XX avaldus alaealise lapse osaliseks lõpetamiseks ja korraldamiseks CC avaldus alaealise lapse osaliseks lõpetamiseks ja korraldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
ühise hooldusõiguse lapsega suhtlemise ühise hooldusõiguse lapsega suhtlemise
Pärnu Maakohtu 16.01.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldajad: XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann CC (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad vandeadvokaat Liis Tedder ja Reimo Mets Asjast puudutatud isik: AA (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Eestkosteasutused: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16.01.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta määruse põhjendusi.
Võtta asja materjalide juurde kõik määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
4.Jätta rahuldamata CC taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud AA riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (lapse ema) esitas 20.06.2018 Pärnu Maakohtule avalduse, paludes lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus AA (lapse) viibimiskoha määramise õiguse osas ning lasteaia valiku õiguse osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Samuti palub ema kindlaks määrata CC (lapse isa) ja lapse suhtlemise kord. Kuna lapse isa kolis menetluse keskel Šveitsi, esitas ema 14.11.2018 täpsustatud avalduse, mille kohaselt palub määrata kindlaks suhtluskorra järgnevalt:
1.1.suhtlemise kord ajaks, mil lapse isa elab Šveitsis:
1.1.1.isal on õigus veeta lapsega Eestis kaks korda kuus (üle nädalavahetuse) reede hommikust kell 09.00 kuni pühapäeva õhtuni kell 17.00;
1.1.2.kahel korral aastal on isal õigus suhtluskorra p-s 1.1.1 märgitud nädalavahetust veeta pikema nädalavahetusena (4 ööpäeva) Šveitsis (konkreetsed päevad lepivad vanemad eraldi kokku) alates ajast, mil lapsele on Šveitsis tagatud isa juures vajalikud elamistingimused. Kõnealuses punktis märgitud aega ei liideta muule isa ja lapse koosolemise ajale;
1.1.3.isa veedab lapsega ühe puhkuse kalendriaastas pikkusega 4 ööpäeva kuni lapse 2aastaseks saamiseni, seejärel veedab isa lapsega kaks puhkust pikkusega 5 ööpäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (sh üks puhkustest leiab aset juulikuus) ja seejärel veedab isa lapsega kaks puhkust kalendriaastas pikkusega 7 ööpäeva (sh 1 puhkusest leiab aset juulikuus) kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. Nimetatud puhkuste ajad kooskõlastavad vanemad eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne puhkuse toimumist. Käesolevas punktis nimetatud puhkused ja suhtluskorra p-s 1.1.2 nimetatud lapse viibimised Šveitsis jaotatakse kalendriaastas võimalikult võrdselt, ent mitte sagedamini kui korra kvartalis;
1.1.4.paaris aastatel veedab laps jõulupühad (24.12-25.12) emaga, aastavahetuse (31.12-01.01) isaga juhul, kui isa viibib Eestis. Paaritutel aastatel vastupidi;
1.1.5.isadepäeval on isal õigus olla lapsega Eestis isa poolt valitud kohas;
1.1.6.emadepäeval on emal õigus olla lapsega ema poolt valitud kohas;
1.1.7.käesoleva suhtluskorra p-des 1.1.1 ja 1.1.2 sätestatud suhtlemise graafik ei kehti p-des 1.1.3-1.1.6 sätestatud suhtlemise erikorra ajal;
1.1.8.ootamatutest muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt kaks päeva varem;
1.1.9.ettenägematute olukordade, sh haigestumise puhul, ei ole 2-päevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik ning lapsega kohtumist ei asendata;
1.1.10.lapse üleandmine toimub selliselt, et lapsele läheb lapse elukohta Pärnus järgi isa ja lapse annab emale Tallinnas isa elukohas üle samuti isa. Vanemad annavad teineteisele lapse isiklikult üle, v.a kui nad on eelnevalt teisiti kokku leppinud;
1.1.11.käesolevas suhtluskorras kokku leppimata last puudutavad küsimused lahendavad vanemad lähtudes lapse heaolust ja tema parimatest huvidest; 1.1.12 kõik vanemate vahelised last puudutavad kokkulepped (sh suhtluskorra võimalikud muudatused) sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
1.1.13.käesolev suhtlemiskord kehtib kuni lapse 7-aastaseks saamiseni, v.a juhul, kui isa kolib tagasi Eestisse elama või ei koli Eestist ära, millisel juhul rakendub alternatiivne suhtluskord.
2.Lapse ema palus alternatiivselt kindlaks määrata isa suhtlemise kord, mis rakendub juhul, kui isa jääb elama või naaseb elama Eestisse. Suhtluskord kehtiks kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. Alternatiivsele suhtluskorrale kohalduksid p-d 1.1.4-1.1.9, 1.1.11-1.1.12. Ülejäänud osas oli pakutud alternatiivne suhtluskord järgnev:
2.1.isa veedab lapsega igal paaris nädalal perioodi reedel kell 13.00 kuni pühapäeva õhtuni kell 17.00;
2.2.isa veedab lapsega igal paaritul nädalal perioodi neljapäeval kell 13.00 kuni reede õhtuni kell 17.00;
2.3.isa veedab lapsega ühe puhkuse kalendriaastas pikkusega 4 ööpäeva kuni lapse 2aastaseks saamiseni, seejärel veedab isa lapsega kaks puhkust pikkusega 5 ööpäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (sh üks puhkusest leiab aset juulikuus) ja seejärel veedab isa lapsega kaks puhkust kalendriaastas pikkusega 7 ööpäeva (sh 1 puhkusest leiab aset juulikuus) kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. Nimetatud puhkuste ajad kooskõlastavad vanemad eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne puhkuse toimumist;
2.4.lapse üleandmine toimub selliselt, et lapsele läheb selle vanema elukohta, kellega laps parajasti viibib, suhtluskorras toodud ajal järgi see vanem, kelle aeg lapsega algab. Teine vanem peab tagama oma elukohas või poolte poolt eelnevalt kokkulepitud muus kohas nimetatud ajal lapse üleandmise. Vanemad annavad teineteisele lapse isiklikult üle, v.a kui nad on eelnevalt teisiti kokku leppinud.
3.Ema avalduse kohaselt elab laps emaga Pärnus ja lapse isa elab Tallinnas (menetluse keskel kolis lapse isa Šveitsi), lapse vanemad ei ole kunagi koos elanud. Alates lapse seitsmekuuseks saamisest kuni lapse üheksanda elukuuni veetis isa lapsega üldjuhul 2-3 päeva nädalas ning tõi lapse emale tagasi söömise ja magamise aegadeks. Alates lapse üheksandast elukuust viibis isa lapsega enamikel nädalatel reede hommikust reede õhtuni, seejärel laupäeval alates kell 13.00 kuni pühapäeva hommikuni kell 7.00 ning seejärel alates pühapäeval kell 11.00 kuni õhtuni kell 19.00. Ema hinnangul mõjutas nimetatud suhtluskord lapse turvatunnet ja laps hakkas ema juurde tagasi jõudes füüsiliselt klammerduma ning otsima lähedust. Isa on olnud lapsega Šveitsis ja emast eemal 4 ööpäeva, mille järel on laps olnud mitu päeva rahutu, klammerduv ja stressis. Niivõrd väikese lapse lahutamine emast pikkadeks perioodideks ei ole lapse huvides. Ema leiab, et
lapse emotsionaalse arengu ja parimate huvide tagamiseks on vajalik, et lapsel on üks püsiv elukoht, hooldaja ja tugiisik.
