lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-5698/28

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-5698/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistu80121083

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-5698

Tsiviilasi

KÜ Puškini 13 hagi Larisa Mikhaylova vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Puškini 13 määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Puškini

(registrikood: 80121083), esindaja advokaat Andrei Matvejev; Vastustaja (kostja): Larisa Mikhaylova (sünd XXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. veebruari 2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud KÜ Puškini 13 kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
KÜ Puškini 13 (hageja) esitas 11. aprillil 2016 Viru Maakohtule Larisa Mikhaylova (kostja) vastu hagi korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse 5642 euro 96 sendi ja viivise 696 euro 98 sendi väljamõistmiseks. Hagis on märgitud kostja elukohaks A. Puškini tn 13-X Narva linn. Viru Maakohus keeldus 14. juuni 2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 14. juuni 2016 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi Viru Maakohtusse hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 14. detsembri 2016 määrusega hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt on kostja Venemaa Föderatsiooni kodanik ning kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Kohus on edastanud kostja e-postile päringu asja lahendamiseks Eesti kohtus, kuid kostja ei ole päringule vastanud. TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna kostja elukohaks on Vene Föderatsioon, tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades kohtualluvuse sätetest (edaspidi Eesti - Vene õigusabileping). Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 p 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Rahvusvahelise kohtualluvuse järgi ei allu tsiviilasi Eesti kohtule ning maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2; § 372 lg 7 ja § 75 lg-te 1, 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata tsiviilasi tagasi Viru Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab põhireeglit, mille kohaselt nii Eesti kui ka Venemaa kohtud on pädevad arutama tsiviilasju olenemata sellest, kas kostja elukoht on Eestis või Venemaal. Hageja viitab Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2016 määruse punktile 12 käesolevas asjas, mille kohaselt Eesti - Vene õigusabileping võimaldab käesolevas asjas kohtumenetlusel toimuda kas Eesti Vabariigis või Vene Föderatsioonis. Hageja on seisukohal, et kohtul ei olnud menetluslikku vajadust küsida kostjalt kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kohtul puudus menetluslik vajadus küsida hagejalt taotlusi kostja arvamuse väljaselgitamiseks kohaldatava õiguse osas, kuna TsMS § 392 lg 1 p-st 41 tulenevalt kuulub asja lahendamisele kohaldatava õiguse küsimuse väljaselgitamine kohtu eelmenetluse ülesannete hulka. TsMS § 70 lg 2 tagab välislepingute primaarsuse. TsMS § 70 lg 3 sätestab, et välislepingust tulenevad erandid võivad olla kehtestatud seadusega. Käesolevas asjas kohaldatav erisus on kehtestatud TsMS § 86 lg-s 1. Antud norm määrab, et kui isiku elukoht või asukoht on

välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. Täiendav erand on kehtestatud TsMS §-s 88. Hageja on seisukohal, et viidatud normid on koostoimes suunatud sellele, et vältida olukorda kus välismaalased, kes soetasid vara, sh korteriomandi Eestis, looksid olukordi, milles pole võimalik pöörduda Eestis soetatud varaga seotud võlaõiguslike nõuete sissenõudmiseks Eesti kohtusse. Majandamis- ja kommunaalkulude sissenõudmine naaberriigi kohtu kaudu raskendab ebamõistlikult korteriühistu olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
14.detsembri 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
5.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule. Hageja leiab, et TsMS §-st 88 ja § 86 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Lähtudes tsiviilasja materjalidest, et ole ringkonnakohtul alust kahelda, et kostja on Venemaa kodanik. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb TsMS §-st 88 või § 86 lg-st 1.
6.Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti rahvastikuregistris puuduvad kostja kohta andmed. Korteriomandi asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tl 81) kohaselt on kostja elukohaks XXXXXX Venemaa Föderatsioon. Seega on maakohus õigesti leidnud, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
7.Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja