Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-21-10661/299
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.09.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7440

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Pärnu Linnavalitsus75000064(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-21-10661

Kohtuasi

D.L avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks koolivaliku ja elukoha määramise küsimustes

H.H

E.J-i avaldus D.L vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse H.H suhtes lapse igakordse viibimiskoha ja haridusküsimuses ning selle ainuhooldusõiguse üleandmiseks E.J-ile ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): D.L (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht Puudutatud isik I: H.H (isikukood XXX, elukoht Eestis: XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Puudutatud isik II: E.J (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Eestkosteasutus: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75000064, aadress Suur-Sepa 16, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja Greete Kera

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrus jätta muutmata.

2.D.L määruskaebus jätta rahuldamata.

3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

10.Isa põhjendab ainuotsustusõiguse üleandmist temale sellega, et ta on näidanud ennast vastutustundliku ja hooliva lapsevanemana, kellel on lapsega väga lähedane suhe. Isa on väga motiveeritud ning võimeline lapse eest hoolitsema väga heal tasemel. Laps on isale korduvalt, ilma mistahes isapoolsete mõjutusteta kinnitanud, et soovib minna kooli Šveitsis ning elada isaga. Ajal mil vanemad võtsid vastu otsuse ühise lapse saamiseks, elas ja töötas isa Šveitsis ning vanemate kokkulepe oligi, et lapse elu hakkab olema korraldatud nii Šveitsis kui ka Eestis. Seega ema on pidanud algusest peale arvestama sellega, et laps võib minna kooli Šveitsis isa juures elades. Samuti pole vanemate vahel tehtud eelnevaid kokkuleppeid lapse kooli osas, mistõttu puuduvad asjaolud mis takistaksid lapse kooliminekut Šveitsis isa juures. Lapse elutingimused Zürichis on väga head. Zürichi koolisüsteemis õppides on lapsel oluliselt paremad võimalused pääseda õppima maailma tippülikoolidesse, kui seda oleks Eesti koolisüsteemis. Laps osaleks Šveitsis elades ja õppides Šveitsi koolisüsteemis ja ühiskonnaelus, samas saaks laps ka vajalikke teadmisi Eesti keskkonnast: kuna lapse huvides on jääda õppima Šveitsi, tagab isa talle eesti keele eraõppe või lisaõppe eesti keeles. Kui asuda seisukohale, et Eestis koolis käies saaks laps paremas eesti keelse keskhariduse kui ta saaks seda Šveitsis koolis käies, siis on ilmne, et sellisel juhul kaotaks laps võimaluse omandada kõrgtasemel haridust Šveitsis isa juures elades ning seeläbi kõrgtasemel võõrkeeli ning osa ühest maailma parimast lapsekesksest hariduskorraldusest. Šveitsis on lapsel sõpru ja mängukaaslasi, kellega laps saab väga hästi läbi. Šveitsi koolis käies on lapsel võimalik omandada mitmeid võõrkeeli, lapse huvides on alustada muude keelte õpinguid juba varases eas. Šveits on üks maailma parimaid kohti elamiseks. Laps alustaks kooliteed Zürichis kodu läheduses asuvas piirkonnakoolis. Isal on parem vaimne valmisolek hooldusõiguse teostamiseks. Isa ei ole erinevalt emast teinud takistusi, et laps saaks vabalt, ajal mil laps viibib Eestis, omandada alusharidust Eesti lasteaias. Isal on emaga võrreldes paremad majanduslikud võimalused lapse eest hoolitsemiseks ning lapse isal on rohkem aega lapsele pühendumiseks. Šveitsi konföderatsiooni on ohutumaks piirkonnaks kui Eesti. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Eesti koolisüsteem oleks Šveitsi koolisüsteemist paindlikum.

