Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks, Tambet Tampuu
Kohtuasi
Oleg Bulkini kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse
6.oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/2312. Oleg Bulkini menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-59187
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna notari Maarika Pihlaku (Pihlak) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja (sissenõudja) Oleg Bulkin, esindajad vandeadvokaadid Tiia Nurm ja Maksim Greinoman Puudutatud isik Tallinna notar Maarika Pihlak, esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher
Asja läbivaatamise kuupäev
16. mai 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-59187 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Tallinna notar Maarika Pihlak (puudutatud isik) esitas 24. septembril 2015 Harju Maakohtule menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on puudutatud isik menetluskuludena kandnud õigusabikulusid kokku 7214 eurot (käibemaksuta). Põhimenetluses olid menetluskulud jäetud kõigis kohtuastmetes Oleg Bulkini (avaldaja) kanda. Avaldaja (täitemenetluse sissenõudja) avalduse alusel alustas kohtutäitur Kairi Kumm 2. aprillil 2014 täiteasja nr 048/2014/110 Inna Zahharova suhtes 59 500 euro sissenõudmiseks, täitedokument oli Harju Maakohtu 17. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-11339. 29. aprillist jätkas täiteasja menetlust pärast senise täituri taandumist kohtutäitur Elin Vilippus.
15.aprillil 2014 koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti, mille kohaselt loeti arestituks Tallinna notar Maarika Pihlaku notari deposiidis olev võlgniku kasuks hoiustatud rahasumma 65 477 eurot 96 senti. Aktis selgitati, et notar on kohustatud Inna Zahharovale raha mitte välja maksma, vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Arestimisakti vaidlustasid tulemusteta nii notar kui ka avaldaja, jõusse jäid nii kohtutäituri 19. mai 2014 otsus, millega jäeti notari kaebus rahuldamata, kui ka 15. aprilli 2014. a arestimisakt.
18.juulil 2014 tegi avaldaja kohtutäiturile taotluse notarile sunniraha hoiatuse tegemiseks. Kohtutäituri nõudmisel selgitas notar 14. augusti 2014. a kirjas, et hoiustatud raha väljamaksmine on seotud tingimusega, mis on osaliselt täidetud, ja võlgnik ei ole õigustatud väljamakstavat raha saama.
11.ja 24. septembril 2014 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse lõpetamiseks ja notarile sunniraha määramiseks, millest viimase jättis kohtutäitur 6. oktoobri 2014. a otsusega rahuldamata, selgitades, et sunniraha määramise eeldused ei ole täidetud ning notar peab arestimise akti täitma siis, kui võlgnikul tekib nõudeõigus deponeeritud raha suhtes. Avaldaja esitas 16. oktoobril 2014 kohtutäitur Elin Vilippuse 6. oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/2312 kaebuse. Selles põhimenetluses jättis Harju Maakohus kaebuse
24.novembri 2014 määrusega rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 16. septembri 2015. a määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
2.Avaldaja tõi Tallinna notari Maarika Pihlaku 24. septembril 2015 Harju Maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele 7214 euro hüvitamiseks vastuväitena välja, et kulutused lepingulisele esindajale on ebamõistlikult suured. Vaidluse ese oli küsimus, kas notaril on tema ametialasel kontol hoiustatud raha (NotS § 35 lg-d 1 ja 2) väljamaksmise kohustus, seega seostub vaidluse ese otseselt notari ametitoimingutega. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Säte kohaldub ka hagita asjade puhul. Tegemist on õigusvaldkonnaga, milles notaril endal on õigusteadmised. Notaril on õigus esindada tehinguosalisi ametitoimingust tulenevas vaidluses, nii ei saa olla tal õigusabi kasutamise hädavajadust. Notarile ei oleks vaidluses kohtutäituri kaebuse peale kaasnenud negatiivseid tagajärgi, tema osalemine menetluses oli fakultatiivne. Igal juhul oleks notari esindajate ajakulu 39,7 tunni ulatuses ülemäärane, samuti ei ole kahe esindaja kasutamine asja mahust ja keerukusest tulenevalt põhjendatud. Ka tunnitasuna on 147 eurot 49 senti käibemaksuga ülemäärane.
