OÜ GS Core hagi R.Y ja B.E täitemenetluses ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine ning vastuhagide menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht XXX ), lepinguline esindaja Alar Liivamägi e-post [email protected]
vastu
Kostja R.Y (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (epost XXX) Kostja B.E (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina Kelpman (e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ GS Core 13.08.2025 hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1486.
2.Jätta menetlusse võtmata R.Y 19.02.2025 ja B.E 20.03.2025 vastuhagid, sest R.Y ega B.E ei kõrvaldanud tähtaegselt puuduseid, sh ei esitanud kumbki nõuetekohast vastuhagi ega tasunud vastuhagilt riigilõivu.
3.Jätta R.Y ja B.E vastuhagidega seotud menetluskulud neist kummagi enda kanda ning ülejäänud menetluskulud solidaarselt R.Y ja B.E kanda.
Rahuldada OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Mõista R.Y-lt ja B.E-lt solidaarselt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 280 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (280 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Rahuldada OÜ GS Core 13.08.2025 poole riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda pärast määruse jõustumist OÜ GS Core arvelduskontole nr EE252200221082378306 (Swedbank) 210 eurot, selgitus „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-1486“.
6.Tühistada Tartu Maakohtu 29.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-1486 kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti R.Y ja B.E ühisomandis oleva, xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku eelmärge OÜ GS Core kasuks ning järgmise sisuga märkus: „OÜ GS Core (registrikood 16183586) on esitanud Tartu Maakohtule hagi R.Y ja B.E vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks, kus ta on palunud lõpetada nende xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxx) ühisomand avalikul enampakkumisel müümise teel, tsiviilasi nr 2-25-1486“.
7.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 373 lg 3 kohaselt esitada määruskaebuse kostjad. Määruse peale võib ülejäänud osas esitada määruskaebuse TsMS § 433 lg 1 kohaselt. Määruse peale võib esitada TsMS § 661 lg-te 1 ja 2 kohaselt kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 28.01.2025 hagi R.Y (kostja I) ja B.E (kostja II) vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 mõttes. Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et lõpetada kostjatele kuuluva ja xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxx) (korteriomand) ühisomand korteriomandi panemisega avalikule enampakkumisele ning jagada müügist laekuv raha pärast enampakkumise kulude kandmist kostjate vahel võrdsetes osades. Hagejal on kostja I vastu 24.01.2025 seisuga kokku vähemalt 16693 euro 4 sendi suurune nõue, millele lisandub viivis. Hagiavalduse järgi on hageja algatanud kostja I vastu kaks täitemenetlust: Hagejal on kostja I vastu esiteks 7262 euro 77 sendi (sh täitekulud) suurune nõue, millele lisandub viivis. Hageja on algatanud kostja I vastu täiteasja nr 182/2023/3733, kus täitedokument on Pärnu Maakohtu 01.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-136945. Hagejal on kostja I vastu teiseks 9430 euro 27 sendi suurune nõue (sh täitekulud), millele lisandub viivis. Hageja on algatanud kostja I vastu teise täiteasja nr 182/2024/1304, kus täitedokument on Tartu Maakohtu 13.03.2024 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-23-14164. Hageja võib sissenõudjana nõuda TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja leiab, et kostja I lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, sest kohtutäitur on saanud kostjalt I esimeses täiteasjas seni konto arestimise tulemisel sisse nõuda 2 senti ning teises täiteasjas mitte midagi ning täitemenetlused on kestnud juba üle aasta. Kohtutäitur on tuvastanud, et kostjal I puudub registritesse kantud lahusvara, millele sissenõuet saaks pöörata, kostja I ei tööta ega saa arestitavaid hüvitisi, kontodelt laekumisi sisuliselt ei ole, maksutagastuste kinnipidamisi teha ei saa. Kostja I vastu on algatatud on kümme täitemenetlust. Kohtutäitur väljastas 24.01.2025 mõlemas täitemenetluses õiendid lahusvara arvelt täitmise võimatuse kohta. Hageja soovib jagada kostjate ühisvarasse kuuluva korteriomandi, pannes selle avalikule enampakkumisele ja jagada saadud raha pärast enampakkumise kulude kandmist kostjate vahel võrdselt.