11.Ema hinnangul on lapse huvides praegune elukorraldus, s.o elamine ema juures, õppimine PPP Põhikoolis, lapsele meeldivate huvitegevustega (laul,mine, tšello, akrobaatika, teadusring) tegelemine ja regulaarne suhtlemine isaga.. Laps on emale avaldanud, et soovib elada emaga ja käia Eesti koolis. Lapse ema leiab, et laps peaks omandama põhihariduse Eestis, kuna on oluline, et H.H ei kaotaks oma rahvuslikku indentiteeti, et ta omandaks head teadmised eesti kultuurist ja tavadest, sh saaks osa eesti kultuuriruumis olulistest tähtpäevadest ja sündmustest ning valdaks eesti keelt. Kui laps õpiks Šveitsis, tähendaks see eesti kultuurist ja rahvusest tulenevast identiteedist kaugenemist. Selleks, et laps omandaks eesti keele samasugusel tasemel, sh samasuguse sõnavaraga, kui tema Eestis elavad eestlastest eakaaslased, on vajalik, et ta õpiks eesti keeles. See, et laps räägib vanema või vanematega eesti keeles, ei asenda eestikeelset õpet ega eestikeelses keskkonnas elamist. Ema juures elades säiliksid lapse suhted sugulaste ja sõpradega. Kui laps hakkaks käima koolis Šveitsis, kahjustaks see lapse suhet ema ja teiste sugulastega, sest kokkusaamised nendega oleksid võimalikud vaid koolivaheaegadel ning laps saaks osaleda vaid neil sündmustel ja üritustel, mis toimuvad ajal, mil ta Eestis viibib. Kui laps hakkab käima koolis Eestis, on mõlema vanema kaasatus lapse haridusküsimustesse ja võimalus osaleda lapse kasvatamises ning tema eest hoolitsemises oluliselt suurem kui siis, kui laps hakkaks õppima Šveitsis. Lapse ema leiab, et tulenevalt sellest, et vanemad ja Eesti koolide õpetajad räägivad ühes keeles, sh on neil sarnane kultuuritaust, on infovahetus vanemate ja kooli vahel efektiivsem siis, kui laps käib koolis Eestis. Šveitsis tekiks olukord, kus lapse emal puuduks võimalus lapsega koos õppida ja õppematerjalide sisu üle arutada. Lapse ema ei mõistaks ka lapse poolt tehtud töid, nende sisu. Puudub mistahes alus väita, et Šveitsis saaks laps parema hariduse kui Eestis. Pole alust asuda seisukohale, et Eesti koolisüsteem on lapse koolis kohal käimise osas paindlikum kui Šveitsi koolisüsteem. Lapse ja ema vahel on lähedane ja tugev emotsionaalne side. Lapsele meeldib emaga koos olla. Ta tunneb end emaga olles turvaliselt ja hästi. Laps on emale korduvalt avaldanud, et soovib tema juures elada. Lapse ema arvestab lapsesse puutuvate otsuste tegemisel lapse ea, arenguga ja omadustega. Lapse elamisel ema juures oleks lapse huvid ning mõlema vanema osalemine lapse elus paremini tagatud. Ema on seisukohal, et lapse huvides ei ole elada vanema juures, kes peab ennast teisest vanemast olulisemaks ja jagab vastavaid seisukohti ka lapsega. Lapse isa on lapsele põhjendamatult halvustanud Eestit ja ülistanud Šveitsi. Lapse isa tegevus ei viita sellele, et ta peaks lapse ja ema suhtlemist oluliseks. Arvestades vanemate vaheliste erimeelsuste ulatust, vanemate vahelisi keerulisi suhteid ning seda, kuivõrd komplitseeritud on vanematel last puudutavates küsimustes kokkuleppeid sõlmida, tuleks vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha, sh elukoha ja lapse haridusasutuste, sh huviharidusasutuste määramise osas lõpetada, anda ainuotsustusõigus nendes küsimustes emale ning määrata kindlaks suhtlemiskord. 12.H.H on 2024/2025 õppeaastal käinud PPP koolis ning kool meeldib talle (seda on näha ka 27.03.2025 ärakuulamise protokollist). Laps saab õppetööga hästi hakkama. Oluline on ka see, et tal on klassikaaslaste seas sõpru ja valdavalt head suhted kõigi klassikaaslastega.

Vanemate esitatud suhtlemiskorra osas lastekaitsespetsialist nõustub lapse esindaja seisukohaga selles osas, et logistika ja panus lapse isa juurest ema juurde liikumisel ja vastupidi, peaks olema jagatud võimalikult võrdselt ehk et kumbki vanem ei kannaks märkimisväärselt rohkem logistilisi kulutusi. Lapse jaoks on väga oluline mõlema vanema panus tema ellu, selle planeerimisse ja korraldamisse. Lapse jaoks on oluline teada ka seda, kes, kus ja millal tema võtab ning aega veedab. Selles osas on vajalik ka lapse ettevalmistamine ja toetamine. Koolivaheaegade osas on kuupäevaliselt keeruline määratleda, kus, millal ja kellega laps viibib. Nii Eestis kui Šveitsis on vaheajad liikuvad, s.o muutuvad. Seega mõistlik on jagada vaheajad vaheaegade kaupa. Seda sama on välja toonud ka lapse ema oma seisukohas. Lastekaitsespetsialist leiab, et vaheaegade osas võiks olla mõlemal vanemal õigus võrdselt koos aega veeta. Lastekaitsespetsialist toetab H.H arenguvõimalusi selles osas, et kui laps peaks viibima suhtlemiskorra raames Eestis, siis tagatud peaks olema saksa keele tunnid vähemalt 2 korral nädalas. Varasemast vestlusest H.H-ga tekkis veendumus, et H.H-le meeldib saksa keelt rääkida ja meeldib seda oskust ka demonstreerida. Lapse jaoks on arendavad igasugused lisaõpingud. Mitme keele oskus annab lapsele avardatud silmaringi ja eeskätt saksa keel on Euroopas üks enim räägitavaid keeli. Lapse isa on välja toonud punktis 5.2 välja, et kui isa graafik ei võimalda sõita Eestisse paaris nädalavahetusel, on tal võimalus selle nädalavahetuse asemel kohtuda lapsega paaritule nädalavahetusele eelneval või järgneval paaritul nädalavahetusel, teatades sellest emale vähemalt 4 nädalat ette. Tavapärane on, et alati ei ole võimalik suhtluskorda 100% järgida ja igapäeva elus võib tulla ette ümberplaneerimisi. Seega lastekaitsespetsialist ei vaidle sellele vastu. Lapse isa on punktis 5.3 ja 5.4 kirjeldanud seda, kuidas lapsel võiks olla õigus koduõppele 2x aastas isa juures viibida vähemalt 10 päeva korraga. Lisaks pikendatud nädalavahetus 1x kuus neljapäevast esmaspäevani. Lastekaitsespetsialist leiab, et sellisel juhul tuleb leida ja sõlmida kokkulepped kooliga. Tuginedes viimasel istungil räägitule, siis laps on vestluses kohtunikule väljendanud, et ei soovi koduseid töid järgi teha. Seetõttu peab arvestama lapse arvamusega ja lapsega läbi rääkima need ajad, kui laps oleks nõus koduõpet tegema. Iseenesest lastekaitsespetsialist sellele mõttele vastu ei ole, arvestada tuleb vaid seda, et lapsel ei tekiks koduõppe osas vastumeelsust ja ei väheneks lapse õpiväljundid. Kuna laps viibiks koduõppel ja pikendatud nädalavahetusel isaga, siis isa kohustub tagama lapse õppe sel perioodil. Lapse ema on oma seisukohas välja toonud, et vanem, kelle juures laps viibib, tagab teisele vanemale võimaluse lapsega telefoni teel vähemalt kolmel korral nädalas suhelda. Lastekaitsespetsialist leiab, et vähemalt kolme korra määratlus on mõistlik. Aset võib leida ka olukord, kus laps või teine vanem sooviks rohkematel kordadel lahusoleva vanemaga suhelda, seega sõna „vähemalt“ tagab selle, et vajaduse/võimaluse korral võib see olla ka rohkem. Kokkuvõtvalt lastekaitsespetsialist leiab, et suhtluskorra kindlaks määramisel tuleb arvestada lapse arvamusega, lapse huvidega ja mõlema lapsevanema õigusega lapse elus osaleda. Kohaliku omavalitsuse Zürichi seisukoht