4.Lapse isa esitas 01.08.2018 maakohtule vastuavalduse ning 14.11.2018 ja 17.12.2018 täpsustatud vastuavaldused. Isa palub kohustada vanemaid osalema perelepituses, palub jätta rahuldamata ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Juhul, kui kohus on seisukohal, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada, siis lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse igakordset viibimiskohta ja haridust puudutavates küsimustes ning anda vastavas osas ainuhooldusõigus üle lapse isale. 20.11.2018 vastuses ema muudetud avaldusele palus isa jätta lapse ema avaldus rahuldamata, rahuldada isa avaldus, kohustada vanemaid läbima perelepitus ning perelepituse ebaõnnestumise korral määrata ekspertiis tuvastamaks vanemate võimekus seada oma käitumises ja otsustes esikohale lapse huvid, sh teha teise vanemaga mõistlikku koostööd.
4.1.17.12.2018 täpsustatud vastuavalduse kohaselt palub isa suhtlemiskorra kindlaks määrata järgmiselt:
4.1.1.laps viibib kummagi vanema juures vahelduvate kahe nädala pikkuste perioodide kaupa neljapäeva õhtust ülejärgmise nädala neljapäeva õhtuni;
4.1.2.jõulupühad 24.12-26.12 veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse 31.12-02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga;
4.1.3.lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev ning emal emadepäev lapse asukohariigis;
4.1.4.lapse üleandmine ema juurest isa juurde toimub ema elukohas Pärnus ning isa juurest ema juurde isa elukohas Tallinnas vahetult vanema või vanema poolt volitatud lähisugulase vahendusel. Juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis lapse üleandmine toimub õhtuti kell 18.00;
4.1.5.ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal või tema esindajal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida;
4.2.või alternatiivselt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni suhtleb laps vanematega alljärgneva suhtluskorra alusel:
4.2.1.laps viibib kummagi vanema juures alljärgnevate vahelduvate perioodide kaupa:
4.2.2.laps veedab 8,5-ööpäeva pikkuse perioodi teisipäeva hommikust kuni järgmise nädala kolmapäeva õhtuni isaga, misjärel algab lapse aeg emaga;
4.2.3.laps veedab 8-ööpäeva pikkuse perioodi kolmapäeva õhtust kuni järgmise nädala neljapäeva õhtuni emaga, misjärel algab aeg isaga;
4.2.4.laps veedab 3-ööpäeva pikkuse perioodi neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni isaga, misjärel algab lapse aeg emaga;
4.2.5.laps veedab 8.5-ööpäeva pikkuse perioodi pühapäeva õhtust ülejärgmise nädala teisipäeva hommikuni ema juures, misjärel algab lapse aeg isaga ja kordub p-des 4.2.1-4.2.4 märgitud graafik;
4.2.6.jõulupühad 24.12-26.12 veedab laps paariaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse 31.12-02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga;
4.2.7.lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev ning emal emadepäev lapse asukohariigis;
4.2.8.lapse üleandmine ema juurest isa juurde toimub ema elukohas Pärnus ning isa juurest ema juurde isa elukohas Tallinnas vahetult vanema või vanema poolt volitatud lähisugulase vahendusel. Juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis lapse üleandmine hommikuti toimub kell 09.00 ja õhtuti kell 18.00;
4.2.9.ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal või tema esindajal õigus lapsega ilma teise vanema nõusolekuta reisida;
4.3.alates lapse 3-aastaseks saamisest suhtleb laps vanematega alljärgneva suhtluskorra alusel:
4.3.1.laps viibib kummagi vanema juures vahelduvate kahe nädala pikkuste perioodide kaupa neljapäeva õhtust ülejärgmise nädala neljapäeva õhtuni;
4.3.2.jõulupühad 24.12-26.12 veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse 31.12-02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga;
4.3.3.lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev ning emal emadepäev lapse asukohariigis;
4.3.4.lapse üleandmine ema juurest isa juurde toimub ema elukohas Pärnus ning isa juurest ema juurde isa elukohas Tallinnas vahetult vanema või vanema poolt volitatud lähisugulase vahendusel. Juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis lapse üleandmine toimub õhtuti kell 18.00;
4.3.5.ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal või tema esindajal õigus lapsega ilma teise vanema nõusolekuta reisida;
5.Isa avalduse kohaselt on vanemad olnud pikaajalised lähedased sõbrad, kelle tutvus ulatub aastasse 1993 ning mõlemad on soovinud last saada. 2015. aastal jõuti ühise otsuseni saada kunstliku viljastamise teel ühine laps. Peale lapse sündi veetis isa võimalikult palju aega Pärnus, hoolitses lapse eest. Lapse isa ei ole kunagi veetnud lapsega aega ebaregulaarselt, mille tagajärjel puudus lapsel rutiin ja stabiilsus, nagu väidab lapse ema. Mingit kindlat graafikut esialgu ei olnud, kuivõrd laps oli veel nii väike. Lapse ja isa ajaveetmine on olnud järjepidev ja tihe ning selle tagajärjel on laps samaväärselt tihedalt seotud mõlema vanemaga. Väited, et aeg, mil laps on olnud isa juures, on mõjunud lapse turvatundele negatiivselt ning ema juurde tagasi jõudes on laps olnud klammerduv, on otsitud ja kantud mitte lapse, vaid ema enda emotsioonidest. Käesoleval hetkel laps käib lastesõimes ning on seal hästi kohanenud, mis näitab, et laps on avatud suhtleja, ei ole klammerdunud oma vanematesse ning kohaneb hästi muutustega.
6.Isa on seisukohal, et tema pakutud suhtluskord arvestab lapse vanust, ei ole lapse jaoks ülemäära koormav ning võtab aluseks optimaalse reisimise sageduse. Lapse huvides on kindlasti pikem koosviibimine kummagi vanemaga ning harvem reisimine, mitte viibimine vanematega üksikute päevade kaupa, millega paratamatult kaasneb tihedam reisimine ja mis kahandab kvaliteetaega vanemaga. Lapse isa on pöördunud nõu saamiseks ka kliinilise lastepsühholoogi ER poole, et selgitada välja, milline elukorraldus vastaks enim lapse huvidele. ER on erinevatele teadusuuringutele viidates asunud seisukohale, et olukorras, kus teine vanem pole vägivaldne, vastutustundetu või muul moel ebaadekvaatne ja on lapsega eelnevalt kiindunult seotud, on lapse huvides veeta aega mõlema vanemaga. Isa rõhutas, et ka ajal, mil vanemad võtsid vastu otsuse ühise lapse saamiseks, elas ja töötas isa Šveitsis ning vanemate kokkulepe oligi, et lapse elu hakkab olema korraldatud nii Šveitsi kui Eesti vahel.