3.Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1446 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud asja keerukuse määr selline, mis eeldaks kahe lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist. Kohus vähendas menetluskuludele kulunud aega 50%,
seega 18,15 tunni võrra. TsMS § 175 lg-s 31 viidatud piirang ei kohaldu, sest kohus lahendas avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, tegemist ei olnud notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetlusega. Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus (TsMS § 217 lg 1). Vajalik on nii materiaal- kui ka menetlusõiguse tundmine. Ei saa eeldada, et notaril oleksid spetsiifilised teadmised menetlusõigusest. Põhjendatud ajakulu on 12 tundi ja põhjendatud tunnihind kohtupraktikat arvestades 120 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
4.Avaldaja ja puudutatud isik esitasid mõlemad maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja tõi välja, et põhimenetluse kaebuse ese on lahutamatult seotud notari ametitoimingute tegemisega, seega kohaldub TsMS § 175 lg-s 31 piirang, samuti ei saaks kulud hagita menetluses olla samas suurusjärgus kui analoogse mahuga hagimenetluses. Puudutatud isik palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja uue määrusega rahuldada menetluskulude välja mõistmise taotlus täielikult 7214 euro ulatuses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse ning jättis puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 2. novembri 2015. a määruse osaliselt õigusabikulude avaldajalt väljamõistmise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks õigusabikulude osas rahuldamata ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 6 eurot. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi on ebaõige, et maakohus jättis kohaldamata TsMS § 175 lg 31, mis näeb ette, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Vaidlustatud on küll kohtutäituri otsus, kuid notar on puudutatud isikuna kaasatud menetlusse tulenevalt oma ametiülesannete täitmisest. Vaidluse all oli see, kas puudutatud isik pidi täitma arestimisakti ehk deposiitkontol oleva summa täituri kontole kandma. Vaidlustati küll täituri notarile sunniraha määramata jätmist, kuid see ei muuda asja õiguslikku olemust. Notari kui avalik-õiguslikku ametit pidava vaba elukutse esindaja otsuse vaidlustamine on sarnane haldusorgani otsuse vaidlustamisega ning Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi üldjuhul väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-21-24-07, p 16). Notarit saanuks esindada ka notaribüroo töötaja, seega ei olnud tegemist ka vajalike ja põhjendatud kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isik palub määruskaebuses Riigikohtule tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2016 määruse osas, millega tühistati osaliselt maakohtu määrus, milles jäeti rahuldamata puudutatud
isiku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, osas millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku määruskaebus, ja osas, millega rahuldati avaldaja määruskaebus. Puudutatud isik toob välja, et praeguses asjas ei olnud tegemist notari ametitoimingu tegemise taotluse rahuldamisega, seega TsMS § 175 lg 31 piirang ei kohaldu. Vaidlus tekkis kohtutäituri otsuse üle, millega täitur keeldus notarile sunniraha määramast. Kohtutäituri otsuse peale kaebamisel on keelatud täituri, mitte notari või kolmanda isiku menetluskulude hüvitamine. Vaidluse all ei olnud mitte see, kas notar peab täiturile raha kandma, vaid see, et täitur ei määranud notarile sunniraha. Notaril ei ole ettevalmistust, et osaleda kohtutäituri ametiülesannetega seotud vaidluses ilma esindajata, samuti ei saa eeldada, et täistööaja kõrval käiks notar esindajana kohtuprotsesse pidamas, sest tal on õigusharidus. Kehtivas õiguses ei ole sätet, mis lubaks jätta kulud hüvitamata.
