostja alaealine laps, kes elab oma ema T.J.-i juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. Hageja nõuab elatist summas, mis ei ulatu ettenähtud miinimumsummani – esmalt 275 eurot kuus, seejärel hageja nõustub, et ta on nõus ka väiksema elatisesummaga (250 eurot), kui kalkulaatoriga arvestatuna nii tuleb. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks
eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Perioodil 01.04.2024-31.03.2025 oli elatise arvutamise baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast oli 54,96 eurot, alates 01.04.2025 on see baassumma 282,31 eurot ja 3% keskmisest brutokuupalgast on 59,43 eurot. Seega näeb kehtiv Perekonnaseadus ette, et elatisesumma arvutamisel ja väljamõistmisel võetakse arvesse keskmist kuupalka riigis ja elatustaseme muutumist (toimub indekseerimine). Arvesse võetakse ka riigi poolt makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.
5.Elatise hagi esitati kohtule 23.09.2024.a. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja on oma vanemate teine laps, esimene laps on saanud juba täisealiseks. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub hagejaga koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 järgi makstakse lasterikka pere toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kuus. Hageja elab koos emaga ja peres on kolm last. Seetõttu PKS § 101 lg 5 järgi lahutatakse elatise miinimummäära arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel kolmega (laste arv, kes saavad toetust). Sel alusel maha lahutatav summa on 37,50 eurot. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja ja kostja ei ole väitnud, et hageja viibib ka isa juures. Seega selle sätte alusel mahaarvamisi elatisesumma arvutamisel teha ei tule. Mahaarvamiseks PKS § 101 lg 7 alusel samuti alust ei ole. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
6.Eespoolmärgitud asjaolusid arvestades on Justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadava elatiskalkulaatori abil arvestades elatisesumma perioodil 01.10.2024-31.03.2025 250,22 eurot kuus ja perioodil alates 01.04.2025 on elatisesumma 264,24 eurot.
7.Hageja nõuab elatise maksmist alates 01.10.2024, hagiavaldus on esitatud 09.12.2024. Seega on elatisenõue esitatud kahe kuu ulatuses tagasiulatuvalt. PKS § 108 sätestab: Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on hageja esitanud elatisenõude mõistliku aja jooksul tagasiulatuvalt, s.t. tagasiulatuv elatisenõue ei ulatu liialt pikale perioodile ja elatise nõudmine tagasiulatuvalt kahe kuu eest ei ole ülemäärane ega liialdatud.
8.Kostja on esitanud vastuväited elatisenõudele tuginedes sellele, et ta on töötu. Kostja elab ja töötab Soome Vabariigis, kohus tegi kindlaks, et tema andmed ei ole Eesti registritesse jõudnud. Kostja sellekohased väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata ja elatist välja mõistmata. PKS § 102 lg 2 sätestab: Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Viidatud paragrahvis toodud loetelu on näidisloetelu. Kostja ei ole neile asjaoludele tuginenud. Riigikohus on väljendanud seisukoha, et Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p.15, nr 2-16-2343, p.13). Hageja on kostja ainus ülalpeetav ja vahendid hagejale elatise maksmiseks on kostjal võimalik koguda ka siis kui kostjal on sissetulek. Kostja vastusest ja hageja kirjadest nähtub, et hageja ei nõua elatist kogu perioodi eest, mil kostja on olnud töötu.
9.Hageja nõuab elatist alates 01.10.2024. Perioodil 01.04.2024-31.03.2025 on elatiskalkulaatori alusel arvutatav elatisesumma hagejale 250,22 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale elatist maksnud ja hageja nõuab elatist alates 01.10.2024. Perioodi eest 01.10.2024-31.03.2025 on maksmata elatisesumma 6x250,22=1501,32 eurot. Perioodil 01.04.2025-31.03.2026 on elatiskalkulaatori alusel arvutatav elatisesumma 264,24 eurot. Perioodi eest 01.04.2025- 30.09.2025 on maksmata elatisesumma 6x264,24=1585,44 eurot. Kokku maksmata elatisesumma perioodi eest 01.10.2024-30.09.2025 on 3086,76 eurot. Kohus arvutab maksmata elatisesumma seisuga 30.09.2025 (mitte kohtuotsuse kuupäevaga 03.10.2025 lihtsustamise eesmärgil). Kohus mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 01.10.2024 kuni 30.09.2025 summas 3086,76 eurot ja jooksva elatise alates 01.10.2025 264,24 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.03.2031.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg.1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.