lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-18561/22

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-18561/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-18561

Tsiviilasi

Kalev Undi kaebus kohtutäitur Sirje Taela 2. detsembri 2015 otsuse peale täiteasjas nr 193/2014/289

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalev Undi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kalev Unt (isikukood

XXXXXXXX)

esindajad

Puudutatud isik: kohtutäitur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kalev Undi kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Kalev Unt (avaldaja) esitas 9. detsembril 2015 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Sirje Taela
2.detsembri 2015 otsuse peale täiteasjas nr 193/2014/289. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on ilma seadusliku aluseta teinud kinnipidamisi tema sissetulekust. Avaldaja hinnangul tuleb arestitud summad talle tagastada. Kohtutäitur on jätnud 2. detsembri 2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur on võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel lähtunud seadusest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel on kohtutäitur jätnud aresti alt vabaks võlgniku sissetuleku palga alammäära ulatuses (s.o 390 euro ulatuses kuus). Võlgnik ei ole tõendanud, et tal oleks TMS §-s 131 sätestatud sissetulekuid, millele ilma võlgniku nõusolekuta ei saa sissenõuet pöörata. Kohtutäitur on nõude sissenõudmisel võtnud arvesse ka seda, et avaldaja on pankrotivõlgnik ning tema suhtes on käimas võlgadest vabastamise menetlus. Vastavalt Tartu Maakohtu 31. juuli 2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-4543 on kohtutäitur tagastanud võlgniku usaldusisikule 75% Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnikule tagastatud ja arestitud tulumaksust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus jättis 15. aprilli 2016 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu esitatud asjaoludest ja uuritud tõenditest seda, et kohtutäitur oleks võlgniku sissetuleku arestimisel seadusest tulenevaid piiranguid rikkunud. Puudub teave või tõendid selle kohta, et kohtutäitur oleks arestinud võlgniku sissetuleku, millele TMS § 131 lg 1 järgi sissenõuet pöörata ei saa. Kohtutäitur on lähtunud TMS § 132 lg-s 1 sätestatud nõudest ja ei pööranud sissenõuet võlgniku sissetulekule, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Lisaks on kohtutäitur arvestanud pankrotiseaduses (PankrS) § 174 lg-s 2 sätestatud keeldu. Vastavalt Tartu Maakohtu 29. juuni 2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-4543 on kohtutäitur kandnud arestitud summadest 75% võlgniku usaldusisiku kontole. Maakohtu arvates võib võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebusest järeldada, et võlgnik ei ole rahul sellega, et täitur on summad kandnud usaldusisiku kontole, mitte ei ole tagastanud temale. Nimetatud etteheide ei ole põhjendatud. Võlgniku suhtes on käimas võlgadest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 3 ja 4 arvestades saab lugeda Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnikule tagastatava tulumaksu nõude loovutataks tema usaldusisikule. Võlgnikule üleandmisele kuulus sellest 25%, millele kohtutäituril oli õigus pöörata sissenõue.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
15.aprilli 2016 määruse muutmist ja kaebuse rahuldamist. Määruskaebuse kohaselt on kohtutäitur esitanud kohtule ebatäpseid andmeid. Täitur teadis, et võlgnik saab riikliku pensioni, kuid sellele vaatamata pidas ta pensionist summasid kinni. Kohtutäitur on arestinud summasid, mis kuuluvad usaldusisikule üleandmisele. Kohtutäituril puudus õigus arestida Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnikule tagastatavat tulumaksu, sest tegemist on summaga, mis ei kuulu üleandmisele usaldusisikule. Seda on leitud ka Tartu Maakohtu 31. juuli 2015 määruses.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

5.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata. Kohtutäituri arvates ei lähtu avaldaja määruskaebuse esitamisel 2. detsembril 2015 tehtud otsuse peale esitatud kaebuse esemest. Avaldaja ei ole märkinud, millised on need ebatäpsed andmed, mida täitur on kohtule esitanud. Antud asjas saab kaebeesemeks olla vaid maksegraafiku sõlmimisele sundimine. Kohtutäitur on 22. septembril 2015 andnud võlgnikule ja usaldusisikule selgitusi arestitud summade laekumisest ja usaldusisikule ülekandmisest. Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnikule tagastatava tulumaksu osas on olemas jõustunud lahend (tsiviilasi nr 2-15-4543), mistõttu võlgnik nende asjaolude peale kaebust esitada ei saa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Kohtutäituri poolt esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et täitemenetluses on esitatud mitmeid kaebusi. Avaldaja esialgse kaebuse ja muude täitemenetluses esitatud kaebustega tutvumiseks, samuti täitemenetluse käigust parema ülevaate saamiseks kohustas ringkonnakohus kohtutäiturit TsMS § 5 lg 3 esimese lause alusel esitama täitetoimiku koopia.
8.Esialgsest kaebusest kohtutäiturile (täitetoimik, tl nummerdamata) nähtub, et avaldaja ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, see on tema hinnangul ebaseaduslik. Avaldaja leidis, et pankrotiseadus ei kohusta teda iga kuu tulu üle andma. Koos usaldusisikuga annab ta kohtule iga kümne kuu järel aru. Seni pankrotivarasse laekumisi olnud ei ole. Avaldaja märkis, et kohtutäitur on ise oma otsuses väljendanud, et tal on õigus 25%-le usaldusisiku poolt tagastatud võlgniku summale. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur kontode arestimisel kasutanud liigset jõudu, tekitades avaldajale kahju. Pankrotiseaduse kohaselt ei kuulu üleandmisele usaldusisikule nt pension. Kohtutäitur on segamini ajanud pankroti- ja täitemenetluse, ning on seega usaldusisikut liigselt tülitanud. Avaldaja arvates on kohtutäitur sisuliselt välja pressinud maksegraafiku. Esialgses kaebuses kohtule (tl 3) leidis avaldaja, et kohtutäitur on andnud vastuse üksnes maksegraafikuga seonduvale, mis ei olnud kaebuse oluline osa. Ülejäänud osas ei ole kohtutäitur oma seisukohti väljendanud.

Pärast kaebuse käiguta jätmist esitas avaldaja täiendatud kaebuse (tl 8), milles leidis, et täitur ei ole oma otsuses andnud vastust, kas tema tegevus on olnud seaduslik. Kohtutäitur ei ole andnud selget vastust, millisel õiguslikul alusel on tal alus kinni pidada kontolt üht miinimumpalka ületavat summat. Samuti pole selge, kas seoses arestimisega on avaldajale kahju tekitatud. Kohtutäitur on ebaõigesti võtnud avaldaja kontolt raha ja avaldaja loodab selle tagastamist. Avaldaja ei vaidlusta otsust osas, mis puudutas maksegraafiku koostamist.

9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud arvukaid kaebusi arvestades võimalik aru saada, mida avaldaja taotleb ja mida ta kohtutäiturile ette heidab. Esialgses kaebuses kohtutäiturile on avaldaja tuginenud pankrotiseaduse sätetele, mis ei ole vaidluse sisu silmas pidades asjakohased. Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatava tulumaksu osas on olemas Tartu Maakohtu 31. juuli 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-4543. Asjaolule, et kohtutäitur on ebaõigesti tema konto arestinud ja kontolt summasid kinni pidanud, on avaldaja tuginenud ka mitmes varasemas kohtutäiturile esitatud kaebuses. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline ei saa korduvalt ühele ja samale kohtutäituri-poolsele rikkumisele tugineda. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217-219. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel on täitemenetluse osalisel õigus esitada kohtutäiturile kaebus kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (TMS § 217 lg 1). Kui nimetatud tähtaja jooksul menetlusosaline kaebust ei esita, kaotab ta vastavalt TMS § 217 lg-le 6 õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Täitetoimikust ei nähtu määruskaebuses nimetatud täitemenetluse läbiviimisel toimepandud rikkumisi. Kaebuse lahendamisel ei pea kohtutäitur hindama seda, kas ta on avaldajale kahju tekitanud. Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on tekitanud talle kahju, on tal võimalik esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõue.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 avaldaja kanda. Kohtutäitur on ise (mitte esindaja kaudu) määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole talle eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium