Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. august 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-5698
Tsiviilasi
KÜ Puškini 13 hagi Larisa Mikhaylova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuni 2016. a määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta.
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Puškini 13 määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: KÜ Puškini 13 (hageja) (registrikood 80121083), lepinguline esindaja Andrei Matvejev
esindajad
Kostja: Larisa Mikhaylova (sünniaeg XXXXXXXX)
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Kuna kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja elab Venemaal, kuulub kohtu pädevuse kindlaksmääramisel kohaldamisele EestiVene õigusabileping. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kohtule ei esitatud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama.
soetamise lepingute esitamisel. Notarid peavad tuvastama tehingu tegemisel tehingu poole kontaktandmed, sh e-posti aadressi ja elukoha andmed. Seoses sellega, et tuvastada kostja elukoha aadressi oli piisav, et määruskaebuse esitaja taotlusel kohus kohustaks kohtu registriosakonda esitama kostja poolt soetatud korteriomandi soetamise lepingute koopiad. Antud koopiatest on võimalik tuvastada nii kostja e-posti aadressi kui ka elukoha aadressi; 7) ei kasutanud kohus TsMS § 423 lg 1 p 8 ettenähtud mõistlikke pingutusi selleks, et tuvastada kostja elukohta ja seetõttu puudus kohtul alus nõuda hagejalt kostja elukoha tuvastamist. Igal juhul esitades nõude tuvastada kostja elukohta, ei täitnud kohus piisaval määral selgitamiskohustust ja seetõttu ei andnud määruskaebuse esitajale kõiki võimalusi tema nõuete kaitsmiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.