7.Ema vaidles isa vastuavaldusele vastu. Reisimine iga kahe nädala tagant on lisaks kõigele muule ka lapse tervist kahjustav, see võib tekitada lapsele stressi. Lapse esimestest elukuudest alates on lapse isa delegeerinud oma lapsega koosolemise aega enda emale, st
lapse vanaemale, mh on vanaema võtnud lapse Pärnust ja viinud Tallinnasse ning toonud hiljem tagasi Pärnusse. Kui üks vanem ei saa lapsega olla, eelistatakse lapse jätmist teise vanema hoolde, mitte ei ole põhjendatud anda laps vanavanema hoolde. Lapse ema esitas EK kui spetsialisti arvamuse, mille kohaselt on alla 3-aastase lapse puhul soovituslik isa ja lapse vahelise kiindumussuhte püsimajäämise nimel olulised pigem sagedased ja lühemaajalised kohtumised. Lapse emotsionaalse ja sotsiaalse kindlustunde ning turvatunde tagamiseks peab lapsel olema kindel põhiline elukoht ja käesoleval ajal on see ema juures. Ema ei ole nõus lapse isaga perelepitust läbima, kuivõrd pooled on juba kuid püüdnud saavutada mõistlikku kokkulepet, kuid tulutult, ning perelepituses osalemine vaid venitaks käesolevat vaidlust. Ema oli arvamusel, et olukord, kus alla kolmeaastane laps peaks eemal elava vanema elukoha valiku muudatuse tõttu reisima igal kuul Eesti ja Šveitsi vahel, on lapsele ülemäära koormav. Ema on nõus, kui laps reisib maksimaalselt kord kvartalis isa elukohta Šveitsis. Sellises vanuses lapsel on tarvis stabiilsust ja turvatunnet, mitte pikki eemalolekuid oma emast.
8.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) ei toeta vanemate kohustamist perelepituse läbimiseks, kuna selle tulemuslikkus sõltub suurel määral vanemate endi motivatsioonist, mida ei pruugi vanemate kohustamine perelepitusel osalemiseks tagada. Samuti ei toeta Tallinna linn ekspertiisi läbiviimist, kuna see venitaks kohtumenetlust ega ole mingil määral lapse huvides. Eestkosteasutus ei jaga lapse isa seisukohta, et suhtluskord tuleb kehtestada lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. Lähedane ja soe suhe ei sõltu koosveedetud aja kestusest, vaid pigem selle sisust. Vaheldumisi kummagi vanema juures elamine võib olla toimiv lahendus sel juhul, kui vanemad on võimelised heaks koostööks. Vahemaa kahe kodu vahel peab olema lühike, et lapsele oleks tagatud võimalik käia samas lasteaias või koolis ning suhelda oma sõpradega. Väikelastele on korduvad lahusolukogemused kahjulikud ning vaheldumisi kummagi vanema juures elamist alla kolmeaastaste laste puhul ei soovitata. Eestkosteasutus toetab ema avaldust. Kaaluda võiks lapse reisimist isa juurde algul kord kvartalis ja hiljem võiks laps reisida kord kahe kuu jooksul. Eestkosteasutus ei toeta ühise hooldusõiguse lõpetamist.
9.Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) ei toeta ekspertiisi läbiviimist, kuna see oleks kohtumenetluse tarbetu venitamine. Eestkosteasutus nõustub, et alla 3-aastane laps ei pea iga kuu lendama, kuid hiljem ei peaks see olema enam takistuseks. Tsükliline ja kindla intervalliga suhtlemiskord on lapsele parem, kui see, et laps ei saa vabalt ja regulaarselt aega veeta koos mõlema vanemaga. Lapse huvides on korrapäraselt veeta aega oma mõlema vanemaga ja pikemate perioodidega suhtlemiskorra puhul lapsele lasuv koormus pideva kohanemise osas väheneks. Ema poolt pakutud suhtlemiskord on mahult minimaalne ja lapse suhe isaga võib saada kahjustatud. Eestkosteasutus toetab suhtlemiskorra määramist, mis on lähedasem isa poolt pakutule. Arvestades ema ja isa soovide-nägemuste kogumit ning lapse huve, oleks mõistlik määrata pikemate ajavahemikega tsükliline suhtlemiskord. Eestkosteasutus ei toeta ühise hooldusõiguse lõpetamist. 18.12.2018 toimunud kohtuistungil ei vaielnud eestkosteasutus vastu ka sellele, et laps on kaks nädalat ühe vanema juures ja kaks nädalat teise vanema juures, kui vanemad sellisel viisil kokku lepivad.
10.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole alaealise huvides. 18.12.2018 istungil asus esindaja seisukohale, et lapse ja isa suhte säilitamise nimel tuleks võimaldada lapsel olla isa juures üks nädal kahe kuu
jooksul. Kui isal on võimalik veeta muid aegu Eestis, siis isa saaks suhelda lapsega ka Eestis. Laps võib vajadusel reisida vanaemaga.
11.Pärnu Maakohus määras menetluse kestel kahel korral 01.11.2018 ja 27.11.2018 määrusega esialgse õiguskaitse korras vanemate kokkuleppel suhtlemise korra. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
12.Pärnu Maakohtu 16.01.2019 määrusega määras kohus esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks isa ja lapse suhtlemise korra; jättis rahuldamata lapse isa taotluse määrata ekspertiis tuvastamaks vanemate võimekus seada oma käitumises ja otsustes esikohale lapse huvid, sh teha teise vanemaga koostööd; jättis rahuldamata isa taotluse kõrvaldada menetlusest eestkosteasutuse Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu), jättis rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja lasteaia valiku otsustamise küsimuses emale andmiseks; jättis rahuldamata isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse küsimustes isale andmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni alljärgnevalt:
12.1.laps viibib isa juures Eestis esimese paaritu nädala nädalavahetusel neljapäevast kell 17.00 kuni pühapäeval kella 17.00 ja järgmise paaritu nädala nädalavahetusel reedest kell 17.00 kuni pühapäeval kella 17.00- ni jne üks paaritu nädal N- P ja teine paaritu nädal R-P. Lapsele tuleb ema elukohta järgi isa või isapoolne vanaema ja lapse ema tuleb lapsele järgi isa elukohta Tallinnas pühapäeval kell 17.00;
12.2.laps viibib isa juures isa elukohas välisriigis 1 kord 8 nädala jooksul (s.o. 6 korda aastas) paaritu nädala teisipäevast kell 9.00 kuni paaris nädala kolmapäevani kell 18.00. Lapsele tuleb tema elukohta teisipäeval kell 9.00 järgi isa või isapoolne vanaema ja järgmisel kolmapäeval tuleb ema lapsele järgi isa elukohta Tallinnas kell 18.00. Kui laps viibib isa elukohas välisriigis siis selle paaritu nädala nädalavahetusel Eestis p-s 12.1 nimetatud viibimist isa juures ei toimu. Vanemad lepivad isa elukohariigis viibimise nädala kokku 2 nädalat enne kohtumise toimumist. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua viibib laps isa elukohas välisriigis kaheksanädalases perioodis järgnevalt peale seda, kui on toimunud esimesed 2 paaritu nädalavahetuse viibimist isa juures Eestis;
12.3.Jõulupühad 24.-26. detsember veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse 31.12-02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga;
12.4.lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev ja emal emadepäev lapse asukohariigis;
12.5.ettenägematutest olukordadest lapsega kokkusaamise aegades või kokkusaamise ärajäämisel (näiteks haigestumise tõttu) teavitab vanem teist vanemat koheselt asjaolu teadasaamisel. Ettenägematutel asjaoludel suhtlemise korra ärajäämisel asendatakse suhtlemise kord järgmise paaris nädalaga samadel aegadel;
12.6.ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida;
12.7.vanemad võivad kirjalikul kokkuleppel lapsega määratud suhtlemise korda muuta.
