OB kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 6. oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/2312
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. novembri 2015. menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OB määruskaebus Tallinna notar Maarika Pihlaku määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tiia Nurm ja Maksim Greinoman
a
määrus
Puudutatud isik: Tallinna notar Maarika Pihlak, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. novembri 2015. a määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Tallinna notar Maarika Pihlaku menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1404 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada Tallinna notar Maarika Pihlaku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks 2850 euro ulatuses ning jätta rahuldamata 4364 euro ulatuses.
4.Harju Maakohtu 2. novembri 2015. a määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada Tallinna notar Maarika Pihlaku taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.2.Välja mõista OB-lt menetluskulud 2850 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot Tallinna notar Maarika Pihlaku kasuks.
4.3.Välja mõista OB-lt viivis menetluskuludelt (2850) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses Tallinna notar Maarika Pihlaku kasuks.
5.Määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna notar Maarika Pihlak (puudutatud isik) esitas 24. septembril 2015. a Harju Maakohtule menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on puudutatud isik menetluskuludena kandnud õigusabikulusid kokku 7214 eurot (käibemaksuta). Põhimenetluses olid menetluskulud jäetud kõigis kohtuastmetes OB (avaldaja) kanda.
2.Avaldaja (täitemenetluse sissenõudja) avalduse alusel alustas kohtutäitur Kairi Kumm 2. aprillil 2014. a täiteasja nr 048/2014/110 IZ suhtes 59 500 euro sissenõudmiseks, täitedokument oli Harju Maakohtu 17. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-11339. 29. aprillist 2014. a jätkas täiteasja menetlust pärast senise täituri taandumist kohtutäitur Elin Vilippus.
3.15. aprillil 2014. a koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti, mille kohaselt loeti arestituks Tallinna notar Maarika Pihlaku notari deposiidis olev võlgniku kasuks hoiustatud rahasumma 65 477 eurot 96 senti. Aktis selgitati, et notar on kohustatud IZ-le raha mitte välja maksma, vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Arestimisakti vaidlustasid tulemusteta nii notar kui ka avaldaja, jõusse jäid nii kohtutäituri 19. mai 2014. a otsus, millega jäeti notari kaebus rahuldamata, kui ka 15. aprilli 2014. a arestimisakt.
4.18. juulil 2014. a tegi avaldaja kohtutäiturile taotluse notarile sunniraha hoiatuse tegemiseks. Kohtutäituri nõudmisel selgitas notar 14. augusti 2014. a kirjas, et hoiustatud raha väljamaksmine on seotud tingimusega, mis on osaliselt täidetud, ja võlgnik ei ole õigustatud väljamakstavat raha saama.
5.11. ja 24. septembril 2014. a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse lõpetamiseks ja notarile sunniraha määramiseks, millest viimase jättis kohtutäitur 6. oktoobri 2014. a otsusega rahuldamata, selgitades, et sunniraha määramise eeldused ei ole täidetud ning notar peab arestimise akti täitma siis, kui võlgnikul tekib nõudeõigus deponeeritud raha suhtes.
6.Avaldaja esitas 16. oktoobril 2014. a kohtutäitur Elin Vilippuse 6. oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/2312 kaebuse. Selles põhimenetluses jättis Harju Maakohus kaebuse 24. novembri 2014. a määrusega rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 16. septembri 2015. a määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
7.Avaldaja tõi Tallinna notar Maarika Pihlaku 24. septembril 2015. a Harju Maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele 7214 euro hüvitamiseks vastuväitena välja, et kulutused lepingulisele esindajale on ebamõistlikult suured. Vaidluse ese oli küsimus, kas notaril on tema ametialasel kontol hoiustatud raha (NotS § 35 lg-d 1 ja 2) väljamaksmise kohustus. Seega seostub vaidluse ese otseselt notari ametitoimingutega. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Säte kohaldub ka
hagita asjade puhul. Tegemist on õigusvaldkonnaga, milles notaril endal on õigusteadmised. Notaril on õigus esindada tehinguosalisi ametitoimingust tulenevas vaidluses, nii ei saa olla tal õigusabi kasutamise hädavajadust. Notarile ei oleks vaidluses kohtutäituri kaebuse peale kaasnenud negatiivseid tagajärgi, tema osalemine menetluses oli fakultatiivne. Igal juhul oleks notari esindajate ajakulu 39,7 tunni ulatuses ülemäärane, samuti ei ole kahe esindaja kasutamine asja mahust ja keerukusest tulenevalt põhjendatud. Tunnitasuna on 147 eurot 49 senti käibemaksuga ülemäärane. Maakohtu määrus
8.Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1446 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud asja keerukuse määr selline, mis eeldaks kahe lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist. Kohus vähendas menetluskuludele kulunud aega 50%, seega 18,15 tunni võrra. TsMS § 175 lg-s 31 viidatud piirang ei kohaldu, sest kohus lahendas avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, tegemist ei olnud notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetlusega. Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus (TsMS § 217 lg 1). Vajalik on nii materiaal- kui ka menetlusõiguse tundmine. Ei saa eeldada, et notaril oleksid spetsiifilised teadmised menetlusõigusest. Põhjendatud ajakulu on 12 tundi ja põhjendatud tunnihind kohtupraktikat arvestades 120 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Määruskaebused
10.Avaldaja ja puudutatud isik esitasid mõlemad maakohtu määruse peale määruskaebuse.