7.Avaldaja on seisukohal, et asjas nr 2-14-59187 oli vaidluse ese küsimus, kas notaril on tema ametialasel kontol hoiustatud raha väljamaksmise kohustus. Puudutatud isik esitas sisulise vastuväite, mis seostus otseselt tema ametiülesannete täitmisega, et vältida sunnimeetmete rakendamist. Kuivõrd vaidluse ese on lahutamatult seotud notari ametitoimingute tegemisega, kohaldub TsMS § 175 lg 31. Haldusorganitega seostuv praktika hüvitada vaid igapäevase põhitegevuse raamest väljuvate kohtuasjade kulutused kohaldub ka notari osalemisel hagita menetluses. Puudutatud isikul ei saanud olla õigustatud ootust, et kantud kulud hüvitatakse, sest NotTS-s puudub selleks alus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 175 lg 31, mis näeb ette, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Põhjendusena on ringkonnakohus välja toonud, et praegusel juhul on avaldaja kohtus küll vaidlustanud kohtutäituri otsuse, kuid asja materjalist nähtuvalt on vaidluse all see, kas notar pidi lähtuvalt oma ametiülesannetest täitma arestimise akti, s.o kas notar pidi deposiitkontol oleva rahasumma kandma täituri kontole või mitte. Kolleegium ringkonnakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. TsMS § 175 lg-st 31 tulenevalt ei hüvitata kohtutäituri kantud õigusabikulusid kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses. Sama sätte kohaselt ei hüvitata notari kantud õigusabikulusid notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses. Eelnõu seletuskirjas on regulatsiooni loomise eesmärgina välja toodud, et sellega kaitstakse avaldajat põhjendamatute menetluskulude tekkimise eest. Notari kohta on lisatud, et normi loomise eeldus on, et notar, kelle suhtes kehtib notariaadiseaduse § 6 lõikest 1 tulenevalt kohtunikule esitatav haridusnõue vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1, on oma ametiülesannete täitmisest tuleneva taotluse lahendamise menetluses võimeline osalema õigusabiteenust kasutamata. Selleks, et jõuda järeldusele, kas käesolevas asjas kohaldub TsMS § 175 lg-st 31 tulenev piirang
õigusabikulude hüvitamisele, peab esmalt hindama, kas põhimenetluses on üldse tegemist kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlusega või notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetlusega. Järgnevalt saab hinnata, kas õigusabikulude hüvitamist taotlev isik kuulub isikute ringi, kellele piirang rakendub.
10.Käesoleva asja põhimenetluses on lahendatud Oleg Bulkini kaebust kohtutäitur Elin Vilippuse
6.oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/2312. Kaebuse esitas sissenõudja kohtutäituri tegevuse peale seetõttu, et kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse, milles taotleti kohtutäituri tegevusetuse lõpetamist, kohtutäituri 23. septembri 2014. a otsuse tühistamist ning notarile sunniraha hoiatuse tegemist ja seejärel sunniraha määramist. Kaebuse lahendamisel andsid kohtud hinnangu kohtutäituri 6. oktoobri 2014. a otsuse nr 022/2014/2312 õiguspärasusele notarile sunniraha määramata jätmisel. Seega arutati käesoleva asja põhimenetluses kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 mõttes ja arutluse all oli kohtutäituri tegevuse õiguspärasus notarile sunniraha hoiatuse tegemata jätmisel ja sunniraha mittemääramisel.
11.Kuivõrd käesolev asi on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlus, kohaldub TsMS § 175 lg 31 esimene alternatiiv. Sätte sõnastusest lähtuvalt kuulub isikute ringi, kellele õigusabikulusid ei hüvitata vaid kohtutäitur. Sama säte toob küll ka välja, et notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata, kuid selline piirang laieneb üksnes menetlustele, mil lahendatakse notari ametitoimingu tegemise taotlust. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et TsMS § 175 lg 31 piirab notari õigusabikulude hüvitamist kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses.
12.Seetõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane ka ringkonnakohtu viide eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt on notari kui avalik-õiguslikku ametit pidava vaba elukutse esindaja otsuse või tegevuse vaidlustamine sarnane halduskohtumenetluses haldusorgani tegevuse või otsuse vaidlustamisele, mistõttu tuleks õigusabiteenuse kulud hüvitada üksnes juhul, kui kohtuasi väljub igapäevase põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07, p 16). Kuivõrd käesoleva asja menetlus seostub TsMS § 217 lg 1 mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega, ei kerki küsimust, kas vaidlus seostub notari igapäevase põhitegevuse või notari ametitoimingu tegemise taotlusega. Seda vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse alustamise ajend oli sissenõudja taotlus teha notari suhtes sunniraha määramise hoiatus ja määrata talle sunniraha.
13.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama notari õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.
14.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.