13.Maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra alates lapse kolmeaastaseks saamisest kuni lapse seitsmeaastaseks saamiseni järgnevalt:
13.1.laps viibib kummagi vanema juures vahelduvate kahe nädala pikkuste perioodide kaupa neljapäeva õhtust ülejärgmise nädala neljapäeva õhtuni;
13.2.jõulupühad 24.12-26.12 veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse 31.01-02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga;
13.3.lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev ning emal emadepäev lapse asukohariigis;
13.4.lapse üleandmine ema juurest isa juurde toimub ema elukohas Pärnus ning isa juurest ema juurde isa elukohas Tallinnas. Lapsele läheb järgi see vanem, kelle juurde laps läheb. Lapse üleandmine toimub õhtuti kell 18.00 ja lapsele võib järgi minna ka vanema poolt volitatud lähisugulane (isapoolne vanaema);
13.5.ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida;
13.6.ettenägematutest olukordadest lapsega kokkusaamise aegades või kokkusaamise ärajäämisel (näiteks haigestumise tõttu) teavitab vanem teist vanemat koheselt asjaolu teadasaamisel;
13.7.vanemad võivad kirjalikul kokkuleppel lapsega määratud suhtlemise korda muuta.
14.Maakohus jättis rahuldamata isa taotluse ekspertiisi määramiseks, et tuvastada vanemate võimekus seada oma käitumises ja otsustes esikohale lapse huvid, sh teha teise vanemaga koostööd. Ainuüksi see, et üks vanem leiab, et teisel vanemal on vimm tema suhtes või vanematel on eriarvamus lapsega seotud küsimustes ja ei saada omavahel kokkuleppele, ei ole põhjuseks teostada ekspertiis. Samuti ekspertiisi määramine venitab põhjendamatult kohtumenetlust, mis ei ole lapse huvides. Maakohus selgitas, et lapsevanemate nõustamisele saatmine ei osutunud võimalikuks.
15.Maakohus leidis, et mõlema vanema avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole põhjendatud ega lapse huvides ning need tuleb jätta rahuldamata. Eestkosteasutused on asjas tuvastanud, et lapsel ja isal on väga lähedane kiindumussuhe. Seega on lapsel lähedane ja turvaline suhe mõlema vanemaga. Lapsele on tagatud turvaline elukeskkond ja hoolitsus nii ema kui isa poolt ja laps on hingeliselt seotud mõlema vanemaga. Lapse isa on igati huvitatud lapse eest hoolitsemisest ja tema kasvatamisest ning on lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel senini osalenud. Lapse huvides on, et mõlemad vanemad teostavad tema hooldusõigust. Kohus leidis, et vanemate vahel olevad vaidlused lapse viibimiskoha osas saab lahendada kohtu poolt määratava suhtluskorraga ja ka sel põhjusel viibimiskoha osas ühele vanemale hooldusõiguse andmine ei ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks käib laps lastesõimes ja vanematel on sellekohane kokkulepe. Kohus ei näe, et käesoleval ajal oleks vanematel vaidlus lapse lasteaia või hariduse küsimustes ja pole põhjendatud selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamine. Lapse isa kolis kohtumenetluse ajal elama ja tööle Šveitsi, aga see ei tähenda, et ta ei saa lapse suhtes ühist hooldusõigust teostada. On oluline, et vanematel oleks võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida, mis ei tähenda, et vanemad peaksid ühise hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Ka eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja riigi õigusabi korras ei toeta ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja leiavad , et see ei ole lapse huvides.
16.Maakohus leidis, et alates kohtulahendi jõustumisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tuleb lapse isale määrata lapsega suhtlemise kord selliselt, et laps viibib isa juures Šveitsis 1 kord 8-nädalase perioodi jooksul ja ülejäänud ajal isa suhtleb lapsega Eestis üle nädala nädalavahetusel neljapäevast pühapäevani ja reedest pühapäevani. Lapse isa on kohtuistungil 18.12.2018 avaldanud, et tal puudub võimalus vabaks võtta töölt rohkem kui üks reede kuus, kui ta saab tulla Eestisse neljapäeva õhtul. Seega on suhtlemise kord Eestis määratud üle nädala vaheldumisi üks nädalavahetus neljapäevast pühapäevani ja üks nädalavahetus reedest pühapäevani. Lapse ema poolt esitatud suhtlemise kord on kohtu
arvates liiga vähene isa jaoks, arvestades lapse ja isa väga head suhet. Kohus leidis, et lapse huvides on määrata suhtlemise kord suuremas ulatuses. Samuti tuleb määrata, et laps on ühel aastal jõulupühadel 24.12-26.12 ja aastavahetusel 31.12.- 01.01 vaheldumisi ühe ja teise vanema juures. Emadepäev on lapsel õigus veeta emaga ja isadepäeva isaga. Mõlemad vanemad on seda ka taotlenud. Samuti ettenägematutest olukordadest lapsega kokkusaamise aegades või kokkusaamise ärajäämisel (näiteks haigestumise tõttu) teavitab vanem teist vanemat koheselt asjaolu teadasaamisel. Lapse ja isa suhtlemine peaks ära jääma ainult juhul, kui tekivad ettenägematud asjaolud. Sellisel juhul tuleb suhtlemise kord asendada suhtlemisega järgmisel paaris nädalal samadel aegadel. Kohtu arvates on suhtluskorra asendamine põhjendatud, sest mitteasendamisel jääks lapse ja isa suhtluskorda liiga pikk vaheaeg. Kohus peab põhjendatuks määrata, et sellel vanemal, kelle juures laps viibib, on õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida.
17.Lapse ema on esitanud kohtule kliinilise psühholoogi EK arvamuse, mille kohaselt laps elab ema juures ja isa on iganädalaselt lapsega suhelnud ning isa ja lapse vahel on lähedane suhe. Isa ja lapse suhtlemine võiks toimuda iganädalaselt kuni kahel päeval nädalas. Samuti soovitab alla kolmeaastaste laste puhul järgida valemit, mille puhul viibib laps oma põhihooldajast eemal kuni aasta vanuseni nii palju tunde, pluss kaks, kui tal on vanust kuudes ning esimese eluaasta täitumisest kuni kolmanda eluaastani nii palju kui lapsel on vanust aastates pluss kaks päeva. Kohus leidis, et tegemist on liiga üldise arvamusega, mis ei arvesta antud vaidluse kõiki asjaolusid. Psühholoog ei ole kohtunud lapsega ega näinud isa ja lapse suhet. Käesolevaks ajaks on laps viibinud isa juures ka pikema perioodi ja probleeme ei ole tekkinud. Lapse isa on esitanud kohtule kliinilise lastepsühholoog –pereterapeut ER arvamuse, mille kohaselt alaealine laps AA kohaneb kiiresti ja sellele eale omaselt otsib turvalisust isa süles. Isa reageerimine lapse ootustele ja vajadustele on hoolivalt soe, isa on teadlik lapse arengulistest vajadustest ning on väga motiveeritud isana osalema oma tütre elus. Elenor vajab ealisest arengust lähtuvalt etteaimatavust, järjepidevust ja rutiini. Kui lapse vanemad ei ole kunagi koos elanud, ei ole harjumine vajalik, sest vaheldumisi mõlema vanema juures olemine võib tunduda talle sel juhul loomulik. Lastepsühholoog ER on lapsega kohtunud ja antud arvamusest selgub, et AA on hea kohanemisvõimega ja tal on väga hea kiindumuslik suhe isaga. Kohtuistungil 26.11.2018 lapse isa selgitas, et laps on viibinud tema juures järjest 3,5 ööpäeva. Samuti on kohus vanemate kokkuleppel määranud esialgse õiguskaitse korras 27.11.2018 määrusega, et laps viibib isa juures 27.12.2018 – 01.01.2019 s.o. 5 ööpäeva järjest. Vanemad ei ole kohtule teatanud, et seoses isa juures viibitud ajaga on tekkinud probleeme. Arvestades eeltoodut pidas kohus võimalikuks määrata, et laps on isa juures isa põhielukohas kaheksanädalase perioodi jooksul ühel korral järjest 9 päeva, s.o paaritu nädala teisipäevast kuni paaris nädala kolmapäevani. Lapse huvides on, et ta saab osa isa igapäevasest elukeskkonnast. Kuna isa elab teises riigis, pole põhjendatud väga lühikesed perioodid, mil laps on isa juures. Samal seisukohal on ka eestkosteasutuse Pärnu linnavalitsuse esindaja, et kohtumise aeg isa elukohas peaks olema pikem, arvestades reisi pikkust. Samuti kohus on eelnevalt kohaldanud esialgset õiguskaitset lühema ajaperioodiga ja perioodi pikkus peaks järkjärgult suurenema.
