Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (10)

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud 2014.a. augustikuus puistevilla paigaldusteenust Tõrenurme kinnistul Tarvastu vallas Viljandimaal. Kontaktisik H. M. koostada arve tehtud töö eest tasumiseks Kahkva Mõis OÜ-le. Kuna tehtud töö eest ei ole tasu makstud, on hageja pöördunud kohtu poole rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõudes. Kohus on kutsunud pooled eelistungile, kuna kostja ei ole vastuses hagile teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Tulenevalt TsMS § 403 lg 3 eeldatakse sel juhul, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Samas on pooled menetluse jooksul teinud teineteisele 4 (10)

kompromissiettepanekuid, mistõttu oli alus arvata, et eelistungil on rohkem väljavaateid asja kompromissiga lõpetamiseks. Kohus on saatnud kostjale 8.juunil 2016.a. Kohtute Infosüsteemi kaudu kohtukutse kostja äriregistrisse kantud [email protected] ja posti aadressidele [email protected] ning täiendavalt 28.06.2016.a. kostja juhatuse liikme Uno Õismaa registrisse kantud e-posti aadressile [email protected] (tl.58-59). Kohus on palunud 13.juulil 2016.a. saadetud e-kirjas kostja esindajat kinnitada kohtukutse kättesaamist, mida viimane on telefoni teel ka kinnitanud, jättes kirjaliku kinnituse vaatamata lubadusele kohtule saatmata. Vastavalt TsMS §-le 318 lg 2 toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. TsMS 3111 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kas juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saamisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

5 (10)

Ülaltoodud sätteid aluseks võttes leiab kohus, et kostjale saab lugeda kohtukutse kätte toimetatuks, kuna kutse on saadetud elektrooniliselt kostja ja tema seadusliku esindaja registrisse kantud elektronpostiaadressidele ning kostja seaduslikule esindajale on edastatud teavitus kutse saatmisest ka tema registrisse kantud telefoninumbril. Kostja esindaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt TsMS § 413 lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha TsMS § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja 6 (10)

nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on käesolevas asjas arvestanud viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast, 25.11.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 639 päeva eest, võttes aluseks viivise määra 0,022 % päevas, seega moodustab viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.08.2016.a. 663,22 eurot ( 81,73 + (4128 x 0,022% x 639)). Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavad määruses, menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7 (10)

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §- s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1200 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl.15, 18), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hagejat on esindanud menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu

Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära – 120 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks arvestades, et nähtuvalt Riigikohtu 9.12.2013. a tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punktist 14 jäi õigusabiteenuse keskmine tunnihind juba 3 aastat tagasi vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, kokku 8 tunni 20 minuti ulatuses peab kohus vajalikeks ja põhjendatuteks osaliselt. Kohtu hinnagul on ajakulu materjalidega tutvumiseks ja läbitöötamiseks (dokumentide analüüsiks) ning õigusliku positsiooni kujundamiseks, kokku 2 tunni 50 minuti ulatuses ülepaisutatud, arvestades, et läbitöötamist vajavateks dokumentideks olid tsiviilasja materjalide kohaselt kaks e-kirja, millest üks sisaldab teavitust, kellele koostada arve ning teine on hageja kiri arve tasumise meeldetuletusega, lisaks hageja poolt koostatud arve, tööde teostamise garantii akt ja puistesoojustusmaterjali tehnilised andmed, millisel dokumendil ei ole hagi esemega otsest seost. Nimetatud dokumentidega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks ei kulu õigusteadmistega isikul kohtu hinnangul mitte rohkem kui 30 minutit. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Ka kostja 1,5 leheküljel esitatud vastusega hagile tutvumine ei nõua märkimisväärset ajakulu, arvestades, et kostja ei ole lisanud vastusele ühtegi kirjalikku tõendit. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 tundi. Hageja esindaja on TsMS § 174 lg 10 alusel kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, seega ta saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksu arvestamata. 9 (10)

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1120 eurot, sealhulgas 720 eurot lepingulise esindaja kulu (käibemaksuta) ja 400 eurot riigilõiv. Kohtuotsuse tunnistamine

teatavakstegemine

ja

täidetavaks

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.