18.Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused 19.Maakohus jättis rahuldamata D.L avalduse ainuotsustusõiguse saamiseks H.H koolivaliku ja elukoha määramise küsimuses, rahuldas E.J-i avalduse E.J-i ja D.L ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks H.H suhtes lapse viibimiskoha, sh elukoha ja haridusega, sh huviharidusega seonduvates küsimustes ning nendes küsimustes E.J-ile ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning suhtlemise korra määramiseks. Lõpetas osaliselt E.J-i ja D.L ühise hooldusõiguse alaealise lapse H.H suhtes ja andis H.H viibimiskoha, sh elukoha määramise õiguse ja haridusega, sh huviharidusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle E.J-ile. Määras kindlaks H.H suhtluskorra vanemate E.J-i ja D.Lga järgmiselt: -Koolivaheaegade välisel ajal viibib isa lapsega paaris nädalavahetustel reedest kuni pühapäevani, kokku kuni kahel nädalavahetusel kuus. Isa teatab oma soovist veeta nädalavahetus lapsega emale vähemalt 2 nädalat ette e-kirjaga. Kui isa graafik ei võimalda sõita Eestisse paaris nädalavahetusel, on tal võimalus selle nädalavahetuse asemel kohtuda lapsega paaritule nädalavahetusele eelneval või järgneval paaritul nädalavahetusel, teatades sellest emale vähemalt 4 nädalat ette. -Laps viibib isadepäevale eelneva reedest kuni isadepäevale järgneva nädala pühapäevani isa juures. -Emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga. -Lapse isal on õigus olla vähemalt 2 korda aastas lapsega koduõppel korraga vähemalt 10 koolipäeva (v.a nendel kuudel kui laps viibib koolivaheajal isaga) kokkuleppel lapse ja kooliga. Koduõppe periood algab esimesele koduõppe koolipäevale eelneval reedel ja lõpeb pühapäeval. Koduõppe ajal kohustub isa korraldama lapse õppetöö vastavalt kooli poolt ettenähtud mahus. Lapse koduõppe soovist teatab isa lapse emale vähemalt 8 nädalat ette. -Lapse üleandmine toimub lapse isapoolse vanaema elukohas aadressil Tallinnas PPP. Ema korraldab lapse transpordi oma elukohast Tallinnasse PPP ja Tallinnast PPP oma elukohta ning kannab sellega seotud kulud. Isa korraldab lapse transpordi oma elukohast Tallinnas PPP ja Tallinnas PPP oma elukohta ning kannab sellega seotud kulud. Lapse üleandmise kellaajad isale on reedel kell 16.00 ja emale pühapäeval kell 18.00. -Lapse transpordi ja üleandmise korraldamisel võivad lisaks vanemale osaleda ka vanema poolt volitatud isikud. Kui laps on piisavalt vana, et liikuda vanemate vahel ühistranspordiga ilma saatjata, korraldab vastuvõttev vanem lapse vastuvõtmise sihtkohas. Sellisel juhul peab last saatev vanem vastuvõtva vanemaga lapse saabumise aja enne ühistranspordile panemist kooskõlastama. -Lapse ema korraldab Pärnus lapsele saksa keele individuaalõppe vähemalt 2 tunni ulatuses nädalas. Saksa keele individuaalõpe peab olema tagatud sellises mahus, mis kindlustaks lapsele