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise abinõudena seada kostjate ühisomandis olevale korteriomandile täitemenetluses ühisvara jagamise nõude tagamiseks eelmärge ning märkus käesoleva kohtumenetluse kohta. Arvestades, et kostja I vastu on algatatud kümme täitemenetlust, on igal täitemenetluse sissenõudjal võimalik analoogselt hagejaga esitada kostja I vastu hagi ühisvara jagamiseks. Juhul, kui kohus hagi ei taga, võib sellise taotluse esitada mõni teine võlausaldaja ning arvestades kinnistu väärtust ja võimalike nõuete suurust, siis ei pruugi hageja nõue rahuldatud saada. Sellest tulenevalt on võlausaldajate vahel terav konkurents kostja I vara suhtes ning hagi tagamine hageja kasuks on vajalik, kuna vastasel juhul ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuse täitmine enam võimalik. Samuti on võimalik, et hagi tagamata jätmise korral teevad kostjad ühisvara jagamise vältimiseks tehingud, millega takistada kinnistu jagamist ja sellele sissenõude pööramist, võõrandades selle heausksele isikule või viies selle muul moel ühisvara hulgast välja. Hageja leidis, et kohane hagi tagamise abinõu on seada korteriomandile eelmärge ühisvara jagamise nõude tagamiseks ja märkus, mis avalikustab poolelioleva kohtuvaidluse. Hageja on palunud kohtul saata hagi tagamise määrus täitmiseks kinnistusosakonnale ning lükata dokumentide kostjatele kättetoimetamise edasi eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmiseni.
3.Tartu Maakohus võttis 29.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjal vastus. Sama määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning kandis hagi tagamise abinõudena kostjate ühisomandis oleva, xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku eelmärge OÜ GS Core kasuks ning järgmise sisuga märkus: „OÜ GS Core (registrikood 16183586) on esitanud Tartu Maakohtule hagi R.Y ja B.E vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks, kus ta on palunud lõpetada nende xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxx) ühisomand avalikul enampakkumisel müümise teel, tsiviilasi nr 2-25-1486“.
4.Kostja I esitas kohtule 19.02.2025 vastuse, milles märkis, et nõustub sellega, et vara tuleb jagada, kuid ühisvara tuleb jagada koos kohustustega ja esitas ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt ühisvara jagatakse sellisel viisil, et lõpetada kostjatele kuuluva korteriomandi (xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, registriosa nr xxxxxx) (korteriomand) ühisomand korteriomandi panemisega avalikule enampakkumisele ning jagada müügist laekuv raha kostjate vahel võrdsetes osades üksnes pärast enampakkumise kulude kandmist ja 16 693,40 euro tasumist hagejale, ülejäänud täitemenetlustes olevate võlgnevuste tasumist ja laenulepingust nr L01-1846/17T tulenevate kohustuste täitmist. Kostja I märkis 19.02.2025 esitatud vastuses hagiavaldusele, et juhul, kui pooltel ei õnnestu asjas sõlmida kompromiss, soovib kostja I esitada vastuhagi.
5.Kostja II esitas 20.03.2025 vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata ning jagada kostjate ühisvara hoopis selliselt, et ühisvaras olev vaidlusalune korteriomand pannakse enampakkumisele, kuid saadud rahast kaetakse lisaks enampakkumise kuludele ka korteriomandiga seotud laenukohustused Bondora AS ees, krediitkaardiga seotud võlgnevused, täidetakse nõuded kostja I vastu algatatud täitemenetlustes ning alles pärast seda ülejääv raha jagataks kostjate vahel võrdselt, mille ulatuses saaks hageja nõudeid täita. Kostja II märkis ühtlasi, et soovib esitada vastuhagi, sest kostjatel on jagamata kohustused ja kostjal II on täitmata laenukohustused, mis olid võetud abielu jooksul perekonna vajaduste ja kulude katmiseks.
