1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-4756 menetlus ning kinnitada X.X-i. , C.S-i. ja P.M-i. vahel 08.09.2025 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.Muuta Tartu Maakohtu 24.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-113021 S.E-lt X.X-i. , C.S-i. ja P.M-i. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et S.E tasub alates 01.09.2025 igakuist elatist järgmiselt:
2.1.S.E kohustub tasuma X.X-ile elatist 264 eurot 24 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetusest), 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.2.S.E ei pea täitma C.S-i. ülalpidamiskohustust perioodilise raha (elatise) maksmise teel, sest C.S-i. ülalpidamiskohustust täidetakse vahetult.
2.3.S.E kohustub tasuma P.M-ile elatist 216 eurot 10 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka peretoetusest), 50 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning mille puhul on saadud summat vähendatud 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7.
2.4.Kostja S.E tasub p-des 2.1 ja 2.3 nimetatud igakuise elatise jooksva kuu eest V.T-na arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, märkides selgitusse lapse nime ja kuu, mille eest elatist tasutakse.
3.Muuta Tartu Maakohtu 24.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-113021 S.E-lt X.X-i. , C.S-i. ja P.M-i. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et S.E kohustub tasuma perioodi 26.03.2025–31.08.2025 eest elatist järgmiselt.
3.1.S.E kohustub tasuma perioodi 26.03.2025–31.08.2025 eest elatist kokku 2654 eurot 60 senti, mis hõlmab järgmiseid summasid:
1.1.1.1372 eurot 30 senti elatisena X.X-ile 26.03.2025–31.08.2025 eest (264 eurot 24 senti kuus proportsionaalselt vastavalt päevade arvule).
1.1.2.160 eurot elatisena C.S-ile 26.03.2025–31.08.2025 eest, arvestades esimesel kolmel kuul tehtud kulutusi ning täielikku ülalpidamiskohustuse täitmist vahetult perioodil 01.06.2025–31.08.2025.
1.1.3.1122 eurot 30 senti elatisena P.M-ile 26.03.2025–31.08.2025 eest (216 eurot 10 senti kuus proportsionaalselt vastavalt päevade arvule).
3.2.S.E tasub p-s 3.1 nimetatud elatise igakuiste 100 euro suuruste osamaksetena V.Tna arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks (esimest korda 15.11.2025), märkides selgitusse „X.X-i. , C.S-i. ja P.M-i. elatise osamakse 26.03.2025–31.08.2025 eest“.
4.C.S loobub hagist osas, mis puudutab edasiulatuva elatise suurendamise nõuet alates 01.06.2025.
5.Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Pooled lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani.
7.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 4 ja poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu kohaselt viis päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (hageja I), C.S (hageja II) ja P.M (hageja III) esitasid 26.03.2025 S.E (kostja) vastu hagi, milles palusid suurendada Tartu Maakohtu 24.09.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-113021 (tagaseljaotsus) kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud 100 euro suurust elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud elatise suuruseni (nn miinimumelatise suuruseni) vastavalt TsMS §-le 459. Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel TsMS § 459 järgi õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning need on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
Hagejad elavad koos ema, V.T-ga (ema), isa regulaarselt lastele ülalpidamist ei anna ning tagaseljaotsusega iga hageja kasuks välja mõistetud 100 eurot ei kata laste vajadusi. Hagejad palusid kohtul täpsemalt suurendada igakuist elatist järgmiselt: Muuta Tartu Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsusega kostjalt hageja I kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et kuni hageja I täiseaealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) on tasumisele kuuluv igakuine elatis 264 eurot 24 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetusest), 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.01.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Muuta Tartu Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsusega kostjalt hageja II kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et hageja II täiseaealiseks saamiseni xxxxxxxxxx) on tasumisele kuuluv igakuine elatis 224 eurot 60 senti (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetusest), 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning saadud summat on vähendatud 15% (PKS § 101 lg 7). Muuta Tartu Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsusega kostjalt hageja III kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et hageja III täiseaealiseks saamiseni (04.07.2033) on tasumisele kuuluv igakuine elatis 216,10 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka peretoetusest), 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning saadud summat on vähendatud 15% (PKS § 101 lg 7). Kohustada kostjat tasuma elatis V.T pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (LHV) iga kuu viiendaks kuupäevaks. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta ja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 02.05.2025 määrusega menetluse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja leidis 07.05.2025 kohtule esitatud vastuses, et ta ei ole nõus nende ema väidetega. Kostja tõi välja, et ta on toetanud lapsi ka enne veebruarikuud 2025, märtsis ja aprillis tasunud lastele elatist vastavalt kokkuleppele. Eelnevalt maksin kahe lapse trennid, nelja lapse kooli toidurahad, jooksvalt olen ostnud riideid ja kuni veebruarini elas hageja I minu juures ning jätkuvalt maksan kolme lapse telefoniarveid. Vastavalt eelnevale kokkuleppele elasid kaks poissi minu juures ja kaks tüdrukut ema juures. See periood ei nõudnud mi. laste emalt poolt lasteraha. Suuremaosa suvevaheaegadest on lapsed viibinud minu juures kuna V.T ei ole kinni pidanud kokkulepetest, et oleks jagatud hooldusõigus võrdselt. Lisaks sellele olen maksnud osaliselt kõige vanema lapse xxxx-xxxxx autokooli 500 eurot, mis algselt pidi minema võrdsele jagamisele. Lisaks on laste transport linnast -maale, maalt-linna enamuses olnud minu kanda.
3.Kohus andis pooltele 16.06.2025 tähtaja ning tegi pooltele kompromissiettepaneku. Pooled andsid kohtule teada, et nad kompromissile ei jõudnud.
4.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 08.09.2025 kohtuistungi. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul määrusega kinnitada ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Poole leppisid kokku, et alates 01.09.2025 tasub kostja hagejatele I ja III igakuist elatist vastavalt 264 eurot 24 senti ning 216 eurot 10 senti. Samas kui hageja II osas leppisid pooled kokku, et hageja II ülalpidamiskohustuse täitmist ei nõuda alates 01.09.2025 perioodiliste rahaliste maksetena, sest ülalpidamiskohustust täidetakse vahetult. Pooled leppisid kokku ka selles, et kohtumenetluse kestel seni tekkinud ülalpidamiskohustust täidab kostja 100 euro suuruste osamaksetena. Kostja tasub 26.03.2025–31.08.2025 eest hagejale I elatist 264 eurot 24 senti kuus, hagejale II 160 eurot ja hagejale III 216 eurot 10 senti. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi TsMS §-de 431 ja 432 mõttes eelkõige seda, et kompromissil on samasugune õiguslik tähendus nagu kohtuotsusel, uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda ei saa, välja arvatud TsMS § 459 kohaselt elatise suurendamiseks või vähendamiseks kui asjaolud on oluliselt muutunud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-4756 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
7.Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.
8.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.