34.nädala pühapäevani kella 18.00-ni ja paaritu arvuga aastal 25. nädala reedest kella 16.00-st kuni 33. nädala pühapäevani kella 18.00-ni. Ülejäänud aja suvevaheajast veedab laps emaga. Isa suhtluskorra alguseks toob ema lapse Tallinna, PPP ja tuleb suhtluskorra lõpus lapsele järele Tallinna, PPP. -Vanem, kelle juures laps viibib, tagab teisele vanemale võimaluse lapsega telefoni teel vähemalt kolmel korral nädalas suhelda. -Vanemad hoiduvad lapse kahjustamisest, sh ei halvusta vanem teist vanemat lapse juuresolekul ega luba kolmandatel isikutel seda teha. -Vanemad teavitad teineteist last puudutavatest olulistest asjaoludest, edastades lapsesse puutuvaid teateid teineteisele e-posti või sms-i teel. -Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. -Jõustumise järel saata määrus 10 päeva jooksul Pärnu Linnavalitsusele hooldusõiguse andmete muudatuse kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS § 5631). -Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a H.Hle määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtu hinnangul lapse viibimiskoha määramise osas ja haridusküsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides, tulenevalt vanemate omavaheliste ületamatute suhtlemisprobleemide tõttu. Kuigi kohus on järjepidevalt suunanud vanemaid võtma ühiselt vastu otsustuse selle kohta, kelle elukohas laps koolikohustust täidab, ei ole vanemad selles küsimuses konsensusele jõudnud. Kumbki vanem peab õigeks, et lapse permanentne elukoht ja koolikohustuse täitmine oleks tema juures. Olulistes küsimustes üksmeele puudumise tõttu on kohtul tulnud menetluses lahendada mitmeid esialgse õiguskaitse taotlusi. Kohtuistungil vanemate ärakuulamise tulemusena on kohus veendumusel, et praeguseks ei ole olukord muutunud. Kohus ei tuvastanud menetluses, et kumbki vanem ei hooliks lapsest piisavalt või takistaks pahatahtlikult teisel vanemal lapsega suhelda või ei oleks suuteline lapse suhtes parimal võimalikul viisil hooldusõigust teostama, mistõttu sai kohtule otsustuse tegemisel lõpuks määravaks muud faktorid. Vaidluse all ei ole ka see, et lapsel on tugev kiindumussuhe mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad on loonud lapsele head elamistingimused. Kohtul ei tekkinud menetluses sellist kahtlust, et lapse vanus ja arengutase ei võimalda tal edastada adekvaatset arvamust, küll aga on asjas esitatud seisukohtadest märgata järjepidevuse puudumist valikute tegemisel. Nii on laps avaldanud isale, lastekaitsele ja oma esindajale, et soovib õppida Šveitsis, emale ja kohtule, et soovib jätkata õpinguid praeguses koolis. Kohtu hinnangul ei ole asjas lapse selget eelistust koolivaliku osas võimalik välja selgitada, mis on kohtu jaoks ka mõistetav, sest ärakuulamisel laps korduvalt avaldas, et tema soov oleks olla võrdselt nii ema kui ka isa juures. Kohus ei välista ka seda, et lapse väidetav väga selge soov minna õppima Šveitsi, võibolla isa soovi peegeldus. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et

esindajale ja lastekaitsespetsialistile avaldas laps oma soovi veebruaris, kohtunikule märtsi lõpus. Kohus peab vajalikuks esile tuua ka seda, et ema on menetluses olnud suutlikum hoida ennast tagasi isa arvustamast. Üldjuhul on ema esitanud omapoolsed etteheiteid isale vastuväidetena isa väidetele või käitumisele või kohtu küsimustele. Isa etteheide menetluses emale on, et ema ei suhtle temaga verbaalselt vaid ainult kirjalikult ning on seisukohal, et see ei ole õige. Kohus saab isa seisukohast aru ning tavaolukorras oleks selline käitumine ka etteheidetav, kuid käesolevas asjas on kohtu hinnangul ema käitumine tingitud usalduse puudumisest isa suhtes ning osaliselt isa käitumise tagajärg. Ka kohus on täheldanud menetluses, et isa võib võtta asju isiklikult, mille tagajärjeks võib olla sageli väljaöeldu moonutus isa vaatest tulenevalt. Kui mõlemad vanemad hoolivad ja hoolitsevad lapse eest võrdselt ning on taganud lapsele võrdselt head elutingimused, hakkab asja lahendamisel olema kaalukausil mh ka vanemate omavahelised suhted ja suhtumised üksteisesse. Kohtul on tekkinud menetluse jooksul veendumus, et ema suudab suheldes lapsega olla isa suhtes neutraalsem, mis ilmneb lapse väljaütlemises ja käitumises. Kohus asub seisukohale, et lapse viibimiskoha, sh elukoha küsimuse otsustusõigus tuleb anda emale, kuna ema isik on lapse jaoks turvalisem ja ema on võimeline olema isa suhtes neutraalsem. Järgmiseks kohus põhjendab ainuhooldusõiguse üleandmist haridusküsimusi puutuvalt. Käesolevas asjas on lapse elukoha valiku argumendiks isa esitanud selle, et Šveitsis õppides on lapsel oluliselt paremad võimalused pääseda õppima maailma tippülikoolidesse kuna Šveitsis on üks maailma paremaid haridussüsteeme. Kohtu hinnangul puudub alus väita, et Eesti tänane koolisüsteem seda kõike samuti ei paku. Lapse hariduse omandamisel on oluline roll lisaks haridussüsteemile vanemate suutlikus last tema kooliteel toetada. Kohus jääb nende põhjenduste juurde, mida kohus 23.07.2024 määruses esile tõi. Nii Šveitsi kui ka Eesti riik on alaealisele lapsele elamiseks ja hariduse omandamiseks võrdselt sobivad kohad. Asjaolu, et üks riik on teisest mingites edetabelites kõrgemal kohal ei oma asja lahendamisel kaalu. Asjas ei ole välja toodud ning ka kohtule ei ole teada, et Eesti või Šveits nii elamiseks kui ka hariduse omandamiseks ei ole alaealisele lapsele sobiv koht. Õppimine vajab järjepidevust, keskendumist, püsivust ning ka mõlema vanemapoolset toetust ja abi. Seega lapse huvides on, et õppimisel oleks võimalikult suur tugi mõlema vanema poolt. Eesti koolis õppimisel saavad mõlemad vanemad panustada lapse arengusse, abisse, juhendamisse jne. Šveitsi koolis õppides jääb lapse ema selles osas kõrvale, kuna viimane ei valda saksa keelt. Lapse õpetamise koormus lasub ja tõuseb seega vaid lapse isal. Lapse ema on avaldanud, et ta soovib osaleda lapse õppearengus ja olla tema õppimisega kõigiti kursis. Seega Eestis õppides saavad anda mõlemad vanemad suurema panuse lapse toetamisse, mistõttu kohus leiab, et lapse huvides on jätkata õpinguid Eestis. Hooldusõigus ja lapsega suhtlemine peab olema seatud selliselt, et lapse elukorraldus oleks mõistlik. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Kohus juhindub suhtlemiskorra määramisel kehtivast suhtlemiskorrast (VII kd tl 52 pöördel), isa nägemusest suhtlemiskorrast juhul, kui laps elab ja käib koolis Eestis (VII kd tl 117 pöördel – 118), kui ka ema poolt pakutud suhtlemiskorrast, kui laps elab ja käib koolis Eestis (IV kd tl 48 pöördel – 49), arvestades asjas esitatud seisukohtadega.