6.Tartu Maakohus andis 04.03.2025 määrusega pooltele tähtaja kuni 04.04.2025, et pidada kompromissläbirääkimisi. Kohus märkis, et kui pooled jõuavad kokkuleppele, on võimalik kohtule esitada allkirjastatud kompromissileping, mille kohus saab kompromissina kinnitada. Hageja andis kohtule 15.04.2025 teada, et kuigi kostjad saatsid talle omalt poolt 06.04.2025
allkirjastatud kompromissilepingu, ei saa hageja sellega nõustuda. Pooled seega kokkuleppele ei jõudnud.
7.Tartu Maakohus jättis 28.05.2025 määrusega kostjate vastuhagid TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ning andis kostjatele tähtaja 14 päeva, et esitada nõuetekohane vastuhagiavaldus, muuhulgas tasuda vastuhagilt riigilõiv. Kohus hoiatas, et kui kostjad jätavad kohtu nõudmised määratud tähtpäevaks täitmata, jätab kohus vastuhagid menetlusse võtmata. Kohtute Infosüsteemi andmetel toimetati eelnimetatud puuduste kõrvaldamise määrus kostjate lepingulistele esindajatele kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 29.05.2025 kätte. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 12.06.2025. Kostjad tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud.
8.Hageja esitas 13.08.2025 kohtule avalduse, milles avaldas soovi hagist loobuda, sest kostjad on võla tasunud. Hageja palus menetluse lõpetada ning tagastada hagist loobumist arvestades hagejale pool riigilõivust.
9.Tartu Maakohus andis 13.08.2025 määrusega kostjatele tähtaja hagist loobumise kohta seisukoha esitamiseks. Kostjad andsid 14.08.2025 kohtule teada, et nad on nõus sellega, et hageja hagist loobub ning menetlus lõpetatakse.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1486 lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 kohaselt menetlust lõpetava määrusega kohtulahendi resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas kohtuasjas ei ole kohus veel lahendanud kostjate vastuhagide menetlusse võtmist, lahendamata on hageja taotlus tagastada talle pool tasutud riigilõivust, samuti tuleb menetlust lõpetava määruse jõustumisel tühistada hagi tagamise abinõud.
12.Kohus selgitab kostjate vastuhagide kohta, et kui hageja ei kõrvalda kohtu määratud tähtpäevaks puuduseid, sealjuures, kui hageja ei tasu tähtajaks riigilõivu, jätab kohus TsMS § 3401 lg 2 kohaselt hagi menetlusse võtmata. Vastuhagi avaldusele kohaldatakse TsMS § 373 lg 3 kohaselt hagiavalduse kohta sätestatut. Erisus on aga selles, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas ei keeldutud vastuhagi vastuhagina menetlusse võtmisest, vaid kohus keeldus kostjate vastuhagide menetlusse võtmisest TsMS § 340 1 lg 2 kohaselt põhjusel, et vastuhagid ei vastanud hagiavaldusele seatud nõuetele ning neilt ei olnud tasutud riigilõivu, ei ole vastuhagide eraldi hagina menetlusse võtmine asjakohane. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub vastuavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.
13.Hageja on esitanud koos hagist loobumise avaldusega 13.08.2025 kohtule ka taotluse tagastada talle hagist loobumise tõttu pool tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hageja taotlus on TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse eest 420 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud riigilõivu tagastada enda arvelduskontole nr EE252200221082378306 (Swedbank).
14.Kohus määrab TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab kostjate vastuhagidega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 ja § 373 lg 3 kohaselt kummagi kostja enda kanda. Kohus jätab ülejäänud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
15.Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud hagiavalduse p-s 5 märgitud menetluskulude nimekirjas kostjatelt välja mõista hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 490 eurot (420 + 70). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja taotluse tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot, tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldada osaliselt. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280 eurot (490 – 210). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka hageja taotluse ja märgib tema taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist menetluskuludelt (280 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
16.Kohus lahendab menetlust lõpetava määrusega lisaks TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 järgi rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 kohaselt hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab Tartu Maakohtu 29.01.2025 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti kostjate ühisomandisse kuuluvale korteriomandile hageja kasuks eelmärge ja märkus. Kohus selgitab, et kostjatel tuleb määruse täitmiseks (eelmärke ja märkuse kustutamiseks) pöörduda ise Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna poole. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.