Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tartu Maakohtu menetluses on A. R. hagi K. R. ja A. R. vastu elatise vähendamiseks. Kohtuistungil 17. septembril 2025 loobus hageja hagist ja palus menetluse lõpetada. Kostjatel ei olnud hagist loobumisele vastuväiteid. Pärast kohtuistungit esitasid kostjad menetluskulude nimekirja koos taotlusega jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobus hagist 17. septembri 2025 kohtuistungil ning TsMS § 429 lg 2 alusel kohus protokollis selle. Kostjad ei esitanud hagist loobumisele vastuväiteid. Kohus võtab hageja hagist loobumise avalduse vastu ja rahuldab selle. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmiseks on võimalik uuesti kohtusse pöörduda siis, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kostjad esitasid kohtule taotluse jätta nende menetluskulud (lepingulise esindaja tasu) hagist loobumise tõttu TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kostjad leiavad, et menetluskulude hageja kanda jätmine on vajalik, et edaspidi vältida hageja poolt kostjate vastu põhjendamatute nõuete esitamist. Menetluskulude kostjate kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Kuigi hageja loobus hagiavaldusest, leiab kohus, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleb lähtuda TsMS § 164 regulatsioonist. Elatise suuruse muutmise hagi puhul on tegemist hagilise perekonnaasjaga. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid ebaõigluse tõttu menetluskulude hageja kanda jätmist (TsMS § 162 lg 4). Ülalpidamisasjades on pooltel õigus elatise suuruse muutmiseks vajadusel ka korduvalt kohtusse pöörduda, lähtudes TsMS § 459 regulatsioonist. Kas asjaolud õigustavad elatise suuruse muutmist selgub asja sisulise arutamise käigus. Antud asjas sisulist arutamist ei toimunud, kuna kostja otsustas hagiavaldusest loobuda. Perekonnaasjades kehtiva menetluskulude jaotuse üldreegli (TsMS § 164 lg 1) järgi jäävad neis asjades menetluskulud poolte endi kanda, vastav regulatsioon on kostjatele teada ega saa olla üllatuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.