Isa on suhtlemiskorras välja toonud, et ema korraldab lapse huvitegevuse Pärnus selliselt, et lapse huvitegevus ei takistaks suhtlusaega isaga. Kohtu hinnangul ei pruugi isa nõue, et ema korraldab lapse huvitegevuse Pärnus selliselt, et lapse huvitegevus ei takistaks suhtlusaega isaga, olla lapse huvides. Huvitegevuses osalemine sõltub esmaselt lapse soovist ja huvist ning seejärel huvitegevuse korraldajast, mitte emast. Ka isa peaks olema huvitatud sellest, et laps saaks osaleda teda paeluvatel tegevustel. Kuna isa on menetluses läbivalt avaldanud, et tal on lapsega usalduslik suhe, ei pea kohus õigeks ega vajalikuks isa korralduslikku nõuet määrusega kinnitada. Isa saab alati kokkuleppel lapsega reguleerida lapse huvitegevusel osalemist ajal, kui isal on õigus lapsega suhelda. Lapse areng ja huvid tuleb seada esikohale. Määruskaebus 20.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrus tsiviilasjas 2-21-1066, teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus ning anda isale ainuotsustusõigus lapse H.H (edaspidi laps) koolivaliku ja elukoha määramise küsimuses, anda isale ainuotsustusõigus määrata laps Zürichis isa elukohajärgse kooli nimekirja, määrata kindlaks H.H suhtluskord vanemate E.J-iga (edaspidi ema) ja D.Lga (edaspidi isa) alates 16.08.2025 vastavalt isa 22.04.2025 avalduse täiendusele (p.-d 4.1 – 4.12). Jätta ema avaldus rahuldamata. Kui ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu menetlusõiguse normide rikkumisi ise kõrvaldada, siis saata kohtuasi maakohtu teisele koosseisule tagasi uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus ei ole määruses viidanud mitte ühelegi sedavõrd kaalukale põhjusele, mis õigustaks ühise hooldusõiguse lõpetamist. Asjaolu, et kohtule ei meeldi isa isik või see, et isa soovib emaga kokku leppida lapsega seonduvates küsimustes, ei too kaasa ühise hooldusõiguse lõpetamist. Samuti ei too ühise hooldusõiguse lõpetamist kaasa asjaolu, et vanemad kohtus vaidlevad või see, et isa ja ema vahel on olnud konfliktid. Määrusega on paraku leitud, et oma last armastava ning hooliva isa hooldusõigus tuleks kõige olulisemate küsimustes üldse lõpetada. Laps vajab oma isa sama palju kui ema ning hooldusõiguse lõpetamine kõige olulisemates küsimustes võtab isalt sisuliselt õiguse osaleda lapse elukorralduses. Määruse jõustumisel puuduks isal võimalus ja õigus olla kaasatud lapse õppetöösse, saada teada nt e-koolist lapse hinnetega seonduvalt jne. Veelgi enam, nii maakohus kui ka ringkonnakohus rõhutasid 23.07.2024 ja 27.09.2024 määrustes, et lapse arenguks ja heaoluks on oluline, et mõlemad vanemad saaksid aktiivselt panustada tema haridusteesse ning osaleda lapse juhendamises. Isale jääb määruse motiveerivast osast arusaamatuks, miks ei võiks mõlemad vanemad võrdselt osaleda lapse elu korraldamises. Seda isegi juhul, kui kohus peaks määrama lapse elukohaks ema elukoha. Isa sooviks on alati olnud tagada lapsele parim elukvaliteet. Lapse isa on teinud endast kõik oleneva, et säilitada lapsele hea ja kvaliteetne suhe mõlema vanemaga ning pakkuda lapsele maksimaalselt tuge ning emotsionaalset stabiilsust. Isa omab lapse elus samuti olulist rolli ning seda ei tohi vähendada hooldusõiguse äravõtmise kaudu Lisaks eeltoodule on isa pakkunud lapse emale lahendust, mille kohaselt ema saaks viibida lapsega koos olemiseks Zürichis, samas ei ole ema isale sellist lahendust Pärnus pakkunud. Isa leiab, et lapse ja isa suhtluse piiramine, mis võib tuua kaasa lapse ja isa sedavõrd olulise kiindumussuhte mõranemise, ei ole õigustatud. Isa on seisukohal, et tal on oma lapsele emaga võrdväärsed õigused ning isale peab jääma võimalus osaleda oma lapse elus võrdväärselt emaga täieõigusliku lapsevanemana. Seda isegi siis kui laps elaks alaliselt emaga. Maakohus on väga selgelt ületanud oma diskretsioonipiire kui lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse

