Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib
1(4)
esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.L R (hageja) esitas hagi K Se (kostja) vastu elatise nõudes summas 250 eurot alates 15.03.2025. Hageja elab isaga alates 04.08.2022, kostja suhtleb lapsega harva ja rahaliselt ei toeta. Hagiavaldusele oli lisatud konto väljavõte, millest nähtub, et K S on kandnud igakuiselt T R kontole 80 eurot lastetoetust. Samuti on hagiavaldusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti 19.03.2025 otsus kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks L Rale. Lisaks on kohtule esitatud ka Sotsiaalkindlustusameti 25.04.2025 teade lapsetoetuse määramiseks alates 01.05.2025. Kostja esitas kohtule 23.05.2025. a vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiga kuna elatise suurus on määratud ebaõigesti ja tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Kostja märgib, et läks lapse isast lahku peale lapse esimest eluaastat ja kasvatas üksi last kuni 7-aastaseks saamiseni, isa rahaliselt ei toetanud. Tema kannab iga kuu lapsetoetuse isa arvele ja on maksnud ka lapse telefoniarvet. Ta on pikemat aega töötu ja puudub sissetulek. Kostja lisas vastusele ka viimase 6 kuu pangaväljavõtte ning võlgniku maksejõuetusavalduse täitmata blanketi. Sama täidetud blanketi esitas kostja ka maksekäsu menetluse raames. Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, tegi kohus 04.06.2025 määruse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks. 17.06.2025 esitas hageja esindaja kohtule täiendava seisukoha, milles lisab, et lugedes Viru Maakohtu 04.06.2025 kohtumäärust, jäi talle silma, et K S on kohtule väitnud, et tasub lapse telefoniarvet. K S tasus arveid kuni 17.03.2025 ehk hetkeni, mil temale sai teatavaks asjaolu, et hageja on pöördunud elatisenõudega kohtu poole. 19.03.2025 sõlmis hageja esindaja lapsele uue mobiiltelefoni lepingu ning tasub ise lapse telefoni arveid. Samuti lisas lepingu.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada nõutud suuruses.
3.PKS § 96 ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
4.Kostja on sünnitõendi järgi hageja ema, kes ei ela hagejaga koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejale elatist.
5.Hageja nõuab elatist 250 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagi oli maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitatud 15.03.2025.
6.PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna käesoleval juhul nõutakse elatist seadusega sätestatud miinimumsummast väiksemas 2(4)
määras, ning kostja majanduslik olukord ei võimalda käesoleval ajal maksta suuremat elatist, siis mõistetakse kostjalt hageja kasuks elatis 250 eurot kuus.
7.PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimumsumma. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8.Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on vaid märkinud, et ta on pikemat aega töötu. Töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas K S viimati xxx alates 22.05.2024 kuni 03.07.2024. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Hagejale kuluvaks summaks kuus on märgitud 550 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimumsummast isegi väiksemas summas, siis ei ole kulusid vaja tõendada.
9.Kostja ei ole väitnud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmise korral miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hageja. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja esindajal ja kostjal kokku kaks last, kellest üks on juba täisealine ning hageja elab isaga. Lisaks nähtub rahvastikuregistrist, et kostjal on veel üks alaealine laps. Maksekäsu kiirmenetluse raames esitas K S kohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, kus märkis, et tal on 2 alaealist last, kellest kumbki ei ela temaga. Seega puudub alus elatise vähendamiseks, kuna kostja ülalpidamisel ei ole last, kes jääks elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda.
10.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
11.Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale elatist maksnud. Ta on kandnud hageja esindajale vaid lapsetoetuse summas 80 eurot. Alates 01.05.2025 kantakse lapsetoetus otse hageja esindaja kontole.
12.Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine summas 250 eurot vastab lapse huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist. Töötu staatus ei ole antud juhul põhjendatud asjaoluks.
13.Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
14.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3(4)
16.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
17.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Larissa Prokopenko Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.