18.Kohus ei pidanud põhjendatuks määrata kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, et laps viibib kahe nädala kaupa mõlema vanema juures ja reisib korra kuus. Lapse sünnist kuni käesoleva ajani on olnud lapse põhielukoht ema juures. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ei ole
põhjendatud lapse igakuine reisimine isa elukohta, mis on alla kolmeaastasele väikelapsele kohtu arvates ülemäära koormav. Põhjendatud on reisimise sageduse järk-järguline suurendamine arvestades lapse vanust. Kuna lapse isa elab alaliselt teises riigis, siis on põhjendatud, et last võib transportida ka isa poolt volitatud lähisugulane, keda laps usaldab, s.o eelkõige lapse isapoolne vanaema.
19.Maakohus leidis, et põhjendatud on määrata ka suhtlemise kord alates lapse kolmandast eluaastast kuni lapse seitsme aastaseks saamiseni. Siis läheb laps kooli ja seniks määratav suhtlemiskord enam ei toimi. Maakohus märkis, et lapse isal on lapsega väga hea lähedane suhe, mis peaks lapse huvides edaspidi säilima ning suhte säilimisel ei tohiks takistuseks olla isa elukoht. Lapsel on isaga koos turvaline. Laps on väga hea kohanemisvõimega ja lapse huvides on veeta võimalikult palju aega mõlema vanemaga. Lapse head kohanemisvõimet on kinnitanud kliiniline lastepsühholoog-psühhoterapeut ER oma arvamuses. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et alates lapse kolmeaastaseks saamisest tuleb määrata lapsega suhtlemise kord viisil nagu taotleb lapse isa 17.12.2018 menetlusdokumendis, s.t. et laps viibib kummagi vanema juures vahelduvate kahe nädala pikkuste perioodide kaupa neljapäeva õhtust ülejärgmise nädala neljapäeva õhtuni. Lapse üleandmine ema juurest isa juurde toimub ema elukohas Pärnus ning isa juurest ema juurde isa elukohas Tallinnas vahetult vanema või vanema poolt volitatud lähisugulase (vanaema) vahendusel. Volitatud lähisugulane peab olema isik, kellega lapsel on lähedane suhe. Lapsele läheb järgi see vanem, kelle juurde laps läheb ja lapse üleandmine toimub kell
18.00.Lisaks jõulupühad 24-26.12 veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse 31.01.- 02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev ja emal emadepäev lapse asukohariigis. Ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida. Kohus ei pea põhjendatuks määrata, et vanema esindajal on õigus lapsega koos reisida. Puuduvad mõistlikud põhjendused, miks vanema esindaja peaks lapsega koos reisima. Lapsega koos peaks reisima lapse vanem. Ettenägematutest olukordadest lapsega kokkusaamise aegades või kokkusaamise ärajäämisel (näiteks haigestumise tõttu) teavitab vanem teist vanemat koheselt asjaolu teadasaamisel. Kui vanemad lepivad suhtlemise korra kokku teisiti, siis vormistatakse kokkulepe kirjalikult.
20.Riigikohus on lahendis nr 2-17-3347 p-s 23 märkinud, et kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Riigikohtu otsuse kohaselt on toodud järeldus kooskõlas ka hiljutiste suundumustega Euroopas. Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015. a resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus. Punktis 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, v.a. juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga.
21.Maakohus ei pidanud põhjendatuks määrata alternatiivselt suhtlemise korda juhuks kui lapse isa jääb elama Eestisse. Isa on kohtule teatanud oma praeguse alalise elukoha Šveitsis ja seda, et töötab ja elab alaliselt Šveitsis. Kohus leidis, et isa alaliselt Eestisse kolimisel võib jätkuda kohtu poolt määratud suhtlemise kord või kui pooled peavad vajalikuks seda asjaolude muutumisel muuta, on võimalik esitada kohtule vastav avaldus. Määruskaebus
22.Lapse ema esitas 01.02.2019 määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määrust osas, milles jäeti rahuldamata lapse ema avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja määrati
kindlaks suhtlemise kord lapsega kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja kolme aastaseks saamisest kuni seitsme aastaseks saamiseni. Lapse ema palub määruse selles osas tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ja anda lapse emale selles osas ainuhooldusõigus. Ema palus määrata kindlaks lapse ja isa suhtlemise kord kuni lapse seitsmeaastaseks saamiseni järgnevalt:
22.1.laps viibib isa juures Eestis suhtlemise korra jõustumisest esimese paaritu nädala nädalavahetusel neljapäevast kell 17.00 kuni pühapäeva kella 17.00-ni ja järgmise paaritu nädala nädalavahetusel reedest kell 17.00 kuni pühapäeval kella 17.00-ni jne ehk ühel paaritul nädalal N-P ja järgmisel paaritul nädalal R-P. Lapsele tuleb tema elukohta ema juures järgi isa või isapoolne vanaema ja lapsele tuleb isa elukohta Tallinnas pühapäeval kell 17.00 järgi ema või emapoolne vanaisa;
22.2.laps viibib kuni kolmeaastaseks saamiseni isa juures isa elukohas Šveitsis 1 kord 8 nädala jooksul (s.o 6 korda aastas) suhtluskorra jõustumisest iga paaritu kalendrikuu (jaanuar, märts jne) esimese paaritu nädala laupäeva hommikust kell 09.00 kuni järgneva paaris nädala pühapäeva õhtuni (s.o 9 päeva). Lapsele tuleb tema elukohta ema juures laupäeval kell 09.00 järgi isa või isapoolne vanaema ja järgmisel pühapäeval tuleb ema või emapoolne vanaisa lapsele järgi lapse isa elukohta Tallinnas kella 18.00-19.00 vahel;
22.3.alates kolmeaastaseks saamisest kuni seitsmeaastaseks saamiseni viibib laps isa juures isa elukohas Šveitsis 1 kord 8 nädala jooksul (s.o 6 korda aastas) iga paaritu kalendrikuu (jaanuar, märts jne) esimese paaritu nädala esmaspäeva hommikust kell 09.00 kuni järgmise nädala pühapäeva õhtuni (s.o 14 päeva). Lapsele tuleb tema elukohta ema juures esmaspäeval kell 09.00 järgi isa või isapoolne vanaema ja järgmisel pühapäeval tuleb ema või emapoolne vanaisa lapsele järgi lapse isa elukohta Tallinnas kella 18.00-19.00 vahel;
22.4.lapsega reisib lennukiga Šveitsi ja tagasi Eestisse lapse isa. Juhul, kui selgub, et lapse reisimisel Šveitsi ja/või Tallinnasse tagasi reisis laps ilma isata, siis järgmist suhtluskorra järgset reisi Šveitsi ei toimu;
22.5.kui laps viibib isa elukohas Šveitsis, siis järgmisel paaritu nädala nädalavahetusel Eestis p-s 21.1 nimetatud viibimist isa juures ei toimu ja suhtluskorra p 22.1 ei kohaldu;
22.6.kui isa ei esita emale tema nõudmisel eelnevalt tõendit (nt lennukipiletid) selle kohta, et ta plaanib Eestisse suhtluskorras määratud ajal tulla lapsega kohtuma, ei ole emal kohustust last isapoolsele vanemale üle anda. Kui ema annab lapse isapoolsele vanaemale üle ja tagantjärele selgub, et isa tegelikkuses Eestisse ei tulnud ja lapsega koos ei olnud, puudub emal kohustus järgmisel suhtluskorras määratud ajal laps isapoolsele vanaemale üle anda;
22.7.jõulupühad 24.-26. detsember veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga Eestis. Aastavahetuse 31.12-02.01 veedab laps paarisaastatel isaga Eestis ja paaritutel aastatel emaga;
22.8.lapse isal on õigus veeta lapsega isadepäev Eestis ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev;
22.9.lapse sünnipäeva veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga Eestis (v.a kui lapse sünnipäev satub suhtluskorra kohaselt ajale, mil isal on õigus reisida lapsega Šveitsi ja on isa kord olla lapsega tema sünnipäeval);
22.10.ettenägematutest takistustest lapsega kokkusaamise aegades või kokkusaamise ärajäämisel (näiteks lapse haigestumise tõttu) teavitab vanem teist vanemat koheselt asjaolu teadasaamisel. Ettenägematutel asjaoludel isa ja lapse suhtlemise korra ära jäämisel kohtumist isaga ei asendata;
22.11.ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida välisriiki, teavitades reisi sihtkohast ja pikkusest teist vanemat ette vähemalt kaks päeva;
22.12.vanemad võivad kirjalikul kokkuleppel lapsega määratud suhtlemise korda muuta.