lapse viibimiskohta ja haridust puudutavates küsimustes. Sh ka menetluses lapse huve kaitsma määratud isikute seisukohtadest nähtub, et ei lastekaitse, ega lapse esindaja ei toeta ühise hooldusõiguse lõpetamist Olukorras, kus vaidlus oli üksnes selle üle, kas lapse elukoht peaks olema ema juures Pärnus või isa juures Šveitsis ning arvestades vahemaade kaugust on ilmne, et elukoha peaks määrama kas isa või ema juurde, ei olnud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine mitte ühelgi juhul põhjendatud – eriti veel haridusküsimustes. Asja materjalist, sh ärakuulamise protokollidest ja menetlusosaliste kirjalikest seisukohtadest tuleneb, et vanemad vaidlevad selle üle, kummal neist peaks olema õigus määrata lapse viibimiskoht. Vanemad ei ole eraldiseisvalt vaielnud haridust puudutavate küsimuste üle selles osas, et kui kohus peaks määrama lapse elukoha isa juures, jätkab laps kooliteed Šveitsis ning ema juures, jätkab laps kooliteed Pärnus. Arvestades vanemate elukohtade kaugust, on haridusküsimus olnud paratamatult seotud lapse elukohaga, kuid ei ole olnud iseenesest iseseisvaks vaidluse objektiks. Isa seisukoht on olnud see, et lapse elukoht peaks olema isa elukohas ja sellega kaasneb ka isa elukohajärgses koolis käimine. Igal juhul on õigusvastane maakohtu seisukoht, nagu tuleks ühine hooldusõigus haridusega seotud küsimustes lõpetada, pidades samas oluliseks, et mõlemad vanemad peavad saama võrdselt lapse hariduselus osaleda ning seda võimalikult suurel määral. Kohus on tuvastanud lapse võime oma arvamust selgelt kujundada ja väljendada. Selline selge ja ühemõtteline hinnang tähendab, et kohus ise tunnustab lapse võimet väljendada oma seisukohti ning mõista tekkinud olukorda. Samuti kinnitab see, et kohus usaldab lapse seisukohti. Samal ajal ei põhine kohtu vastavasisulised põhjendused määruses mitte ühelgi juhul 27.03.2025 ärakuulamise sisulisel analüüsil. Kohus on lapse tegelikke ütlusi moonutades järeldanud, et laps väljendas 27.03.2025 ärakuulamisel „kindlat“ soovi jätkata õpinguid Pärnus. Protokollist tuleneb siiski aga selgelt, et laps väljendas mitmeid kordi oma soovi vältida järele õppimist ja koolist puudumist, ning et ta sooviks käia koolis seal, kus ta parasjagu viibib. See ei tähenda, et laps oleks 27.03.2025 ärakuulamisel eelistanud Pärnut Zürichile, nagu kohus on ebaõigesti määruses märkinud, vaid tasakaalu otsimist kahe kodu vahel. Kuivõrd isa vaidlustab lahendi tervikuna, kuulub muutmisele ka kohtu poolt määratud suhtluskord. Eeltoodust tulenevalt on vaieldamatult lapse parimates huvides rahuldada isa avaldus, anda isale otsustusõigus lapse elukoha ja koolivaliku küsimuses ning anda lapsele võimalus elada Šveitsis (nii nagu laps ise tegelikult soovib) ning võimaldada jätkata Šveitsis kooliteed. Elukoht ja koolivalik Zürichis tagaks lapsele endiselt parimad arenguvõimalused ning oleks kooskõlas lapse parimate huvidega. Kohus ei ole sisuliselt kaasanud lapse elukohajärgset omavalitsust Zürichis, seda hoolimata isa korduvatest taotlustest. Kohus ei ole samaväärselt tutvunud ning esitanud küsimusi lapse Zürichi elukorralduse kohta. Andes emale suvel 2024 ühekordse otsustusõiguse lapse haridusküsimuses, tekitas kohus olukorra, kus ema jättis lapse Pärnus sisuliselt klassikursus kordama, sest ema ei võtnud arvesse asjaolu, et laps on juba omanud 1. klassi programmi Zürichis. Ema esialgse õiguskaitse taotlust suvel 2024 rahuldades, katkestas kohus seeläbi juba toimiva lapse koolisuhte, samuti katkestas lapse sotsiaalsed suhted Zürichis. Nüüd, määruses viitab kohus just sellele, et lapsel on Pärnus sõbrad ja laps on kooliga harjunud. Selline viide on isa suhtes ebaõiglane, kuna

kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 216-5794, p 22.2). Maakohtul tuli seega ema avaldust lahendades hinnata, kas erimeelsuste iseloomu arvestades on lapse huvides vältimatult vajalik mõnes hooldusõiguse küsimuses hooldusõigus lõpetada. 28.Asja materjalidest nähtuvalt oli 16.01.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-9499 kehtestatud suhtluskorra alusel lapsel vahelduv (kahe nädalase perioodiga) elukoht mõlema vanema juures. Alates 2021.a sügisest käis laps vaheldumisi kahes eelkooliasutuses – Zürichis lasteaias CCC, hiljem I klassis (kuivõrd vahelduva suhtluskorra alusel oli seal sellises viisil koolis käimine lubatud) ja Eesti ÜÜÜ lasteaias. 2024/2025 õppeaastal käis laps PPP Põhikoolis kuna 23.07.2024 määruse alusel andis Pärnu maakohus, määrust korrigeeriti Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2024 määrusega, 2024/2025 õppeaastaks haridusvalikul otsuse tegemise emale. Kuivõrd laps omandas I klassi haridust täisajaga PPP Põhikoolis saab lapse elukohaks lugeda 2024/2025 aastal seega ema elukohta, kuigi laps suhtles sel perioodil ka isaga (mh sõitis Zürichisse isaga kohtuma, isa käis Eestis). 29.Menetluse jooksul, mis kestis piisavalt pikalt, et kõik olulised asjaolud välja selgitada leidis tõendamist, et vanemate vahel on ületamatud erimeelsused selles osas, kas laps peaks elama isa elukohas Šveitsis või ema elukohas Eestis ning sellest tuleneva loogilise jätkuna oli vaidlus ka selles kumma vanema elukoha juures asuvas koolis või millises koolis üldse laps peaks käima, sest laps on koolikohuslase eas. 30.Ringkonnakohtu arvates ei saa käesolevas vaidluses piirduda üksnes otsustusõiguse andmisega ühele vanemale vaidlusalustes küsimustes. Nagu isa tema ärakuulamisel Tallinna Ringkonnakohtus avaldas on lapsega seotud erinevad vaidlused olnud vanemate erimeelsuste tõttu kohtute menetluses alates lapse ühe aastaseks saamisest. Laps on käesoleval ajal 8 aastane. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Lapse huvides on tagada temale stabiilsus, turvatunne ning elukorralduse ettenähtavus, mida ringkonnakohtu arvates võimaldab vältimatult vaid see, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada osas, milles üksmeelele jõudmine on asja materjalidest nähtuvalt võimatu. 31.Kuna koolivaliku osas olid erimeelsused, siis ebaõige isa määruskaebuse väide, et koolivaliku osas erimeelsused puudusid. Ringkonnakohus ei nõustu isa väitega, et isegi juhul, kui lapse viibimiskoha osas oli hooldusõiguse üleandmine põhjendatud, tulnuks koolivaliku osas jätta siiski vanematele ühine hooldusõigus. Asja materjalidest nähtub, et menetluses väljendas isa ka seisukoha, et juhul, kui laps jääb elama Eestisse, siis peaks laps käima koolis Tallinnas. See asjaolu viitab sellele, et ka koolivaliku osas olid erimeelsused isegi juhul, kui lapse viibimiskoha hooldusõiguse küsimus jääks emale. Määruskaebemenetluses selgus ka asjaolu, et laps ei soovi enam minna kooli, kus ta vahelduva suhtluskorra ajal osaliselt isa elukohas I klassis käis. Isa leidis lapsele uue kooli, kuid juba esialgse õiguskaitse lahendamise taotluse lahendamise raames leidis tuvastamist, et lapse ja isa elukorraldus ning kooli kaugus isa elukohast on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega. Asjast nähtuvalt oleks lapse elukorraldus isa valitud OOO koolis St. Gallenis käimisel, kuna kool asub teises linnas, selliselt, et kooli sõit toimuks rongiga tund aega, sellele järgneb sõit koolibussiga (mis ootab juba kell 8.30) kooli ning samamoodi tagasi ka koju igal koolipäeval. Seejuures puudub vaidlus, et ühtegi lähedast täiskasvanud isikut last kooli saatmas/koolist vastu võtmas ei ole, sest lapse isa tööpäev kestab tema selgituste kohaselt 8-st kuni 17-ni ning töökoht on Zürichi linnast väljas.

Ringkonnakohtu arvates on sellise koormuse panemine lapsele koolikohustuse täitmiseks ilmselgelt ebamõistlik. Lapse elukorraldus isa juures koolis käimisel oleks drastiliselt erinev senisega võrreldes. Peamiselt on lapse isa rõhunud lapse viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõiguse saamisel vajadusega tagada lapsele parem haridus, seega ka perspektiivis paremad tuleviku väljavaated. Ringkonnakohtu arvates on veenvalt tõendamata, et isa viidatud kooli õppekava läbimise järgselt saaks laps parema hariduse kui Eestis. Lisaks on maakohus põhjendatult rõhutanud muudele argumentidele, mis annavad aluse asuda seisukohale, et ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning vaieldavates küsimustes hooldusõiguse emale andmiseks on põhjendatud. Määruskaebuses väidab isa, et maakohtu määruse jõustumisel puuduks isal võimalus ja õigus olla kaasatud lapse õppetöösse, saada teada nt e-koolist lapse hinnetega seonduvalt jne. Sellega nõustuda ei saa, sest isal puuduvad takistused info saamiseks lapse õppetöö kohta, samuti on isal õigus last õppetöös aidata ja toetada. 32.Nõustuda ei saa ka isa väitega, et isegi juhul, kui koolivaliku osas jääks hooldusõigus emale, siis huvihariduse valiku osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on ka huvihariduse valiku osas vanematel erinevaid seisukohad. Need erimeelsused ei ole olnud akuutsed, sest vanemad on menetluses keskendunud lapse viibimiskoha ja koolivaliku küsimustele, kuid põhimõttelised erimeelsused, kuidas lapsele huviharidust valida on siiski ilmsed. Isa on selgelt väljendanud (sh Tallinna Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel), et temale ei meeldi lapse soov vahetada pidevalt huvihariduse valdkondi, samas ema on jälle arvamusel, et lapsele peaks andma võimaluse leida temale kõige sobivam huvihariduse valdkond. Asjas puudub vaidlus, et senini on laps huvihariduse valikud vahetanud. Vanemad ei vaidle selle üle, et laps käib huviharidusena saksa keele tundides ja laulmas aga kas ja millist pillimänguoskust ning spordiala ja muud taolist peaks laps arendama on jätkuvalt vaidluse all. Seega on ka huvihariduse valiku küsimuse akuutsus tõusetumas ja lapse huvides ei ole jätkuvad kohtuvaidlused huvihariduse valiku teemal. 33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsustust suhtluskorra määramise osas piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, selles osas pole määruskaebuses ka kohtu kaalutulusõigusele otseselt etteheiteid tehtud. Määruskaebuses vaidlustatakse määrust suhtluskorra osas põhjusel, et isa arvates tuleks tema avaldus rahuldada ning seetõttu määrata suhtluskord lapse ja ema vahel. Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamise ja emale teatud valdkondades lapse hooldusõiguse üleandmine on põhjendatud nõustub ringkonnakohus suhtluskorra määramise osas maakohtu seisukohtadega.

Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu arvates maakohus transpordikulu lapse kohtumisteks isaga, mis tulenevad määratud lapse üleandmise kohast, jaotanud vanemate vahel mõistlikult. 35.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette arvestamata jätmist lapse väljendatud arvamusega. Ringkonnakohus lapse isa seisukohaga ei nõustu. Lapse isa väite kohaselt on lapsel endal selge soov õppida Šveitsis isa valitud ja maakohtus esile toodud koolis. Laps kuulati maakohtu menetluse jooksul ära erinevates situatsioonides erinevate isikute poolt korduvalt. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus, et lapse isa väide, et lapsel on kindlameelne soov käia koolis lapse isa elukoha lähedal tõendamist ei leidnud. Määruskaebemenetluses on selgunud lapse soovimatus käia koolis, millele isa maakohtu menetluse jooksul viitas ja mille kohta tõendeid esitas. Määruskaebemenetluses esitas isa uue kooli kohta andmed, väites, et laps soovib nüüd sinna õppima minna. See siiski Tallinna Ringkonnakohtus toimunud lapse ärakuulamisel tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks avaldas laps koolivaliku arutelule selget ja kindlameelset vastuseisu. Ringkonnakohus osutab, et juba varasemalt on eestkosteasutus avaldanud arvamust, et laps võib olla asetatud lojaalsuskonflikti. Asjast nähtub mõlema vanema intensiivne soov, et laps käiks koolis just tema elukoha juures. Laps soovib oma ellu mõlemat vanemat, samas ei ole enam koolikohustuse tõttu võimalik, et ta viibiks mõlema vanema juures võrdse aja. Seetõttu võib küll olla võimalik, et isale on laps avaldanud, et soovib tema juures elades koolis käia, samas ei ole ta sellist väidet teda ära kuulanud kohtunikele mitte kunagi avaldanud. Lapse soovid pika menetluse jooksul maakohtus seonduvalt kooliga on vaheldunud, sellele on oma vastustes viidanud ka lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et lapse avaldatud arvamust võetakse arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (näiteks RKTKm, 15.02.2023, 2-215895, p 14), kuid eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks asjaoluks, millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb. 36.Määruskaebuse väidete järgi oleks maakohus pidanud menetlusse kaasama ka isa elukohajärgse kohaliku omavalitsuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Menetlusse on kaasatud lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus kooskõlas TsMS § 552 lg-ga 2, seega puudus vajadus Zürichi linna kaasamiseks enne lõpplahendi tegemist või määruskaebusmenetluses. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et menetlusse oli selle algstaadiumis kaasatud Zürichi linn. 04.10.2021 teatas Zürichi linna laste ja täiskasvanute kaitseasutus (II kd, tlk 101, tõlge pöördel), et kuna lapse elu- ega viibimiskoht ei ole Zürichi linnas, kuigi laps elab poole ajast emaga ja poole ajast isaga, ei ole asutus pädev vaidluse kohta arvamust avaldama. 11.05.2022.a e-kirjaga teatati (III kd, tlk 53-54; tõlge tlk 59), et lapsel on sissekirjutus Zürichi linnas, kuna ta viibib isa juures rohkem kui 90 päeva aastas. Sama kirjaga teatati, et sisulist vastust ametiasutus vaidlusele ei anna. Kuna alates 23.07.2024 Pärnu Maakohtu määrusega, mida korrigeeriti Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2024 määrusega, viibis laps isa juures vähem kui 90 päeva aastas, ei ole põhjendatud tugineda ka sellele, et lapse elu- ja viibimiskohaks saab pidada Zürichi linna (tal on seal sissekirjutus). Seega ei eksinud maakohus, jättes enne lõpplahendi tegemist või määruskaebemenetluses Zürichi linnalt arvamuse vaidluse kohta küsimata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 37.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.