Kaija Piirmets (eesistuja), Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 29.07.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-18528
Kohtuasi
Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus lapsevanemale ettekirjutuse tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.L 02.06.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75016013), lepinguline esindaja Kerli Kisper Puudutatud isik I U.L (isikukood XXX) Puudutatud isik II A.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2025 määruse resolutsioon muutmata, muutes sama määruse põhjendusi.
2.Jätta A.L määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud A.L kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 06.12.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus teha A.L-ile (puudutatud isik II, ema) tema lapse U.L (puudutatud isik I, laps) heaolu kaitseks ettekirjutuse, millega kohustada lapsevanemat edastama koheselt Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna otsuse koolile, et saada lapsele kohandatud õppetingimused ning toetada tema igapäevast toimetulekut; tegema koostööd Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lapse heaolu talitusega ja täitma juhtumiplaani; tegema koostööd XXX spetsialistidega või muu kooli spetsialistidega (õppeasutuse muutmise korral), osalema aktiivselt oma last puudutavates küsimustes ning järgima kohtupoolseid soovitusi lapse õppetöös osalemise toetamiseks.
2.Avalduse kohaselt on laps alaealine, kellel on olulisi raskusi hariduse omandamisel. XXX on korduvalt nõustanud lapse ema lapsele sobivate õppetingimuste kohandamise ja erivajadusi arvestava õppekeskkonna loomise vajadusest, kuna lapsel esineb raskusi riikliku õppekava alusel õppimisel. Vaatamata sellele ei ole lapse ema vastavaid soovitusi kuulda võtnud ega tegutsenud lapse arenguvajaduste ja heaolu tagamiseks. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskus on koostanud lapsele õpinguid toetavaid soovitusi ning suunanud lapsevanemat vajalike meetmete rakendamisele. Siiani ei ole lapsevanem andnud koolile nõusolekut tutvuda Rajaleidja keskuse juhistega, mis on hädavajalikud lapse õppimise toetamiseks ja tema vajaduste rahuldamiseks. Ema ei tee koostööd lapse heaolu spetsialisti ega kooliga, et tagada lapsele vajalik tugi. Ema tegevusetus ja keeldumine vajalike sammude astumisel kahjustavad otseselt lapse heaolu. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialist koostas 14.11.2024 juhtumiplaani, kuid see ei ole siiani täidetud. Lähtudes eeltoodust, oli ilmne, et hoolimata pikaajalisest ja järjepidevast nõustamisest erinevate valdkondade spetsialistide poolt ei olnud lapsevanem astunud vajalikke samme oma lapse huvides. Puudutatud isiku seisukohad
3.Ema leidis, et avaldaja nõuded on põhjendamatud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata. Ema arvates oli asi võimalik lõpetada, kui avaldaja võtab avalduse tagasi ja loobub oma nõuetest. Menetluskulud palus ema jätta avaldaja kanda.
4.Ema vastuse kohaselt on koolil olemas Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna otsus, mida avaldaja nõuab. Seega on arusaamatu avaldaja nõue otsuse temale edastamise kohta. Oluline on ka asjaolu, et see otsus oli tehtud ema ainuisikulise tahte alusel ja avaldajal puudub õigus seda nõuda. Otsuses märgitud soovitused kehtivad kuni 2023/2024 õppeaasta lõpuni, s.o käesoleval ajal need ei kehti ega oma avaldaja jaoks tähtsust. Otsus puudutab lapse isiklikke andmeid ja seaduse kohaselt ei ole koolil õigus neid nõuda. Nõuded koostöö tegemise kohta ei ole täidetavad, kuna ei ole määratud, millise konkreetse toimingu peab ema tegema. Ema teeb pidevalt koostööd kooliga ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lapse heaolu talitusega, mistõttu on nõue alusetu. Koolis ei ole eripedagoogi, logopeedi ega sotsiaalpedagoogi. Avaldaja põhjendused lapse arengu ja seisundi kirjeldamise kohta on paljasõnalised ja meelevaldsed, kuna need ei tulene tugispetsialistide seisukohast. Lapse 2024/2025 õppeaasta I trimestri tulemused on rahuldavad ja seega on põhjendamatud ka avaldaja põhjendused, et laps ei ole võimeline koolis õppima.