23.Kohtumäärus on põhjendamata osas, milles kohus jättis lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise osas rahuldamata. Vanemate vahel on tõsised erimeelsused lapse kasvatamise ja lapse parimate huvide osas ning vanemad ei suuda kokku leppida lapse viibimiskohas. Kohtumäärus on koostatud viisil, mis tingib lapse seitsmeaastaseks saamisel uue vaidluse, kuna vanemad ei suuda kokku leppida, millisesse kooli laps õppima asub.
24.Kohtumääruse resolutsioonist jääb selgusetuks, miks on kohus isa elukohariiki Šveitsi nimetanud välisriigiks. Kui isa peaks kolima teise riiki, siis ei saaks kõnealune suhtlemise kord automaatselt jätkuda, kuivõrd asjaolud muutuksid ning lapse elukoha tingimused isa juures tuleks uuesti välja selgitada. Samuti ei ole jälgitavad kohtu põhjendused osas, mis puudutab seda, kes tohib lapsega reisida Šveitsi ja tagasi. Määruses on maakohtu seisukohad vasturääkivad. Kohus leiab ühelt poolt, et lapsega reisima peaks üksnes isa ja samas leiab kohus, et last võib transportida ka isa poolt volitatud lähisugulane. Kohtumäärus ei ole selles osas täidetav ning eeldab vanemate vahel täiendavate kokkulepete sõlmimist.
25.Suhtluskorras on välja jäänud lapse sünnipäevad. Tavapäraselt tuleks eemal olevale vanemale tagada lapse sünnipäeval õigus lapsele õnne soovida tema asukohas, aga käesoleval juhul, kui vanemad elavad eri riikides, siis tuleb lapse sünnipäevad jaotada vanemate vahel võrdselt üle aasta. Lisaks on vastuoluline, et kohus määras suhtluskorra viisil, et laps peaks isa juures Eestis viibima alates neljapäevast kaks korda kuus, ent määruse p-s 16 märgib kohus, et lapse isa on kohtuistungil 18.12.2018 avaldanud, et tal puudub võimalus vabaks võtta töölt rohkem kui üks reede kuus. Kuivõrd lapse ema juurest võtmise õigus on määratud ka lapse isapoolsele vanaemale, siis ei ole emal võimalik kontrollida, kas isa ka reaalselt Eestisse tuleb ja lapsega koos aega veedab. Seega peab emale olema tagatud õigus lapse üleandmisest isapoolsele vanaemale keelduda, kui isa ei tule nimetatud ajal Eestisse.
26.Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleks ettenägematute olukordade tõttu isaga ära jäävad kohtumised asendada. Kohtumiste asendamine ja tavapärase suhtlemise korra muutmine ei ole ka lapse parimates huvides. Arvestades, et suhtlemise kord järgib konkreetset mustrit (nt paaris ja paaritu nädal), looks ära jäänud kohtumiste asendamine segadust ja tekitaks vanemate vahel täiendavaid vaidlusi. Kohus on andnud isale õiguse veeta lapsega isadepäev, jõulud ning aastavahetus. Küll on suhtluskorras jäetud täpsustamata, kus laps nendel aegadel viibib. Arvestades, et tegemist on 1-2 päevaste viibimistega, on lapse parimates huvides, et need leiaksid aset Eestis.
27.Maakohus määras, et alates lapse kolmeaastaseks saamisest hakkab laps vanematega suhtlema vahelduvate kahe nädala pikkuste perioodide kaupa. Maakohus on käesoleval juhul jätnud lapse huvid suures osas välja selgitamata ning määruse nimetatud osas põhjendamata. Maakohus on jätnud välja selgitamata, milline saab olema lapse elukorraldus Šveitsis, kas ta hakkab käima lasteaias (kui jah, siis millises) või kes hakkab last hoidma ajal, mil isa on tööl. Samuti ei ole kohus tegelikkuses välja selgitanud ka lapse elamistingimusi. Olukorras, kus laps peab kohtu määratud suhtlemise korra tõttu poole ajast
lasteaiast puuduma, on selge, et lapse ettevalmistus kooliks saab olema puudulik ning laps jääb teistest omavanustest lastest arengus selgelt maha. Otsus kolida teise riiki oli lapse isa vaba valik, mille ta langetas käesoleva kohtumenetluse ajal. Kohus on määruses välja toonud, et lapse isa avaldas kohtule alles 31.10.2018 ärakuulamisel, et ta asub Šveitsi tööle ja elama. Kohtumääruse põhjendustes on maakohus tuginenud Pärnu eestkosteasutuse arvamustele, ent jätnud täielikult ning põhjendamatult arvestamata Tallinna linna eestkosteasutuse arvamuse lapse heaolu osas, mis langeb kokku lapse ema arvamusega ning mis ei toeta vahelduva suhtlemise korra määramist, kuivõrd see ei ole lapse parimates huvides. Määruses ei ole seatud esikohale lapse huvid ega arvestatud lapse senist elukorraldust, vaid lähtutud on lapse isa huvidest. Vastused määruskaebusele
28.Lapse isa ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.
29.Pärnu Linnavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Tallinna Kesklinna Valitsus toetas määruskaebust osaliselt, s.o suhtlemiskorra osas. Edasine menetluse käik
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha isa menetlusliku avalduse osas, millega viimane teatas, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lg 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Määruskaebuse vastuses ei ole esile toodud põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära kuulatud maakohtus ning täiendava istungi korraldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik.
33.Kuna TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
34.Ema on vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus ei lõpetanud ühist hooldusõigust osaliselt ja ei andnud emale lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõigust. Samuti vaidlustab ema maakohtu määrusega määratud suhtluskorda (v.a esialgse õiguskaitse osas).