11.Avaldaja tõi välja, et põhimenetluse kaebuse ese on lahutamatult seotud notari ametitoimingute tegemisega, seega kohaldub TsMS § 175 lg-s 31 piirang, samuti ei saaks kulud hagita menetluses olla samas suurusjärgus kui analoogse mahuga hagimenetluses.
12.Puudutatud isik palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja uue määrusega rahuldada menetluskulude välja mõistmise taotlus täielikult 7214 euro ulatuses. Kaks advokaati ei dubleerinud teineteise tööd, vaid esindajate vahel oli tööjaotus. Kohus ei põhjendanud piisavalt lepinguste esindajate töötundide vähendamist. Kohus määras põhjendamatult advokaadi tunnihinnaks 120 eurot ilma käibemaksuta. Menetluse edasine käik
13.Ringkonnakohus rahuldas 8. jaanuari 2016. a määrusega avaldaja määruskaebuse ning jättis puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 2. novembri 2015. a määruse osaliselt õigusabikulude avaldajalt väljamõistmise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks õigusabikulude osas rahuldamata ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 6 eurot.
14.Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse osas, millega tühistati osaliselt maakohtu määrus, milles jäeti rahuldamata puudutatud isiku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, osas millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku määruskaebus, ja osas, millega rahuldati avaldaja määruskaebus.
Riigikohtu seisukoht
15.1. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2016. a määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Riigikohtu seisukoha järgi arutati käesoleva asja põhimenetluses kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 mõttes ja arutluse all oli kohtutäituri tegevuse õiguspärasus notarile sunniraha hoiatuse tegemata jätmisel ja sunniraha mittemääramisel. Kuivõrd käesolev asi on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlus, kohaldub TsMS § 175 lg 31 esimene alternatiiv. Sätte sõnastusest lähtuvalt kuulub isikute ringi, kellele õigusabikulusid ei hüvitata vaid kohtutäitur. Sama säte toob küll ka välja, et notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata, kuid selline piirang laieneb üksnes menetlustele, mil lahendatakse notari ametitoimingu tegemise taotlust. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et TsMS § 175 lg 31 piirab notari õigusabikulude hüvitamist kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses.
17.Kuivõrd käesoleva asja menetlus seostub TsMS § 217 lg 1 mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega, ei kerki küsimust, kas vaidlus seostub notari igapäevase põhitegevuse või notari ametitoimingu tegemise taotlusega. Seda vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse alustamise ajend oli sissenõudja taotlus teha notari suhtes sunniraha määramise hoiatus ja määrata talle sunniraha.
18.Riigikohtu juhiste järgi peab asja uuel lahendamisel ringkonnakohus hindama notari õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ning puudutatud isiku poolt hüvitamisele kuuluvat menetluskulu suurendada, mõistes avaldajalt puudutatud isiku kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja 2850 eurot. Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Avaldaja määruskaebus põhineb seisukohal, et puudutatud isiku menetluskulud tuleks TsMS § 175 lg 31 alusel jätta tervikuna hüvitamata või hüvitada õigusabi kasutamine 2,5 tunni ulatuses, lisamata seejuures millise menetlustoimingu jaoks märgitud ajakulu vajalik oli. Kuivõrd Riigikohtu hinnangul ei kohaldu praeguses tsiviilasjas TsMS § 175 lõikes 31 toodud piirang ja notari õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele, siis juhindudes Riigikohtu seisukohast, kontrollib ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel notari õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes.
21.Vastuseks puudutatud isiku väitele, et maakohus on meelevaldselt vähendanud lepinguliste esindajate töötunni hinda, märgib kolleegium, et lepinguliste esindajate tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on tasumäära osas juhindunud Riigikohtu varasemast praktikast, kus on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Sama seisukohta põhjendatud ja vajalikuks peetava tunnitasu osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium korranud ka praeguses tsiviilasjas 1. juunil 2016. a tehtud Riigikohtu määruses.
22.Kolleegium nõustub puudutatud isiku väidetega menetlustoimingute analüüsimise ja määruse põhjendamise osas lepinguliste esindajate kulude väljamõistmisel. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ning TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus
järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus peab kontrollima avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtma kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha iga avaldusele esitatud vastuväite osas. Käesoleval juhul on maakohus vaidlustatud määruses võtnud seisukoha toimingute suhtes kogumina, jättes eraldi analüüsimata menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute vajalikkuse. Seega ei ole jälgitav, mille alusel maakohus pidas põhjendatuks 12 tunni ulatuses lepinguliste esindajate tööd. Kuigi maakohtu määrus on jäetud osaliselt põhjendamata, saab ringkonnakohus maakohtu määruse puuduse määruskaebusele vastates kõrvaldada ja ise puuduvas osas õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata.