2-24-18528 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 15.05.2025 määrusega avaldaja avalduse lapsevanemale ettekirjutuste tegemiseks läbi vaatamata seoses avalduse tagasivõtmisega ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli avaldajal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 esimesest lausest ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Avalduse tagasivõtmine oli esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuli avaldaja esitatud avaldus jätta läbi vaatamata.
7.Maakohus märkis, et TsMS § 172 ei reguleeri seda, kelle kanda jäävad menetluskulud juhul, kui hagita menetluses avaldusest loobutakse. Hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Maakohus pidas oluliseks märkida, et käesoleval ajal ei ole kohtule teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avaldaja poolt esitatud avaldus oleks täielikult perspektiivitu, alusetu ning esitatud läbimõtlematult. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus pidas õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Määruskaebus
8.Ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue määruse, millega jätta asja menetluskulud avaldaja kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt pidi avaldaja avalduse tagasivõtmisel kandma ema menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt. Kui TsMS § 172 ei reguleeri seda, kelle kanda jäävad menetluskulud juhul, kui hagita menetluses avaldusest loobutakse, siis oli maakohus kohustatud kohaldama TsMS § 168 lg-t 4 ja tegema kohtumääruse lähtudes sellest, et avaldaja peab kandma ema menetluskulud. Maakohus ei ole seda teinud. Selline seisukoht on ebaõige ja vastuolus TsMS § 477 lg-ga 1. Maakohus märkis määruse p-s 46, et tegi määruse TsMS § 168 lg 4 alusel kuigi määruses põhjendas vastupidist, et TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud õigusnormi hagita asjas kohaldada ei saa. Selline põhjendus on vastuoluline ja maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Lisaks ei ole maakohus uurinud asjaolusid ega hinnanud poolte väiteid. Selle tõttu ei saanud maakohus teha järeldust, mis on õiglane ja kas on või ei ole õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vaatamata sellele otsustas maakohus, et on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaliste seisukohad
10.Avaldaja leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, maakohtu otsustus on põhjendatud ning selle kujunemine jälgitav, mistõttu ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-24-18528
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 kohaselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas, jättes määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata.
13.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Ema vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
14.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuid eksinud, märkides menetluskulude jaotamise alusena 168 lg 4, mistõttu muudab ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määruse õiguslikku põhjendust. TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada TsMS §-s 168 sätestatut asjakohases ulatuses ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus sõltub aga peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.5).
15.Siinsel juhul on avaldaja võtnud 12.05.2025 avalduse tagasi seetõttu, et ema asus pärast avalduse esitamist tegema koostööd kooli ja spetsialistidega ning astus samme lapse heaolu tagamiseks. Täiendavate meetmete rakendamist ei peetud enam vajalikuks, s.o avaldaja saavutas pärast avalduse esitamist puudutatud isiku II tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, mistõttu saab lugeda, et puudutatud isik II on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes avaldaja nõude rahuldanud. Maakohus märkis, et kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avaldaja poolt esitatud avaldus oleks täielikult perspektiivitu, alusetu ning läbimõtlematult esitatud viidates PKS § 123 lg-le 1. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna ema ei teinud koostööd oma lapse huvide tagamiseks pika aja jooksul, siis ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine põhjendamatu. Seejuures annab ka ringkonnakohtu hinnangul õigustuse menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmiseks asjaolu, et tegemist oli vanema õigusi ja kohustusi puudutava asjaga, milles tehakse esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend. Põhjendamatu oleks sellises olukorras jätta menetluskulud lapse või lapse huve kaitsva asutuse kanda. Seega on praeguses asjas õigustatud kolleegiumi hinnangul tugineda menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-le 5 ja TsMS § 172 § lg 1 ls-le 2, mistõttu jättis maakohus jättis menetluskulud lõppjäreldusena õigesti menetlusosaliste endi kanda.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebuse väited ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.
17.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ema, kui määruskaebuse esitaja, kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud määruskaebemenetluses rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seega ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.