35.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vanemate hooldusõiguse üle otsustamisel ületanud diskretsiooni piire, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust, mistõttu puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks kohus pidas õigustatuks mitte rahuldada vanemate avaldusi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
37.Ekslik on ema seisukoht, nagu tuleks vanemate ühine hooldusõigus lõpetada, kuna täidetud on PKS § 137 lg-s 1 sätestatud eeldused põhjusel, et vanemate vahel on tõsised erimeelsused lapse kasvatamise ja lapse parimate huvide osas ning vanemad ei suuda kokku leppida lapse viibimiskohas. Lisaks on ema seisukohal, et kohtumäärus on koostatud viisil, mis tingib lapse seitsmeaastaseks saamisel uue vaidluse, kuna vanemad ei suuda kokku leppida, millisesse kooli laps õppima asub. Ringkonnakohtu arvates jätab lapse ema arvestamata, et hooldusõiguse küsimuse üle otsustamisel juhindub kohus ka PKS § 137 lg 2 p-st 2, mille järgi avaldust ei rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
38.Kolleegiumi hinnangul on maakohus hooldusõiguse lõpetamise nõude menetlemisel täitnud korrektselt eelmenetluse ülesandeid ning on tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud. Maakohus on välja selgitanud lapse huvid ning leidnud põhjendatult, et lapse huvides on, et mõlemal vanemal on hooldusõigus. Lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja kontakti nii emaga kui isaga. Maakohus on tuvastanud, et lapsel on lähedane ja turvaline suhe ning hingeline seotus mõlema vanemaga. Lapse isa on huvitatud lapse eest hoolitsemisest ja tema kasvatamisest ning on seda ka senini teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et vanemate vahel olevad vaidlused lapse viibimiskoha osas saab lahendada kohtu poolt määratud suhtluskorraga. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka lapse ema väide, et vanemate vahel võib tulevikus tekkida vaidlus lapse koolivaliku osas. Esiteks on väide, et vanemad ei suuda tulevikus lapse kooli osas kokku leppida, oletuslik. Teiseks ei ole lapse ema esitanud nõuet hooldusõiguse lõpetamiseks haridusküsimuses tervikuna, vaid üksnes lasteaiavaliku osas. Mis puudutab lasteaia valiku küsimust, siis asja materjalidest nähtuvalt puudub käesoleval ajal selles osas vanemate vahel vaidlus.
39.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kolleegiumi hinnangul tuleb ka suhtlemiskorra osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata.
40.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus lapse huvid välja selgitamata, kui määras, et alates kolme aastaseks saamisest hakkab laps vanematega suhtlema kahe nädala pikkuste perioodide kaupa. Kolleegium ei nõustu selle väitega. Maakohus on tuvastanud, et laps on hea kohanemisvõimega, lapsele on tagatud turvaline elukeskkond ja hoolitsus nii ema kui
isa poolt ning laps on hingeliselt seotud mõlema vanemaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel tõendite hindamise reegleid rikkunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt määratud suhtlemiskord alates lapse kolmeaastaseks saamisest võtab arvesse lapse ja vanemate suhteid ning aitab säilitada lapse lähedasi suhteid mõlema vanemaga. Riigikohus on 07.12.2018 määruses tsiviilasjas nr 217-3347 (p 23) selgitanud, et kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures ning et toodud järeldus on kooskõlas ka hiljutiste suundumustega Euroopas.
41.Riigikohus on samuti selgitanud, et üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava vanemaga, sh ka selle vanema tavapärases elukeskkonnas. Seetõttu ei ole isa soov suhelda lapsega lisaks lapsele tuttavale elukeskkonnale ka isa elukeskkonnas iseenesest lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik, kuid sellist suhtlemist määrates tuleb arvestada, et reisimine lahus elava vanemaga suhtlemiseks ei muutuks lapsele ülemäära koormavaks (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 26). Käesoleval juhul on laps juba enne maakohtu 16.01.2019 määruse tegemist Šveitsi reisinud. Maakohus on 16.01.2019 määruses kohaldanud kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ja määranud, et laps viibib isa juures Šveitsis 7. nädalal, 15. nädalal jne esmaspäevast pühapäevani. Suhtluskorra on maakohus määranud viisil, et kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni reisib laps isa juurde kuus korda aastas üheksaks päevaks ning kolmeaastaseks saamisest hakkab laps isa juurde reisima kahe nädala tagant. Seega on maakohus arvestanud, et laps vajab reisimisega harjumist ja on reisimise tihedust suurendanud järk-järgult. Eestkosteasutus Pärnu linn on 08.12.2018 seisukohas avaldanud arvamust, et alla 3-aastane laps ei pea iga kuu lendama, et enda suhtlemisõigust realiseerida, kuid hiljem ei peaks see olema enam takistuseks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ületanud sellisel viisil suhtluskorra määramisel kaalutluspiire.
42.Lisaks märgib kolleegium, et lapse isa 14.11.2018 seisukoha kohaselt ajal, mil vanemad võtsid vastu otsuse ühise lapse saamiseks, elas ja töötas isa Šveitsis ning vanemate kokkulepe oligi, et lapse elu hakkab olema korraldatud nii Šveitsi kui Eesti vahel. Lapse ema on 20.11.2018 menetlusdokumendis avaldanud, et lapse saamist planeerides elas ema Pärnus ja isa Zürichis ning kokku lepiti, et laps hakkab elama ema juures. Samas dokumendis ütles ema, et lapse isa on viimase kümne aasta jooksul elanud ja töötanud vähemalt neljas erinevas linnas (Doha, Bremen, Zürich, Tallinn). Kolleegiumi hinnangul on vanemate ütlused vasturääkivad osas, milline oli vanemate kokkulepe lapse tulevases elukohas. Küll aga on mõlemad pooled kinnitanud, et juba lapse planeerimise ajal elas lapse tulevane isa Šveitsis. Lapse emale oli teada, et lapse isa on ka teistes riikides elanud ja töötanud. Seega pidi lapse emale olema selge, et lapse isa võib ka tulevikus elada ja töötada välisriigis.
43.Määruskaebuses heidab lapse ema maakohtule ette, et kohus ei selgitanud välja lapse elamistingimusi. Kolleegium märgib, et lapse ema ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et isa elamistingimused ei pruugi lapsele olla sobivad. Samuti on ema tõstatanud küsimuse, kes hakkab last hoidma ajal, mil isa on tööl. Ringkonnakohus märgib, et lapse isa selgituste kohaselt on tal võimalik oma tööd korraldada viisil, et tal on piisavalt aega, et lapsega tegeleda ja tema heaolu eest hoolt kanda (nt teha poolikuid tööpäevi ja võtta mõned päevad vabaks). Samuti viibib lapsega samaaegselt välismaal ka lapse isapoolne vanaema, kellel on lapsega soojad suhted ning kes aitab isal lapse eest hoolt kanda. Lisaks on isa selgitanud, et ta saab ajal, mil laps tema juures viibib, teha koos lapsega arendavaid
tegevusi, mis aitavad last kooliks ette valmistada. Arvestades lapse isa senist pühendumust, puudub kohtul alus arvata, et lapse isa ei käitu lapse huvidest lähtudes.
44.Lapse ema soovib, et isa elukohana välismaal oleks määratud Šveits, kuna kui isa peaks elukohta vahetama, siis see muudab vajalikuks suhtluskorra muutmise. Kolleegium on seisukohal, et ema selline seisukoht on põhjendamata. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks peaks suhtlemise kord muutuma üksnes lapse isa elukoha vahetuse tõttu. Lisaks on lapse isa kinnitanud, et tal pole kavatsust asuda määruse kehtivuse ajal elama teise välisriiki.