23.Ringkonnakohus arvestab menetluskulude hindamisel eelkõige sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidid esindajad kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidid esindajad töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus tõhusalt kaitstud ning kas taotletud hüvitamisele kuuluv kulu on vastavuses esindamisel tegelikult tehtud tööga. Menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas on võimalik anda hinnang lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid.
24.Olles tutvunud puudutatud isiku lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingutega märgib kolleegium esmalt, et maakohus on ebaõigesti vähendanud lepinguliste esindajate töötunde seoses sellega, et õigusabi osutasid kaks vandeadvokaati. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja esitatud arvetest nähtuvalt ei ole esindajad oma tööd dubleerinud, mistõttu ainult sellele põhjendusele tuginedes on maakohus ebaõiglaselt vähendanud poole võrra nende menetlustoimingute ajakulu, kus on märgitud mõlema esindaja osavõtt.
25.Puudutatud isiku menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlusest, arvest nr 142286, arvest nr 142593 ja selle lisast nähtub, et puudutatud isiku esindajad on kulutanud avaldaja kaebuse ja sellega seonduvate materjalide ning kohtumääruste analüüsile kokku 7,2 tundi (6,5+0,3+0,4) ning kumbki vandeadvokaat 4. novembril 2014 nõupidamisele 0,8 tundi. Arvest nr 142593 ja selle lisast nähtuvalt kulus Neve Uudeltil maakohtule e-kirja koostamiseks 0,1 tundi (I kd, tl 72) ja Toomas Vaheril e-toimiku materjalide analüüsimiseks 0,5 tundi. Toimikust nähtuvalt esitasid puudutatud isiku esindajad 10. novembril 2014. a seisukoha koos lisadega (I kd, tl 101-123), millele eelnes dokumendi ettevalmistamine 18,7 tunni ulatuses (Neve Uudeltil 16,9 tundi ja Toomas Vaheril 1,8 tundi) ja lisade kokkupanemine 0,4 tunni ulatuses. Seega tegelesid puudutatud isiku esindajad kaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega kokku 28,5 tundi, mida ringkonnakohus peab ülepaisutatuks. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud menetlustoimingud vajalikud, kuid tegemist ei ole sedavõrd keerulise õigusliku küsimusega, et sellist ajakulu põhjendatuks pidada. Põhjendatud ajakulu vastaspoole seisukohtadega analüüsimiseks ning nõupidamiseks on mõlemale esindajale kokku 6 tundi ja vastuse koostamiseks ja lisade kokkupanemiseks kokku 10 tundi. Samuti on põhjendatud esindaja ajakulu e-kirja koostamiseks (0,1 tundi). Põhjendatud ja vajalik on kohtutäituri seisukohaga tutvumine 0,2 tunni ulatuses ja Harju Maakohtu 24. novembri 2014. a määrusega tutvumine 0,1 tunni ulatuses.
26.Toimikust nähtuvalt esitas avaldaja 9. detsembril 2014. a määruskaebuse (I kd, tl 138146), mille analüüsimiseks kulus kahel advokaadil kokku 1,3 tundi (1,0+0,3) ja nõupidamiseks 0,4 tundi. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebusega tutvumiseks ja selles sisalduvate seisukohtade üle arutlemiseks kulunud aeg kokku 1,7 tundi mõistlik ja põhjendatud. Puudutatud isik esitas 17. detsembril 2014. a määruskaebusele vastuse (I kd, tl 154-159), mille ettevalmistamiseks kulus Toomas Vaheril 0,8 tundi ja Neve Uudeltil 4,8 tundi, mis on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kõik nõupidamised ja kirjavahetused, mis on toimunud pärast ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele
vastuse koostamist, võivad advokaadi ja kliendi vahelise suhte seisukohast olla olulised, kuid selleks tehtud advokaadi tööd ei pea vastaspool hüvitama. Olukorras, kus Riigikohus ei andnud määruskaebuse edasiseks menetlemiseks luba ja ringkonnakohtu 17. juuni 2015. a määruse peale esitatud määruskaebust ei võetud menetlusse, puudus vajadus esitada menetlusdokumente või osutada hüvitamist väärivat õigusabi muul viisil.
27.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kinnistusregistri päringute eest tekkinud kulu (6 eurot) kuulub hüvitamisele.
28.Tulenevalt eeltoodust loeb ringkonnakohus põhjendatud ja tõendatud õigusabikuluks mahus 23,7 tundi (6+10+0,1+0,2+0,1+1,3+0,4+0,8+4,8). Maakohtu hinnangul oli põhjendatud ajakulu 12 tundi. Seega rahuldab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest avaldajalt puudutatud isiku kasuks täiendavalt välja õigusabikulu 1404 eurot (11,7 x 120), mis koos maakohtus väljamõistetud õigusabikuluga (1440 eurot + 6 eurot) teeb kokku 2850 eurot. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 4364 euro ulatuses (taotletud summa 7214 eurot – rahuldatud summa 2850 eurot).
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
30.Määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.