45.Lapse ema soovib, et kohus määraks, et lapsega reisib lennukiga Šveitsi ja tagasi Eestisse lapse isa, kuna maakohtu põhjendused on vastuolulised osas, kes tohib lapsega reisida Šveitsi ja tagasi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on määruse põhjenduste punktis 16 leidnud, et kuna lapse isa elab alaliselt teises riigis, siis on põhjendatud, et last võib transportida ka isa poolt volitatud lähisugulane, keda laps usaldab, s.o eelkõige lapse isapoolne vanaema. Määruse põhjenduste punktis 17 on maakohus sedastanud, et ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida. Kohus ei pea põhjendatuks määrata, et vanema esindajal on õigus lapsega koos reisida. Lapsega koos peaks reisima lapse vanem. Kolleegium nõustub, et maakohtu põhjendused on vastuolulised, kuna ka lapsega isa elukohta sõitmist saab pidada reisimiseks ajal, mil laps on isa juures. Maakohtu määruse järgi antakse laps isale üle lapse ema elukohas. Lisaks ei ole maakohus ka ise määruse resolutsioonis eristanud reisimist isa elukohta muust isaga koos reisimisest. Nii osas, milles maakohus on kehtestanud suhtlemiskorra kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, kui osas, milles maakohus on kehtestanud suhtlemiskorra alates kolme aastaseks saamisest kuni seitsme aastaseks saamiseni, on maakohus määruse resolutsioonis määranud, et ajal, mil laps on kummagi vanema juures, on vanemal õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse isa huvi eelkõige see, et ta ei peaks Šveitsi ja tagasi Eestisse alati isiklikult koos lapsega reisima, vaid et seda võiks teha ka lapse lähisugulane (eelkõige isapoolne vanaema). Lapse esindaja avaldas maakohtu 18.12.2018 istungil, et ta on näinud lapse suhet vanaemaga ja vajadusel võib laps vanaemaga reisida. Arvestades, et lapse isa käib tööl ning tal ei pruugi olla alati võimalik lapsega koos reisida, siis on ringkonnakohtu hinnangul isa soov põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud määruses eristada vanema elukohta reisimist muust reisimisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hoolivad mõlemad vanemad oma lapsest ning ei ole alust arvata, et nad käituvad vastuolus lapse huvidega. Maakohtu määruse resolutsioonis punktides VI ja VII on vanemale antud ajal, mil laps on tema juures, õigus lapsega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida. Andes vanemale õiguse lapsega reisida teise vanema nõusolekuta, ei ole maakohus määruse resolutsioonis seda õigust piiranud. Kolleegium leiab, et kuna maakohus on andnud vanemale õiguse sellel ajal teise vanema täiendava nõusolekuta reisida, siis hõlmab see ka vanema õigust anda teise vanemata nõusolek, et laps reisib sellel ajal koos lähisugulasega. Eeltoodule tuginedes ei ole vaja maakohtu määruse resolutsiooni muuta.
46.Lapse ema taotleb, et kui isa ei esita lapse emale eelnevalt tõendit selle kohta, et ta plaanib Eestisse suhtluskorras määratud ajal tulla lapsega kohtuma, ei ole emal kohustust last isapoolsele vanaemale üle anda ning kui hiljem selgub, et isa tegelikkuses Eestisse ei tulnud, puudub emal kohustus järgmisel määratud ajal last isapoolsele vanaemale üle anda. Kolleegiumi hinnangul ei anna esitatud asjaolud alust eeldada, et isa ei kavatse suhtluskordade järgi lapsega suhtlema hakata, mistõttu puudub vajadus sellise tingimuse kehtestamiseks.
47.Määruskaebuses taotleb lapse ema, et laps viibib kuni kolmeaastaseks saamiseni isa juures 1 kord 8 nädala jooksul, s.o 6 korda aastas, suhtluskorra jõustumisest iga paaritu kalendrikuu esimese paaritu nädala laupäeva hommikust kell 9.00 kuni järgneva paaris nädala pühapäeva õhtuni kella 18.00-19.00 vahel, s.o 9 päeva. Suhtlemiskorra kehtestamisel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, on maakohus määranud, et laps viibib isa juures välisriigis 1 kord 8 nädala jooksul paaritu nädala teisipäevast kell 09.00 kuni paaris nädala kolmapäevani kell 18.00. Ka maakohtu määratud suhtluskorra kohaselt viibib laps isaga 9 päeva. Määruskaebuses ei ole põhjendatud, miks on vaja nädalapäevi muuta. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust selles osas maakohtu määrust muuta.
48.Lapse ema on määruskaebuses leidnud, et maakohtu määrus on vastuoluline osas, milles kohus määras, et laps saab isaga veeta kaks korda kuus selliselt, et ühel korral algab suhtlusaeg neljapäevast ja teisel korral reedest. Samas on lapse isa ise öelnud, et ta saab vaid ühe korra kuus reede vabaks võtta. Kolleegium selgitab, et lapse kolmeaastaseks saamiseni kehtestatud suhtlemiskorras algab isa ja lapse suhtlemise aeg Eestis maakohtu määruse resolutsiooni VI p 1 järgi esimese paaritu nädala nädalavahetusel neljapäevast kell 17.00 kuni pühapäevani kell 17.00 ning järgmise paaritu nädala nädalavahetusel reedest kell 17.00 kuni pühapäevani kell 17.00. See tähendab, et kohus on arvestanud isa võimalusega reisida välismaalt Tallinnasse üks kord kuus neljapäeval ja teisel korral reedel.
49.Määruskaebuses taotleb lapse ema, et lapse sünnipäeva veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga Eestis (v.a, kui lapse sünnipäev satub suhtluskorra kohaselt ajale, mil isal on õigus reisida lapsega Šveitsi ja on isa kord olla lapsega tema sünnipäeval). Ringkonnakohus märgib, et lapse ema ei taotlenud maakohtu menetluses lapse sünnipäeva osas suhtluskorra eraldi reguleerimist. Üldine lapsega suhtlemise kord hõlmab suhtluskorda ka sünnipäeva ajal. Samuti ei ole põhjendatud määruskaebus osas, mille kohaselt taotleb ema, et isa võib tähistada lapsega jõule, aastavahetust ning isadepäeva vaid Eestis. Lapse ema ei ole põhjendanud, kuidas on lapse huvides jõulude, aastavahetuse ning isadepäeva tähistamine isaga üksnes Eestis.
50.Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette seda, et maakohus otsustas ärajäänud suhtlemiskorrad asendada. Kolleegium märgib, et maakohus otsustas ettenägematutel asjaoludel ärajäänud suhtlemiskorrad asendada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni kehtestatud suhtlemiskorras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ärajäänud kordade mitteasendamisel jääks lapse ja isa suhtluskorda liiga pikk vaheaeg.
51.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on määruse põhjendustes leidnud, et aastavahetusel tuleb suhtlemise kord määrata vahemikus 31.12-01.01 vaheldumisi ühe ja teise vanema juures, kuid määruse resolutsioonis on kohus märkinud aastavahetusel kohalduva suhtlemise korra ajavahemikuks 31.12-02.01. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsioonis nimetatud ajavahemik on lapse huvides, kuna sel juhul saab laps vanemaga veeta lisaks ühe täispika päeva. Selliselt on määruskaebuses nimetanud ka lapse ema aastavahetuse vahemikku.
52.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
53.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Lähtudes TsMS § 172 lg-st 1 ja 3, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta lapse riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.